4-13-7493 K O H T U A.G EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus A.G tegemise aeg ja koht Harju Maakohus 12. detsembril 2013.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja nr 4-13-7493 Kohtunik Julia Vernikova Väärteo

§ 223lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 100 trahviühiku ulatuses, summas 400 eurot.

Väärteo kirjelduse kohaselt juhtis A.G 29.05.2013.a. kell 12.23 Paldiski mnt ja Mustamäe tee ristmikul Tallinnas mootorsõidukit ning enne paigalt liikuma hakkamist ei veendunud, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid, ei andnud teed jalakäijale, kes lõpetas sõidutee ületamist, kuigi juhile oli süttinud foori lubav tuli, põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju Illimar Erm’ile ning tervisekahjustuse Tiia Kask’ile, sõitis otsa jalakäijale. Oma tegevusega rikkus A.G LS § 35 lg 2 p 2, § 33 lg 2 p 8 nõudeid ja pani toime LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Esitatud kaebuses vaidlustab A.G otsuse osaliselt s.o.

§ 223lg 1 alusel määratud karistuse osas.

Väärteo toimepanemist ta tunnistab ja kahetseb. Kaebuses leitakse, et kohtuväline menetleja on väärteo eest põhjendamatult karmilt teda karistanud, kohtuväline menetleja ei ole arvestanud karistuse määramisel kergendavaid asjaolusid, varasemate karistuste puudumist ja isiku majanduslikku olukorda, peres on kolm last. A.G märgib kaebuses, et kutsus koheselt kannatada saanud inimesele kiirabi, palus häirekeskust saata ka politsei ning jäi jalakäija juurde kiirabi tulekuni. Lisaks sellele sai tema ise ja autos viibinud väikesed lapsed hingelise trauma. Menetlusalune isik on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja palub jätta kaebus rahuldamata. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et menetlusalusele isikule määrati karistus alla sanktsiooni keskmist määra just põhjusel, et karistuse määramisel arvestati kergendavaid asjaolusid, menetlusaluse isiku poolt süü tunnistamist ja tema puhtsüdamlikku kahetsust. LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritava rikkumise eest on ette nähtud maksimaalse karistusena rahatrahv kuni 300 trahviühikut või juhtimisõiguse äravõtmine 6 kuuks. Kohtuväline menetleja leiab, et A.GErmile määratud karistus on õige ja õiglane, samas ei vaidle vastu, kui kohus võimaldab menetlusalusel isikul tasuda rahatrahvi ositi. Kohtuväline menetleja nõustub asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Kohtu seisukoht ja põhjendused. Kohus leiab, et antud väärteoasja on võimalik lahendada ilma istungit korraldamata kirjalikus menetluses. Nii menetlusalune isik kui ka kohtuväline menetleja on teatanud, et nõustuvad asja kirjaliku menetlusega. Kohtumenetluse pooled ei ole kohtule uusi tõendeid esitanud. Kohus, arutanud väärteoasja täies ulatuses, uurinud vahetult väärteoasjas nr 2302,13,006959 olevaid tõendeid ning arvestades kohtumenetluse poolte kirjalikke seisukohti leiab, et Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse menetlusteenistuse otsus on seaduslik, piisavalt põhjendatud ning puudub seaduslik alus selle tühistamiseks. Väärteotoimiku materjalidest ja kaebusest nähtuvalt ei vaidlusta A.G toimepandud rikkumist, vaid tunnistab, et pani väärteo toime ja kahetseb seda. Menetlusaluse isiku süü on tõendatud tema enda kohtuvälises menetluses antud ütlustega selle kohta, et siis, kui süttis roheline nooltuli vasakpöörde sooritamiseks jooksis paremalt poolt auto ette vanem naisterahvas ja sai menetlusaluse isiku autolt löögi. Tunnistaja Tarmo Sikk andis ütlusi, et tema juhitud auto seisis Paldiski mnt-l suunaga linna poole ja tunnistaja nägi vöötrajal 3 liikunud jalakäijat – vanemat naisterahvast, kohe süttis sõidukitele roheline tuli. Kuna tunnistaja oli eelnevalt märganud naisterahvast, kelle liikumise kiirus oli aeglane, otsustas ta mitte alustada liikumist ja ära oodata, kui vanadaam jõuab eraldusribale. Kõrvalreas seisnud auto aga alustas liikumist, jalakäia oli sel hetkel umbes auto parempoolse tiivaga kohakuti. Vanadaam tegi veel paar sammu ja siis sõitis kõnealune sõiduk talle otsa siis juba vasakpoolse auto tiivaga. Liiklusõnnetuses kannatada saanud jalakäia – tunnistaja XXX andis ütlusi, et ületas sõiduteed rohelise tulega suunaga Mustamäe trollibussipeatuse poole, siis teisel pool mõtles ümber, astus tagasi teele suunaga MTÜ Merimetsa Tugikeskuse poole ning tee ületamise ajal hakkas roheline tuli vilkuma, tunnistaja tõstis tempot, et ohutussaarele jõuda, kuid 2-3 meetrit enne seda sai löögi autolt. Selle tagajärjel oli tal kiirabis tuvastatud pindmine peahaav.

§ 33

lg 2 p 8 sätestab, et juht on kohustatud enne paigalt liikuma hakkamist, manöövri või sõiduki seismajäämise alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid ning teel töötajaid. Sama seaduse § 35 lg 1 ning lg 2 p 2 kohaselt juht ei tohi oma tegevusega ohustada jalakäijat, tasakaaluliikuri juhti ega jalgratturit ja peab andma teed jalakäijale, kes lõpetab sõidutee ületamist, kuigi juhile on süttinud foori lubav tuli või reguleerija on andnud liikumist lubava märguande. Väärteoasjas on ühiselt tuvastamist leidnud, et A.G kõrgema ohuallika kasutajana ei täitnud eelmainitud

reegleid ega olnud liikluses piisavalt kohusetundlik ja tähelepanelik, kuigi liiklusoludesse hoolsama suhtumise korral oleks võinud vältida jalakäijale otsasõitu. Ülalnimetatud tõenditele tuginedes loeb kohus tõendatuks, et A.G on põhjustanud liiklusõnnetuse, mille tagajärjel tekitati teistele isikutele varaline kahju ja tervisekahjustus. Tema poolt toimepandu on õigesti kvalifitseeritud

§ 223

lg 1 järgi.

§ 223

lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. Kirjeldatud rikkumise eest määrati A.G-le karistuseks rahatrahv 100 trahviühiku ulatuses. Kohus leiab, et karistuse määramisel on kohtuväline menetleja juhindunud KarS §-st

1. Karistuse määramisel on arvestatud süü suurust, üld- ja eripreventiivseid eesmärke. Menetlusaluse isiku süü raskusastme hindamisel on oluline arvestada, et kuigi isik on teo toime pannud ettevaatamatusest, mis on tahtluse kergem liik, tekitati ometi selle tulemusel tõsiseid tagajärgi. Seega ei ole alust pidada A.G süü suurust väheoluliseks. Samas tuleb karistuse määramisel obligatoorselt arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Arutatavas väärteoasjas karistust raskendavaid asjaolusid ei esine, karistust kergendavaks asjaoluks on menetlusaluse isiku puhtsüdamlik kahetsus, samuti võib menetlusaluse isiku ütlustest tulenevalt lugeda kergendavaks asjaoluks abi andmist kannatanule vahetult pärast süüteo toimepanemist. Vastab tõele A.G väide temal varasemate liiklusalaste rikkumiste puudumise kohta. Võttes arvesse eepool toodut, leiab kohus, et määratud karistus – rahatrahv 100 trahviühiku ulatuses, mis jääb sanktsiooni 1/3 piiridesse on õiglane, proportsionaalne süü raskusatmele ja on kooskõlas karistuse üld- ja erireventiivsete eesmärkidega. Arvestades seejuures 4 menetlusaluse isiku majanduslikku olukorda, sealhulgas 3 lapse ülalpidamiskohustust, peab kohus võimalikuks rahatrahvi tasumise määramist osade kaupa KarS § 66 lg 2 alusel. Kohus juhindub V™S § -dest 120, 132-
2. Kohtunik