4-15-7179/5

4-15-7179 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2015, Tallinn Väärteoasja number 4-15-7179 (2316,15,010259) Kohtunik Märt Toming Väärteoasi Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse §-s 151 lg 1 ettenähtud väärtegu E.J, ik XXX, elukoht: XXX asukoht: XXX Menetlusalune isik Kohtuvälise menetleja esindaja Ruth Kotov, politseijaoskond Põhja prefektuuri Kesklinna RESOLUTSIOON 1
2. E.J süüdi tunnistada NPALS § 15 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises ning mõista temale karistuseks arest 10 (kümme) päeva.
3. KarS § 69 lg 1 alusel asendada mõistetud arest 10 päeva üldkasuliku tööga arvestusega, et ühele päevale arestile vastab üks tund üldkasulikku tööd. Seega tuleb asenduskaristusena menetlusalusel isikul teha üldkasulikku tööd 10 (kümme) tundi.
4. KarS § 69 lg 3 alusel määrata 10 tunni üldkasuliku töö tegemiseks 2 kuuline tähtaeg alates kohtuotsuse jõustumisest. Üldkasulik töö peab olema tehtud hiljemalt 07.12.
6. Kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, võib politseiasutuse taotluse alusel pöörata KarS § 69 lg 6 kohaselt aresti täitmisele. Aresti täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva arestiga. Alla kümne päevase aresti täitmisele pööramise korral arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasuliku töö tunnid proportsionaalselt mõistetud arestiga.
7. Kohtuotsus saata täitmiseks menetlusaluse isiku asukohajärgsele politseiprefektuurile, so Lõuna prefektuurile. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus esitada apellatsioon maakohtu kohtuotsuse peale, mis on tehtud väärteoasja arutamisel V™S § 107 lõike 1 kohaselt. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on seitsme päeva jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav alates selle kuulutamisest, s.o alates 07.10.
8. V™S § 199 lg 3 sätete kohaselt kohtuotsus 1 aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 07.08.2015 koostatud väärteoprotokollist nr 20150807208401 nähtuvalt peeti 07.08.2015 kell 15.20 Tallinnas Tuulemaa 20 juures kaupluse Maxima kõrval kinni E.J, kelle organismis tuvastati indikaatorvahendiga Rapid Stat positiivne tulemus amfetamiinile, diasepaamile ja metadoonile, lisaks esinesid prooviandjal narkootilise aine tarvitamise tunnused ning menetlusaslune isik nõustus indikaatorvahendi näiduga. Seetõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPALS §-s 151 lg 1 ettenähtud väärteo, kuivõrd isik oli eelnevalt tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet arsti ettekirjutuseta. Menetlusalune isik on menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli märkinud, et eile, 06.08.2015 tarvitas amfetamiini ja metadooni, aga täna tarvitas veenisiseselt amfetamiini, diasepaami. Kohtuistungile menetlusalune isik ei ilmunud, kuid esitas kohtule kirjaliku taotluse, milles märkis, et on teadlik kohtuistungi ajast ja kohast, kuid tal ei ole võimalik kohtuistungil osaleda, kuna viibib alates 11.09.2015 XXX. Taotluses palutakse arutada ilma tema osavõtuta ja võimaluse korral võimaldada ravil olles sooritada üldkasuliku töö tunde. Menetlusaluse isiku viibimist XXX asutuses on kirjalikult kinnitanud ka XXX juht. Sellest tulenevalt leiab kohus, et menetlusalune isik on piisava ajavaruga teadlik väärteoasja aritamise ajast ja kohast ning kuna kohus ei ole menetlusaluse isiku osavõttu väärteoasja arutamisest kohustuslikuks teinud ja menetlusalune isik ei ole taotlenud väärteoasja arutamise edasilükkamist, peab kohus võimalikuks väärteoasja arutada menetlusaluse isiku kohalolekuta V™S § 90 lg 1 korras. Kohtuvälise menetleja esindaja taotles karistuseks 10 päeva aresti ning kohtuväline menetleja ei ole vastu kui kohus asendab aresti üldkasuliku tööga, milline tehakse ära raviasutuses. Kohus, tutvunud menetlusaluse isiku ütlustega kohtuvälises menetluses, indikaatorvahendi kasutamise protokolliga ja sellele märgitud menetlusaluse isiku selgituste ja märkustega kuulanud ära menetlusaluse isiku antud selgitused, asub seisukohale, et menetlusaluse isiku poolt NPALS §-s 151 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemine on tõendamist leidnud. Arvestades süüteo asjaolusid ja menetlusaluse isiku ütlusi, leiab kohus, et süütegu on toime pandud kavatsetult. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Indikaatorvahendi kasutamise protokollist nähtuvalt on tuvastatud indikaatorvahendi positiivne näit amfetamiinile. Lisaks on tuvastatud metadooni ja diasepaami tarvitamise tunnused. Joobeseisundile viitavate tunnustena on tuvastatud ka süstejäljed, silmade punetus ning väikesed silmapupillid. Lisaks eelnimetatud tunnustele on sedastatud ka häritud reaktsioonikiirus, kerged koordinatsioonihäired ja unisus. Indikaatorvahendiga tuvastatud amfetamiin kuulub NPALS § 31 lg 1 alusel koostatud sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 lisa 1 I nimekirja, menetlusalusel isikul tuvastatud sünteetiline opioid metadoon II nimekirja ja diasepaam IV nimekirja. Vastavalt NPALS § 3 lg 1 sätetele on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine, sh tarvitamine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste või psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või samas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Väärteoasja materjalidest ei ilmne asjaolusid, mis viitaks menetlusaluse isiku poolt narkootilise aine tarvitamisele eelmärgitud lubatavusklausli alusel. Sellest tulenevalt on menetluslune isik narkootilist või psühhotroopset ainet tarvitades rikkunud NPALS § 3 lg 1 sätestatud keeldu. 2 Seega on väärteoasja kohtuliku arutamisega tuvastamist leidnud, et menetlusalune isik oli tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet arsti ettekirjutuseta ja selliste ainete käitlemine, sh tarvitamine on NPALS § 3 lg 1 ja 11 kohaselt arsti ettekirjutuseta keelatud, mistõttu on 1 E.J-i käitumine õigesti kvalifitseeritud NPALS §-s 15 lg 1 ettenähtud väärteona. Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku süü suurusest ja menetlusaluse isiku isikut iseloomustavatest andmetest, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut varem korduvalt erinevate väärtegude, sh ka samalaadsete väärtegude toimepanemise eest karistatud nii rahatrahvi kui arestiga. Kõik määratud rahatrahvid on jäetud tasumata. Lisaks sellele on menetlusalust isikut karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Sellest saab järeldada, et menetlusalusel isikul puuduvad rahalised vahendid rahatrahvide tasumiseks. Sellele vaatamata jätkab menetlusalune isik rahalisi vahendeid nõudvate väärtegude toimepanemist. Arvestades taolisi karistusandmeid asub kohus seisukohale, et rahatrahv kui karistusliik on end ammendanud. Määratud rahatrahvid ei ole menetlusalusele isikule oodatud mõju avaldanud. Sellest tulenevalt leiab kohus, et menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada aresti. Menetlusaluse isiku karistusandmetest nähtuvalt on menetlusalust isikut karistatud nii lühemaajaliste kui ka pikemaajaliste arestidega ja menetlusalune isik on jätkanud samalaadsete väärtegude toimepanemist. Seetõttu kohus, juhindudes V™S §-st 107 lg 1 p 1 asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja temale tuleb mõista karistusena arest. Kuivõrd menetlusalust isikut süüdistatakse ühe väärteo toimepanemises, siis võiks asuda seisukohale, et menetlusaluse isiku süü ei ole kuigi suur. Samas on teda samalaadsete väärtegude toimepanemise eest korduvalt karistatud arestidega, mistõttu leiab kohus, et vastavalt omaks võetud karistuspraktikale tuleb vaatamata vähesele süüle mõista rangem karistus, kinnistamaks menetlusaluses isikus arusaama keelunormi kehtivusest. Seetõttu peab kohus vajalikuks mõista karistuse, mis on lähedane ettenähtud sanktsiooni keskmisele määrale. Puutuvalt menetlusaluse isiku kohtule esitatud taotlusse aresti asendamiseks üldkasuliku tööga peab kohus vajalikuks märkida alljärgnevat. Arvestades menetlusaluse isiku karistusandmeid puuduks kohtu arvates igasugune alus mõistetava aresti asendamiseks, kuivõrd ka pikemaajalised arestid ei ole oma mõju avaldanud. Samas on tegemist olukorraga, kus menetlusalune isik on iseseisvalt asunud ravile, mille kestus on kuude pikkune. Juhul, kui menetlusalune isik peaks asuma aresti kandma, väljuks ta kontrollitud keskkonnast, mis võib halvasti mõjuda ravi tulemustele. Sellest tulenevalt leiab kohus, et menetlusalusele isikule mõistetava aresti võib asendada üldkasuliku tööga, milline võimalusel tuleks teha samas keskkonnas, kus menetlusalune isik viibib, so XXX. Seetõttu saadab kohus kohtuotsuse täitmiseks menetlusaluse isiku asukohajärgsele prefektuurile, so Lõuna prefektuurile. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 3