xxx, isikukood xxx, xxx Ixxx xxxx Ida Prefektuuri vanemväärteomenetleja Kohtuvälise menetleja esindaja Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku §132, §134, §135, §155 lg.1 p.1 ja lg.2, §156, §157 ja §158, maakohus OTSUSTAS: Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Ixxx Rxxx 18.02.2016 otsus väärteoasjas nr.2330,16,000253 K.U karistamise osas Liiklusseaduse §
lg.2 järgi Karistusseadustiku §63 lg.1 kohaldamisega Liiklusseaduse §242 lg.2 alusel rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 200 (kakssada) eurot ja lisakaristusena Liiklusseaduse §242 lg.3 alusel sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega tähtajaga 1 (üks) kuu – jätta muutmata. K.U kaebus jätta rahuldamata. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. 1 Kassatsioon esitatakse teatavakstegemisest. Riigikohtule 30 päeva jooksul Kassatsiooniõiguse kasutamise teate esitamise korral Maakohtu kantseleis võimalik tutvuda alates 22.06.2016. alates on otsuse avalikult kohtuotsusega Viru Asjaolud ja menetluse varasem käik Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonna väärteomenetleja Axxx Pxxx koostas 21.01.2016 väärteoprotokolli nr. AB 1362372 K.U kohta selles, et viimane, juhtides xxx Kohustuslik sõidusuund paremale nõudeid ja jätkas sõitu ühesuunalisel teel vastassuunas, kus talle vastu sõitnud xxx juht oli otsasõidu vältimiseks sunnitud järsult pidurdama. Selle tegevusega xxx Sellega rikkus menetlusalune isik Liiklusseaduse §16 lg.1 ja §14 lg.7 ning pani toime väärteod Liiklusseaduse §
Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Ixxx Rxxx18.02.2016 otsusega väärteoasjas nr.2330,16,000253 määrati K.U-le Liiklusseaduse §
lg.2 alusel Karistusseadustiku §63 lg.1 kohaldamisega Liiklusseaduse §242 lg.2 järgi karistuseks rahatrahv 50 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 200 € ja lisakaristusena Liiklusseaduse §242 lg.3 alusel sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine tähtajaga 1 kuu. Otsuse kohaselt oli kergendava asjaoluna arvestatud KarS §57 lg.1 p.7 ning raskendavad asjaolud puudusid. K.U esitas 29.02.2016 Viru Maakohtule kaebuse, milles palus kohtuvälise menetleja otsus tühistada ja asja menetlus lõpetada. Kuna tegemist oli puudustega esitatud kaebusega, andis Viru Maakohus oma 21.03.2016 määrusega kaebuse esitajale tähtaja 10 päeva puuduste kõrvaldamiseks. K.U esitas 30.03.2016 Viru Maakohtule kaebuse, milles olid puudused kõrvaldatud. Kaebuse kohaselt olid selle esitaja tegevused seoses vääramatu asjaoluga – libedal kohal kaebuse esitaja sõiduki väljasõitmine teelt – õiged vastavalt Liiklusseaduse §14 lg.7. Kasutanud ära asjaolu, et liiklemist ei toimunud, õnnestus tal sõiduk teelt kõrvaldada. Peale liikluse taastumist valgusfoori lubava tulega oli kaebuse esitaja poolt tagatud täielik liiklusohutus. Kaebuse esitaja kinnitas, et sõitis vastassuunas paremal teepoolel 40 meetrit kuni parklani, kuid tema poolt olid rakendatud ohutusmeetmed. Maakohtu istung Maakohtu istungil jäi menetlusalune isik oma kaebuse taotluse ja selles toodud väidete juurde. Kaebuse esitaja palus kohtuvälise menetleja otsus tühistada ja väärteomenetlus lõpetada. Kaebuse esitaja tunnistas, et sõitis vastassuunavööndis, kuid leidis, et kõrvaldas sellega takistust. Kaebuse esitaja seletas, et tema sissetulek on 346 2 € pension, 130 € elatis ja 90 € lapsetoetus kuus, tema ülalpidamisel on 2 alaealist last. Tunnistaja MxxxKxxx ütlustest maakohtu istungil nähtub, et kaebuse esitaja on tunnistaja tööandja. Väärteo toimepanemise ajal viibis tunnistaja menetlusaluse isiku autos kaassõitjana, kuid rääkis telefoniga ja ümbrust ei jälginud. Tunnistaja ütluste kohaselt oli tee libe ja kui menetlusalune isik teelt välja sõitis, teisi autosid ta ei näinud. Tunnistaja Sxxx Pxxx ütlusest maakohtu istungil nähtub, et menetlusalust isikut tunneb ta vaid seoses käesoleva juhtumiga, mingeid suhteid nende vahel ei ole. Tunnistaja xxx roolis, sõitis xx. Ilm oli halb ja tee libe, mistõttu sõitis ta väga aeglaselt. Tunnistaja auto ees liikus samuti xxx - väga aeglaselt ja peatus ülekäiguraja ees. Kui nad peale seda liikuma hakkasid, xxx väga järsult. Tunnistaja hakkas ka järsult pidurdama, aga kuna tee oli väga libe, ei aidanud sellest lõplikuks peatumiseks. Tunnistaja väljus autost ja xxx juht näitas, et tema ei olnud pidurdamises süüdi, vaid menetlusaluse isiku auto sõitis vastassuunavööndis. Otse talle vastu sõitis veok, mis andis helisignaali ja lasi ta mööda. Seejärel pööras menetlusaluse isiku auto xxx juurde. Peale seda kutsus tunnistaja politsei. Tunnistaja kinnitas, et nägi, kuidas menetlusaluse isiku auto sõidab vastassuunavööndis temast mööda. Liiklusõnnetus tunnistaja autoga toimus enne, kui menetlusaluse isiku auto jõudis tagasi kaupluse parklasse. Tunnistaja Axxx Dxxx ütlustest maakohtu istungil nähtub, et menetlusalust isikut tunneb ta seoses antud väärteoasjaga, mingeid suhteid nende vahel ei ole. Tunnistaja juhtis väärteo toimepanemise ajal sõidukit xxx ning oli jõudnud kaupluseni xxx Ülekäigurajal ta peatus, lasi jalakäija üle ja jätkas sõitu, 10 – 15 m kauguselt nägi, et talle sõidab teises reas vastu auto. Tunnistaja peatas oma auto ja tundis tagant lööki. Tunnistaja väljus autost ja nägi, kuidas menetlusaluse isiku auto sõitis temast mööda. Samas reas oli veel veok, mis andis helisignaali ja lasi menetlusaluse isiku auto mööda kaupluse parklasse. Tunnistaja kinnitas, et menetlusalune isik sõitis autoga välja kaupluse parklast ja sealt vaja keerata paremale, kuid menetlusalune isik sõitis vasakule vastassuunavööndisse. Tunnistaja liikus kahesuunalisel teel vasakus reas, kuid peatus igaks juhuks, kuna ei teadnud, kuidas käitub menetlusalune isik ja missuguseid manöövreid teeb. Tunnistaja kinnitas, et menetlusaluse isiku auto oli temast 7 – 8 m kaugusel samas reas ja otse vastas. Kohtuvälise menetleja esindaja Ixxx Rxx seletusest maakohtu istungil nähtub, et menetlusaluse isiku süü on tõendatud asja materjalide ja tunnistajate ütlustega. Asjaolu, et menetlusalune isik liikus vastassuunavööndis, ta ei eitanud. See, et ta tekitas sellega liiklusohu, on tõendatud tunnistajate Sxxx Pxxx ja Axxxx Dxx ütlustega. Arusaamatuks jääb, miks menetlusalune isik juhindus valgusfoorist, mis asub 250 m kaugusel ning foori ning sündmuskoha vahel on veel ka xxx, kus foor puudub. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et tehtud otsus on õige ja valitud karistus vastab toimepandud süüteole. Maakohtu otsuse põhjendused 3 Maakohus, tutvunud käesoleva väärteoasja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et menetlusaluse isiku kaebus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §123 lg.2 arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Väärteomenetluse seadustiku §133 on sätestatud kaebuse lahendamisel otsustatavad küsimused. Käesoleva väärteoasja materjalidest nähtub, et menetlusalusele isikule on karistus määratud liitkaristusena Liiklusseaduse §
Liiklusseaduse §231 näeb ette vastutuse mootorsõidukijuhi poolt vastassuunavööndis sõitmise eest ja §242 lg.2 näeb ette vastutuse mootorsõiduki - või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui puudub sama seaduse §201 - §203, §205 - §207, §209, §211, §212, §214 - §219, §221 - §224 ja §226 - §241 sätestatud väärteokoosseis ning sellega on tekitatud liiklusoht. Seega on vaja antud väärteoasjas tuvastada, kas menetlusalune isik sõitis mootorsõidukiga vastassuunavööndis ning kas ta rikkus liiklusnõudeid ja tekitas sellega liiklusohu. Maakohtu istungil kinnitas menetlusalune isik ise, et kaupluse esisest parklast väljasõidul on liiklusmärk, mis kohustab sõitma paremale, kuid tema auto liikus seoses libeda teega vasakule ja ta jätkas seal vasakus reas sõitu kuni parklasse sissesõiduni. Nimetatud menetlusaluse isiku seletusega on kooskõlas ka tunnistaja Alexander Durakovi ütlused selles osas, et kaupluse juurest väljasõidul on kohustuslik sõidusuund ainult paremale, aga menetlusalune isik sõitis vasakule. Maakohus leiab, et seega on nii menetlusaluse isiku enda kui ka tunnistaja ütlustega maakohtu istungil tuvastatud, et menetlusalune isik rikkus väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas liiklusmärgi nr.413 Kohustuslik sõidusuund paremale nõudeid. Maakohtu istungil kinnitas menetlusalune isik ise, et peale vasakule pööret jätkas ta sõitu vastassuunavööndis ja sõitis seal 36 m, kuni sai tagasi keerata parklasse. Nimetatud menetlusaluse isiku seletusega on kooskõlas tunnistajate ütlused. Nii nähtub tunnistaja Sxxx Pxxx ütlustest, et tema oli sunnitud järsule pidurdama, kuna eessõitev auto pidurdas libedal teel samuti väga järsult. Kui tunnistaja autost väljus, nägi ta, kuidas ühesuunalisel teel sõidab vastassuunavööndis teises reas menetlusaluse isiku poolt juhitud auto. See auto liikus vastu samas vööndis sõitvale veoautole, mis lasi menetlusaluse isiku poolt juhitud auto läbi ja viimane keeras kaupluse parklasse. Tunnistaja Axx Dxxx ütlustest nähtub, et tema sõitis oma autoga tunnistaja Sxxx Pxx juhitud auto ees ja pidurdas järsult, kuna nägi, et ühesuunalisel teel sõidab talle vastu menetlusaluse isiku poolt juhitud auto, menetlusaluse isiku jaoks oli tegemist vastassuunavööndiga. Tunnistaja kinnitas, et menetlusaluse isiku auto tuli talle otse vastu, pidurdamise ajal oli ta umbes 7- 8 m kaugusel, tunnistaja nägi 4 selgelt, et menetlusaluse isiku auto liikus vastassuunavööndis. Tunnistaja Mxxl Kxx ütlustest nähtub, et tee oli libe ja kui nad parklast välja sõitsid, autosid teel ei olnud. Rohkem ta ümbrust ei jälginud, vaid rääkis telefoniga. Maakohus peab tunnistajate Sxxxx Pxxx ja Axxx Dxx ütlusi antud väärteoasjas õigeteks, usaldust väärivateks, asjakohasteks ja kooskõlas olevateks teiste asja materjalidega. Tegemist on isikutega, kes menetlusalust isikut ei tunne ja mingeid suhteid nende vahel ei ole. Tunnistaja Mxxx Kxx on menetlusaluse isiku firma töötaja, lisaks ei jälginud ta ümbrust. Maakohus peab olulisteks ja tähelepanu väärivateks esimese kahe tunnistaja ütlusi selles osas, et mõlemad tunnistajad pidid oma autodel seoses menetlusaluse isiku poolt auto juhtimisega vastassuunavööndis järsult pidurdama, väljusid autost ja nägid selgelt, kuidas menetlusalune isik sõidab oma autoga vastassuunavööndis. Maakohus leiab, et seega on nii menetlusaluse isiku enda kui ka tunnistajate ütlustega maakohtu istungil tuvastatud, et menetlusalune isik sõitis väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas oma autoga vastassuunavööndis. Eeltoodu alusel ja hinnates maakohtus uuritud tõendeid kogumis leiab maakohus, et menetlusalust isikut on põhjendatult karistatud Liiklusseaduse §
Maakohus nõustub kohtuvälise menetleja otsuses toodud seisukohtadega ja leiab, et kuna antud väärteoasjas on usaldusväärselt kohtu poolt uuritud tõenditega tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus liiklusmärgi nr.413 nõudeid ja sõitis vastassuunavööndis, siis kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks selles osas alust ei ole. Maakohus leiab, et süüteokoosseisud käesolevas väärteoasjas on täidetud, et väärteod on menetlusaluse isiku poolt toime pandud ja ta on süüdi. Menetlusaluse isiku teod on õigesti kvalifitseeritud. Süüd välistavad asjaolud käesolevas väärteoasjas puuduvad. Kuna väärteod on toime pandud ühe teona, leiab maakohus, et kohtuväline menetleja on õigesti kohaldanud Karistusseadustiku §63 lg.1 sätteid ja määranud väärteoasjas ühe karistuse. Ülaltoodu alusel tuleb kohtuvälise menetleja otsus rahatrahvi määramise osas jätta muutmata. Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §2 kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, kui Väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti ja arvestades väärteomenetluse erisusi. Vastavalt Karistusseadustiku §56 lg.1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Liiklusseaduse §231 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut ja §242 lg.2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. Käesolevas väärteoasjas on kohtuvälise menetleja poolt määratud menetlusalusele isikule kahe väärteo eest kokku karistuseks rahatrahv 50 trahviühiku ulatuses. Otsuse kohaselt raskendavad asjaolud puudusid ja kergendava asjaoluna on arvestatud väärteo toimepanemist kõrges eas isiku poolt. 5 Seega on kohtuvälise menetleja poolt käesolevas väärteoasjas määratud menetlusalusele isikule kahe väärteo eest rahatrahv kokku veerandi ulatuses maksimummäärast. Arvestades asjaolu, et väärteomenetlusega on kindlaks tehtud menetlusaluse isiku süü Liiklusseaduse §
lg.2 järgi, leiab maakohus, et käesolevas väärteoasjas on kohtuväline menetleja karistuse määramisel õigesti hinnanud, et Karistusseadustiku §56 ettenähtud eesmärki - mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest – on võimalik saavutada just antud asjas määratud liitkaristuse suurusega. Nagu nähtub Karistusregistri väljavõttest, on menetlusalusel isikul 2 väärteokaristust ja 1 kriminaalkaristus, mõlemad väärteokaristused on määratud Liiklusseaduse rikkumise eest. Eelnevate väärtegude eest on menetlusalusele isikule määratud karistuseks rahatrahvid summades 48 € ja 40 €. Kuna iga järgnev karistus peab tavaolukorras olema eelmisest rangem, siis kahe väärteo eest karistuseks rahatrahvi 50 trahviühiku ulatuses määramine on igati põhjendatud. Maakohus nõustub karistuse suuruse osas kohtuvälise menetleja esindaja põhjendustega. Ülaltoodu alusel tuleb kohtuvälise menetleja otsus rahatrahvi suuruse osas jätta muutmata. Liiklusseaduse §242 lg.3 näeb ette võimaluse kohaldada sama paragrahvi lg.2 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni. Käesolevas väärteoasjas on kohtuväline menetleja nimetatud õigust kasutanud ja määranud menetlusalusele isikule lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise miinimummääras, s.o. tähtajaga 1 kuu. Maakohus leiab, et lisakaristuse kohaldamine antud väärteoasjas on põhjendatud. Maakohus arvestab siinjuures nii varasemate liiklusalaste väärtegude toimepanemist, kui seda, et sõitmine vastassuunavööndis on selline väärtegu, mis toob endaga kaasa ohu nii menetlusalusele isikule enda elule, tervisele ja varale, kui ka kaassõitjale ja teistele liiklejatele. Väärteoasja materjalide kohaselt toimus seoses menetlusaluse isiku poolt toimepandud väärtegudega varalise kahjuga liiklusõnnetus tunnistajate poolt juhitud sõidukite vahel. Karistusregistri väljavõtte kohaselt on menetlusalust isikut varasemalt Liiklusseaduse rikkumise eest karistatud vaid rahatrahvidega. Seega on menetlusaluse isiku näol tegemist isikuga, kellele ei avalda mingit karistuslikku mõju vaid rahatrahvi määramine. Tasudes rahatrahvi ära jätkab menetlusalune isik väärtegude toimepanemist. Maakohus nõustub kohtuvälise menetleja otsuses toodud seisukohaga, et oma selliste tegudega seadis menetlusalune isik ohtu ennast, oma kaasreisija ja teised liiklejad ning seoses tema teoga toimus samal ajal ja samas kohas liiklusõnnetus. Maakohus leiab, et ülaltoodu alusel on lisakaristuse kohaldamine põhjendatud. Põhjendatud on ka lisakaristuse kohaldamise tähtaeg – minimaalne võimalik aeg 1 kuu. Lisakaristuse kohaldamine alla alammäära ei ole käesolevas asjas millegagi põhjendatud. 6 Ülaltoodu alusel tuleb kohtuvälise menetleja otsus lisakaristuse kohaldamise ja selle tähtaja osas jätta muutmata. Maakohus ei nõustu menetlusaluse isiku väitega selles osas, et ta tegi kõik endast oleneva, et eemaldada oma auto teelt liikluse taastumisel. Asja materjalidest, tunnistajate Sxxx Pxx ja Alxxxr Dxxx ütlustest ning kohtuvälise menetleja esindaja seletustest maakohtu istungil nähtub, et menetlusalune isik juhindus teisel ristmikul olevast valgusfoorist, samal ajal, kui enne fooride ristmikku on veel reguleerimata ristmik. Lisaks sellele ei nõustu maakohus kindlasti menetlusaluse isiku seisukohaga, et liikumine kümnetes meetrites kohustuslikule sõidusuunale vastupidiselt ja sõitmine vastassuunavööndis ei tekitanud teistele liiklejatele ohtu. Väärteoasja materjalidega on üheselt tuvastatud, et menetlusaluse isiku selline liiklemine tõi endaga kaasa liiklusõnnetuse. Ülaltoodu alusel leiab maakohus, et menetlusalune isik ei toiminud väärteoprotokollis nimetatud ajal ja kohas kõigile liiklejaile kõige säästlikumal ja ohutumal viisil. Maakohus nõustub kohtuvälise menetleja esindaja seletusega maakohtu istungil, et menetlusalune isik oleks pidanud seisma jääma ning esimesel võimalusel ringi keerama. (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.