Obsah (7)

§ 201§ 239§ 90§ 94§ 33§ 43§ 242

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Heli Väinaste Otsuse tegemise aeg ja koht 04. juuli 2016, Rakvere kohtumaja Väärteoasja number 4-16-1484 Väärteoasi U.B väärteoasi

§-de 201 lg 1, 239 lg 1 p 1 ja 242 lg 1 järgi Vaidlustatud lahend Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrulli- ja liiklusjärelevalvetalituse liikluspolitseiniku M Li 15.02.2016 kiirmenetluse otsus nr 10220151098003 väärteoasjas nr: 2440,16,000916 Kohtumenetluse pooled Kaebuse esitaja: menetlusalune isik U.B (isikukood xxx, elukoht xxxx; e-post: xxxx); Kohtuväline menetleja: Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskond (Rahu 38, Jõhvi) Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON: U.B kaebus rahuldada osaliselt. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti (registrikood 70008747, Pärnu mnt 139 Tallinn) Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullija liiklusjärelevalvetalituse liikluspolitseiniku M Li 15.02.2016 kiirmenetluse otsus nr 10220151098003 väärteoasjas nr: 2440,16,000916, millega määrati U.B-le

§ 201

lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 25 trahviühikut, s.o 100 eurot ja

§ 239

lg 1 p 1 alusel määrati karistuseks rahatrahv 15 trahviühikut , s.o 60 eurot, osaliselt U.B karistamises

§ 201

lg 1 alusel ning lõpetada selles osas väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel teos väärteo tunnuste puudumise tõttu. Jätta muutmata Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrulli- ja liiklusjärelevalvetalituse liikluspolitseiniku M Li 15.02.2016 kiirmenetluse 1 otsus nr 10220151098003 väärteoasjas nr: 2440,16,000916 osas, millega määrati U.B-le

§ 239lg 1 p 1 alusel karistuseks rahatrahv 15 trahviühikut, s.o 60 eurot.

Rahatrahv summas 60 eurot tuleb tasuda kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul Rahandusministeeriumi arvele EE891010220034796011 SEB Pangas, arvele EE932200221023778606 Swedbankis, arvele EE403300333416110002 Danske pangas või arvele EE701700017001577198 Nordea pangas. Kohustuslik on märkida viitenumber

1. Edasikaebamise kord: Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast arvates. VTMS § 155 lg 2 kohaselt on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK.
2. 15.02.2016 koostas Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrulli- ja liiklusjärelevalvetalituse liikluspolitseinik M L kiirmenetluse otsuse nr 10220151098003 väärteoasjas nr: 2440,16,000916 U.B suhtes. Otsuse kohaselt U.B 15.02.2016 kell 09.52 Lääne-Viru maakonnas Kunda linnas Uus-Sadama teel, liikudes sadama suunas, juhtis mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx, omamata vastava kategooria sõiduki juhtimisõigust. Samuti ei olnud juht sõiduajal nõuetekohaselt kinnitatud turvavööga. Samuti põlesid traktorile paigaldatud lisatuled, mis on ette nähtud töökoha valgustamiseks tööülesannete täitmisel. Sellega rikkus men etlusalune isik

§ 90

lg 1 p 1, § 33 lg 3 ja § 43 ning väärteod kvalifitseeriti

§ 201lg 1, § 239 lg 1 p 1 ja § 242 lg 1 järgi.

Menetlusalusele isikule U.B-le määrati

§ 201

lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 25 trahviühikut, s.o 100 eurot ja

§ 239lg 1 p 1 alusel määrati karistuseks rahatrahv 15 trahviühikut, s.o 60 eurot.

Karistust kergendava asjaoluna on märgitud, et tunnistab süüd, kahetseb.

1. 29.02.2016 esitas menetlusalune isik U.B Viru Maakohtu Rakvere kohtumajale kaebuse kohtuvälise menetleja kiirmenetluse otsusele 15.02.2016 nr 10220151098003 väärteoasjas nr: 2440,16,
2. Kuivõrd kaebuses esinesid puudused, jättis Viru Maakohus 15.03.2016 määrusega U.B kaebuse käiguta ning andis kaebuse esitajale tähtaja kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks. 29.03.2016 menetlusaluse isiku U.B poolt esitatud uue kaebuse kohaselt juhtis ta väiketraktorit koos haagisega. Liiklusseadusest tuleneb, et ta võib B -kategooriaga juhtida T-kategooria masinat ja masinrongi, mille täismass ei ületa 8000 kg. Lisaks märgib ta kaebuses, et turvavöö võttis liiga vara lahti, et jope taskust dokumendid kätte saada, kuid otsusesse pandi kirja, et sõitis ilma turvavööta. Menetlusalune isik märgib, et tahab vaidlustada juhtimisõigusega seonduva osa, sest turvavöö osa on keerulisem tõestada. Menetlusalune isik viitab, et küsis kinnitust Maanteeametist ning sai sealt vastuse, et

§ 94

lg 10 kohaselt võib T-kategooria mootorsõidukit ja masinrongi, mille täismass ei ületa 8000 kilogrammi, juhtida ka isik, kellel on B-, C- või D-kategooria mootorsõiduki või C1- või D1-alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. 3. 11.04.2016 kohtule saabunud vastuskirjas U.B kaebusele märgib kohtuvälise menetleja esindaja, et liikluspolitseiniku M Li poolt 15.02.2016 koostatud kiirmenetluse otsusest nr 10220151098003 nähtub, et 15.02.2016 kell 09.52 U.B juhtis mootorsõidukit 2 (ratastraktorit) xxxx xxxx, omamata vastava kategooria sõiduki juhtimisõigust, samuti ei olnud juht sõidu ajal nõuetekohaselt kinnitatud turvavööga. Traktoril põlesid lisatuled, mis on ette nähtud töökoha valgustamiseks tööülesannete täitmisel. Rikkudes sellega

§ 90lg 1 p 1, § 33 lg 3, § 43.

Väärteod on kvalifitseeritud liiklusseaduse § 201 lg 1, § 239 lg 1 p 1 ja § 242 lg 1 järgi. Juhindudes KarS § 63 lg 3 on menetlusalusele isikule karistuseks määratud liiklusseaduse § 201 lg 1 alusel rahatrahv 25 trahviühiku ulatuses, s.o 100 EUR ja liiklusseaduse § 239 lg 1 p 1 alusel rahatrahv 15 trahviühiku ulatuses, s.o 60 EUR. Väärteotoimikust nähtub, et menetlusalune isik, omades „B“ kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust on juhtinud „T“ kategooria mootorsõidukit (ratastraktor), menetlusaluse isiku sõnade kohaselt koos haagisega. Liiklusseaduse § 94 lg 10 kohaselt T-kategooria mootorsõidukit ja masinrongi, mille täismass ei ületa 8000 kilogrammi, võib juhtida ka isik, kellel on B-, C- või D-kategooria mootorsõiduki või C1- või D1-alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Andmete täiendaval kontrollil on välja selgitatud, et ratastraktori xxxx täismass on 4000 kg, haagise xxxx täismass on 3900 kg. Seega masinrongi (traktor+haagis) täismass on 7900 kg. Eeltoodu põhjal nähtub, et masinrongi täismass ei ületa 8000 kg ning omades „B“ kategooria juhtimisõigust, oli menetlusalusel isikul õigus juhtida eelpool nimetatud masinrongi. Seega menetlusalusele isikule etteheidetud rikkumise

§ 90lg 1 p 1 osas koosseis puudub.

Liiklusseaduse § 33 lg 3 ja § 43 nimetatud õigusrikkumiste toimepanemine on kohtuvälise menetleja esindaja seisukohalt tõendatud ning põhjendatud on ka määratud karistus. Nende õigusrikkumiste toimepanemist on menetlusalune isik tunnistanud kohapeal antud ütlustega. Samuti on menetlejana ära märgitud tõendi allikana tunnistaja M M (Tallinn Rahumäe tee 6). Eeltoodust tulenevalt on kohtuvälise menetleja esindaja seisukohal, et liiklusseaduse § 201 lg 1 osas tuleb menetlusaluse isiku osas väärteomenetlus lõpetada v äärteomenetluse seadustik u § 29 lg 1 p 1 alusel. Võttes arvesse ja juhindudes KarS § 56 lg 1 ja § 63 lg 1 määrata menetlusalusele isikule

§ 239

lg 1 p 1 teo toimepanemise eest karistuseks kiirmenetluse otsusega nr 10220151098003 karistusena määratud rahatrahv 15 trahviühiku ulatuses, s.o 60 EUR. Ülaltoodut arvesse võttes ning juhindudes VTMS § 132 p 2 ja § 120 lg 1 palub kohtuvälise menetleja esindaja kohtuvälise menetleja otsus tühistada osaliselt, raskendamata menetlusaluse isiku olukorda. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED.

1. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 117 lg 1 p 4 kohaselt maakohtunik lahendab asja kirjalikus menetluses vastavalt käesoleva seadustiku § -le
2. VTMS § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Antud juhul on kohtumenetluse pooled nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses, mistõttu kuulub käesolev asi lahendamisele kirjalikus menetluses.
3. Menetledes väärteoasja kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse alusel, ei kontrolli maakohus üksnes kohtuvälise menetleja tegevuse õiguspärasust väärteoasja lahendamisel, vaid kontrollib ka kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Vastavalt VTMS § -le 133 peab kohus käesolevat kaebust lahendades otsustama järgmised küsimused: 1) kas väärteoasjas ei esine VTMS § -s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid; 2) kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse; 3) kas teo on pannud toime menetlusalune isik; 4) kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti 3 kvalifitseeritud; 5) kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt; 6) kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust; 7) kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega; 8) kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS §-s 30 sätestatud alustel.
4. VTMS § 29 lg 1 p 1 kohaselt väärteomenetlust ei alustata ja alustatud menetlus tuleb lõpetada, kui teos puuduvad väärteo tunnused. VTMS § 2 kohaselt, kui käesolevas seadustikus ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. KrMS § 301 kohaselt, kui prokurör kohtuvaidluses loobub süüdistusest, teeb kohus menetlust jätkamata õigeksmõistva otsuse. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsuse nr 3-1-1-94-07 p 8 kohaselt ei reguleeri väärteomenetluse seadustik, kuidas peab kohus toimima olukorras, kus kohtuvälise menetleja esindaja vähendab kohtuistungil väärteoprotokollis algselt kirjeldatud süüdistuse mahtu, loobudes menetlusalusele isikule osaliselt või täielikult ette heitmast talle süükspandud tegusid. Kolleegiumi hinnangul tuleb kohtul sellises olukorras juhinduda VTMS § -st 2, mis näeb ette kriminaalmenetlusõiguse kohaldamise väärteomenetluses, kui väärteomenetluse seadustik ise ei sätesta teisiti. Seega teeb kohus KrMS §-s 301 kohaselt menetlust jätkamata õigeksmõistva otsuse (resp lõpetab väärteomenetluse), kui prokurör (resp kohtuvälise menetleja esindaja) loobub kohtuvaidluses süüdistusest. Käesoleval juhul on kohtuvälise menetleja esindaja vastuses kaebusele avaldanud, et menetlusalusele isikule etteheidetud

§ 90lg 1 p 1 rikkumise osas väärteokoosseis puudub.

Sellest tulenevalt on kohus seisukohal, et Polits ei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrulli- ja liiklusjärelevalvetalituse liikluspolitseiniku M Li 15.02.2016 kiirmenetluse otsus nr 10220151098003 väärteoasjas nr: 2440,16,000916 tuleb osaliselt, s.o U.B karistamises

§ 201

lg 1 alusel, tühistada ning lõpetada selles osas väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel teos väärteo tunnuste puudumise tõttu. 7. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

§ 33

lg 3 kohaselt sõidukis, millel on turvavööd, peab juht olema sõidu ajal turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud.

§ 239

lg 1 p 1 näeb ette vastutuse turvavöö nõuetekohaselt kinnitamata jätmise eest sõidukijuhi poolt.

§ 43

kohaselt sõidukile paigaldatud lisatuled, mis on ette nähtud töökoha valgustamiseks, võivad põleda ainult seoses tööülesande täitmisega. Need ei tohi pimestada teist juhti.

§ 242

lg 1 näeb ette vastutuse mootorsõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui puudub käesoleva seaduse §-des 201–203, 205–207, 209, 211, 212, 214–219, 221–224 ja 226– 241 sätestatud väärteokoosseis. 8. Väärteomenetluses lasub tõendamiskoormis kohtuvälisel menetlejal. VTMS § 57 lg 1 p 8 kohaselt tuleb kiirmenetluse otsuses märkida väärteo toimepanemist kinnitavad tõendid, sama §-i p 81 kohaselt menetlusaluse isiku ütlused väärteo toimepanemise kohta ning sama §-i p 9 kohaselt väärteo kvalifikatsioon: seaduse nimetus, paragrahv, lõige ja punkt. Kiirmenetluse otsuses on tõenditeks märgitud menetlusaluse isiku ütlused, video ja tunnistaja M M. 4 KarS § 12 lg 2 kohaselt on süüteokoosseisu objektiivsed tunnused seaduses kirjeldatud tegevus või tegevusetus ja seaduses sätestatud juhtudel sellega põhjuslikus seoses olev tagajärg. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kiirmenetluse otsuses on menetlusaluse isiku U.B ütlused (tl 11): „Juhtisin liikurmasinat haagisega ilma vastava kategooriata. Sellest, et kategooria puudub olin teadlik aga haagis oli vaja viia Lontova. Samuti ei olnud kinnitatud turvavöö. Traktoril unustasin põlema töötuled. Rikkumisega olen nõus.“ U.B ütluste all on tema allkiri. Seega on menetlusaluse isiku U.B ütlustega tõendatud, et ta ei olnud sõidu ajal turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud ning et traktoril põlesid lisatuled, mis on ette nähtud töökoha valgustamiseks ja võivad põleda ainult seoses tööülesande täitmisega. Seega on tõendatud, et U.B realiseeris talle

§ 239

lg 1 p 1 ja

§ 242lg 1 järgi süüks arvatud väärtegude objektiivse koosseisu tunnused. Kar

S § 16 lg 1 kohaselt tahtlus on kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus. KarS § 16 lg 3 sätestab, et isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda.

§ 239

lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritav väärtegu on menetlusaluse isiku U.B ütlustest tulenevalt toime pandud otsese tahtlusega. KarS § 18 lg 1 kohaselt on ettevaatamatus kergemeelsus ja hooletus. KarS § 18 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema.

§ 242

lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo pani U.B toime hooletusest, kuivõrd tema ütlustest nähtub, et ta unustas põlema töötuled. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei esine VTMS § -s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid, samuti ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele VTMS §-s 30 lg 1 p 1 sätestatud alusel. 9. KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Tõendamist leidis, et

§ 239

lg 1 p 1 ja

§ 242lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteod on süüliselt ja õigusvastaselt toime pannud menetlusalune isik U.B. Kar

S § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtuväline menetleja on karistuse määramisel arvestanud kergendavate asjaoludena seda, et menetlusalune isik tunnistas oma süüd ning kahetses.

§ 239

lg 1 p 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 50 trahviühikut.

§ 242

lg 1 sätestab, et mootorsõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui puudub käesoleva seaduse §-des 201–203, 205–207, 209, 211, 212, 214–219, 221–224 ja 226–241 sätestatud väärteokoosseis, – karistatakse rahatrahviga kuni 20 trahviühikut. KarS § 47 lg 1 sätestab, et kohus või kohtuväline menetleja võib väärteo eest kohaldada rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut, kusjuures trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on neli eurot. VTMS § 55 lg 2 p 1 kohaselt võib kiirmenetluses määrata füüsilisele isikule kuni 100 trahviühiku suuruse rahatrahvi. Kohtuväline menetleja määras oma otsusega

§ 239

lg 1 p 1 alusel U.B-le karistuseks rahatrahvi 15 trahviühikut, s.o 60 eurot, mis on ettenähtud sanktsiooni keskmisest määrast väiksem. Kohus on seisukohal, et määratud karistus on proportsionaalne isiku süüga. Kohtuväline menetleja on menetlusalusele isikule U.B-le ettenähtud sanktsiooni keskmisest määrast väiksema rahatrahvi määramisega 5 arvestanud karistuse määramise üld- ja eripreventiivseid eesmärke ning võimalust teda just sellise karistusega mõjutada hoidumaks edasistest

nõuete rikkumistest. 10. Lähtudes eeltoodust rahuldab kohus U.B kaebuse osaliselt ja tühistab Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrulli- ja liiklusjärelevalvetalituse liikluspolitseiniku M Li 15.02.2016 kiirmenetluse otsuse nr 10220151098003 väärteoasjas nr: 2440,16,000916 osaliselt, s.o U.B karistamises

§ 201

lg 1 alusel ning lõpetab selles osas väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel teos väärteo tunnuste puudumise tõttu. Ülejäänud osas, s.o U.B karistamises

§ 239

lg 1 p 1 alusel rahatrahviga 15 trahviühikut, s.o 60 eurot, jätab kohus Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrulli- ja liiklusjärelevalvetalituse liikluspolitseiniku M Li 15.02.2016 kiirmenetluse otsuse nr 10220151098003 väärteoasjas nr: 2440,16,000916 muutmata. 11. Kohus juhindus otsuse tegemisel VTMS §-dest 2, 120 lg 1, 132 p 2, 134-135. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik 6