← Eesti

1-15-8281/6

Obsah (6)§ 424§ 65§ 68§ 69§ 75§ 50

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse tegemise koht ja aeg Kriminaalasi (number ja nimetus) Asja lahendamine Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär Prokurör Süüdistatav Süüdistus Viljand

) § 424 (Mootorsõiduki, maastikusõiduki ja trammi juhtimine joobeseisundis) järgi RESOLUTSIOON (Kohtuotsuse resolutiivosa) Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. Otsustused süüs ja karistamises 1. Tunnistada T.E süüdi

§ 424

järgi ja mõista talle karistusena vangistus 4 (neli) kuud;

§ 65

lg 2 alusel suurendada käesoleva kohtuotsusega T.E-le mõistetud karistust Tartu Maakohtu 18. detsembri 2014 otsusega T.E-le mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 3 kuud 28 päeva vangistuse võrra ning mõista T.E-le liitkaristus vangistusena 7 (seitse) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva;

§ 68

alusel arvata eelvangistuse aeg 2 päeva mõistetud vangistuse aja hulka ja lugeda T.E kandmata karistuseks vangistus 7 (seitse) kuud 26 (kakskümmend kuus) päeva;

§ 69

alusel asendada T.E-le mõistetud vangistus üldkasuliku tööga 236 (kakssada kolmkümmend kuus) tundi ja määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 06. mai 2016; üldkasuliku töö tegemisel allutada T.E

§ 75

lg-s 1 sätestatud käitumis kontrollile alalise elukohaga xxxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxx ;

§ 50

lg 1 p 1 alusel võtta T.E-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus 4 (neljaks) kuuks; tühistada T.E-le tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld. Muud otsustused

  1. Kriminaalmenetluse kulude ja muude kriminaalmenetluses kohaldatavate abinõude osas: 2.1 välja mõista riigi kasuks T.E-lt kriminaalmenetluse kulu 150 (ükssada viiskümmend) € 70 senti (sundraha 100 €, õigusabi tasu 48 € ja postikulu 2.70 €); väljamõistetud kriminaalmenetluse kulud tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 2015 a novembri kuust igakuise menetluskulu osa 12 (kaksteist) € 56 senti tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumi stähtaeg kuu 30-s kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna; 2.2 lisakaristuse täitmisele pööramiseks saata kohtuotsuse jõustumisel käesoleva otsuse koopia liiklusregistrile. Otsusele edasikaebamine ja otsuse täitmine
  2. Kohus selgitab: 3.1 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS §-des 318 – 321, mille kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS §-s 318 sätestatud alustel Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest; 3.2 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib KrMS § 189 lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (KrMS §-de 383 – 392); 3.3 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel; 3.4 kui isiku suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamise, äravõtmise või kehtetuks tunnistamise otsus, on isik kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile (LS § 127); kui isik ei ole LS §-s 127 kehtestatud tähtaja jooksul juhiluba loovutanud, koostab Maanteeamet isikule ettekirjutuse juhiloa loovutamiseks, andes isikule juhiloa loovutamiseks tähtaja, mis ei ole lühem kui viis tööpäeva ega pikem kui 14 päeva ning ettekirjutus jõustub selle kättetoimetamisest (LS § 128 lg 1); ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib Maanteeamet rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras ning sunniraha ülemmäär on 640 € (LS § 128 lg 2); 3.5 käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele; 3.6 üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks saadetakse kohtuotsus täitmiseks süüdimõistetu elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale; 3.7 ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile; tasumiseks vajalikud andmed sisalduvad kohtuotsuse lisas (makseinfos); makseinfo tehakse kättesaadavaks ka e-toimiku süsteemi vahendusel; 3.8 KrMS § 317 kohaselt pärast kohtuotsuse kuulutamist või teatavaks tegemist saavad kohtumenetluse pooled sellega tutvuda kohtus ning poole soovil antakse talle kohtuotsuse koopia või väljatrükk; 3.9 KrMS § 248 (Kohtulahendid kokkuleppemenetluses) lg 1 p 5 kohaselt on kokkuleppemenetluses kohtulahendiks kohtuotsus süüdistatava süüdimõistmise ja talle kokkuleppekohase karistuse mõistmise kohta. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED (Kohtuotsuse põhiosa) KrMS § 249 (Süüdimõistva kohtuotsuse põhiosa kokkuleppemenetluses) kohaselt kohtuotsuse põhiosas märgitakse: 1) millises süüdistuses kohus süüdistatava süüdi mõistab ning 2) kokkuleppe sisu.
  3. Süüdistus 2 Süüdistusest nähtuvalt on T.E toime pannud kuriteona mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis

§ 424

järgi, mis seisnes selles, et tema 20.09.2015.a kella 19.55 ajal juhtis Viljandimaal Tarvastu vallas Soe asulas Viljandi-Rõngu maantee 29.kilomeetril mootorsõidukit MTZ-82L riikliku registreerimisnumbriga XXXX XX joobeseisundis - tõendusliku alkomeetri Alcotest 7110 EST ARAF-0016 näit lõpliku mõõtetulemusena 0,93 mg/l, kus lõplikust lugemist 1,03 mg/l on maha arvatud mõõtemääramatus 0,10 mg/l. 2. Kriminaalasjas sõlmitud kokkuleppe Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks

§ 424

järgi ja karistamiseks vangistusega 4 kuud.

§ 68

alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 20.09.2015.a kuni 21.09.2015.a, so 2 päeva karistuse hulka ja kandmata karistuseks lugeda kolm kuud ja 28 päeva vangistust.

§65

lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja poolt 18.12.2014.a. mõistetud karistuse kandmata osa, so 3 kuu ja 28 päeva võrra ning liitkaristuseks mõista 7 kuud ja 26 päeva.

§ 69lg 1,3 ja 4 alusel asendada vangistus 236 tunni üldkasuliku tööga.

Üldkasuliku töö tegemisel peab T.E järgima kontrollnõudeid ja täitma talle pandud kohustusi vastavalt

§-s 75 sätestatule. Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrata kuus kuud.

§ 50lg 1 p 1 alusel võtta T.E-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 4 kuuks.

  1. Menetluskulud Kriminaalmenetluse kulud on sätestatud KrMS
  2. peatüki
  3. jaos (Kriminaalmenetluse kulude liigid; § 173 - § 179),
  4. jaos (Kriminaalmenetluse kulude hüvitamine; § 180 - § 188) ning
  5. jaos (Kriminaalmenetluse kulud hüvitamise otsustus; § 189 - § 192). 3.
  6. Menetluskulude koosseis Menetluskulud kululiikide järgi on sätestatud KrMS §-s 175 (Menetluskulud). 3.1.
  7. Sundraha KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 (Sundraha) lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s. o 585 €. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse
  8. novembri 2013 määrusest nr 166 (Töötasu alammäära kehtestamine), millega on kehtestatud alates
  9. jaanuarist 2015 töötasu alammääraks 390 € kuus. 3.1.
  10. Riigi õigusabi KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt KrMS § 43 (Kaitsja valimine ja määramine) lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu taotlusel Eesti Advokatuur, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. Vastavalt riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. RÕS § 21 lg 3 kohaselt riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra kehtestab advokatuuri juhatus. Eesti Advokatuuri juhatuse
  11. detsembri 2009 otsusega on kinnitatud Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord (edaspidi kord). Korras koos hilisemate muudatustega on kehtestatud tasu arvestamise alused ja maksmise kord, tasumäärad ning kulude hüvitamisse ulatus ja kord. 3.1.2.
  12. Kohtueelsel uurimisel riigi õigusabi T.E-le kohtueelsel uurimisel osutatud õigusabi ja sellega seonduvad sõidule vajalikud kulutused on 48 €. Kohtueelsel uurimisel on kaitsja õigusabi tasutaotlus rahuldatud. 3.1.
  13. Muu menetluskulu KrMS § 175 lg 1 p 10 kohaselt on menetluskuluks muu menetlejal tekkinud kulu, milleks on kriminaalasjas postikulu – 2.70 €. 3 3.
  14. Menetluskulude summaarne arvestus Kokku moodustub kululiikidest kriminaalasjas menetluskulu 635.70 € (585 +48+2.70). 3.
  15. Menetluskulude hüvitamise põhjendused KrMS § 189 (Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustus) lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (KrMS. § 189 lg 2). KrMS § 180 (Menetluskulude hüvitamine süüdimõistva kohtuotsuse korral) lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid; kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda; kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Arvestades süüdimõistetu majanduslikku olukorda ei ole ta eelduslikult võimeline temalt väljamõistetud menetluskulusid täies ulatuses ja koheselt tasuma. On põhjendatud sundraha vähendamine 100 € ni ja KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb määrata süüdimõistetul menetluskulud kulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa. Seoses süüdimõistva kohtuotsusega tuleb T.E-lt riigi kasuks välja mõista kriminaalmenetluse kulu 150.70 €.
  16. Otsuse tegemisel kaasnevate täiendavate küsimuste lahendamine Tõkend 4.1 KrMS § 312 (Kohtuotsuse põhiosa) p 7 kohaselt k ohtuotsuse põhiosas esitatakse tõkendi kohaldamise, muutmise või tühistamise motiivid. KrMS § 313 (Süüdimõistva kohtuotsuse resolutiivosa) lg 1 p 8 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse resolutiivosas esitatakse kohtu valitud tõkend või varem kohaldatud tõkendi muutmine või tühistamine. 4.2 Seoses kriminaalasja lahendamisega tuleb süüdistatavale tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tühistada. Eelvangistusaja arvestus 4.3 T.E on kahtlustatavana kinni peetud 20.-21.09.2015, seega on T.E viibinud eelvangistuses 2 päeva.

§ 68

kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka, kusjuures ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev. Kohtuotsuse täitmisega seonduv 4.4 KrMS § 408 (Kohtuotsuse ja –määruse jõustumine) lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. Kohtuotsuse osalise vaidlustamise korral jõustub kohtuotsus vaidlustamata osas (KrMS § 408 lg 6). 4.5 KrMS § 412 (Kohtuotsuse ja –määruse täitmisele pööramise tähtaeg) lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsioonivõi kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. 4.6 KrMS § 423 (Kriminaalmenetluse kulude sissenõudmine) kohaselt kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel järgitakse KrMS sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. (allkirjastatud digitaalselt) Toomas Lillsaar Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.