← Eesti

4-16-5546/5

4-16-5546 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. august
  2. a, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 4-16-5546 Kohtukoosseis Meelika Aava Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
  3. juuli
  4. a määrus, millega jäeti H.J kaebus PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelvalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 08.06.
  5. a otsusele väärteoasjas nr 2302,16,007453 läbi vaatamata. Kaebuse esitaja ja kaebuse liik H.J (ik XXX; elukoht XXXXXXXX), määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Harju Maakohtu
  6. juuli
  7. a määrus muutmata ja H.J määruskaebus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Määrus on lõplik ja ei kuulu edasikaebamisele (VTMS § 198). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  8. 19.07.2016.a esitas H.J Harju Maakohtule kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 08.06.2016.a otsusele väärteoasjas nr 2302,16,
  9. Vaidlustatud otsusega karistati kaebajat LS § 224 lg 2 ja § 227 lg 3 rikkumise eest rahatrahviga 225 trahviühiku ulatuses, s.o summas 900 eurot ning LS § 224 lg 3 p 1 alusel võeti lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus 5 kuuks. Kaebuse esitaja taotles kohtuvälise menetleja poolt määratud karistuse kergendamist.
  10. Harju Maakohus jättis 28.07.
  11. a määrusega H.J kaebuse läbi vaatamata, kuna kohtuvälise menetleja otsuse peale edasikaebamise tähtaeg on mööda lastud ning kaebuse esitamise tähtaja ennistamist ei ole kaebaja taotlenud Maakohus viitas VTMS § 114 lg-le 4, mille kohaselt esitatakse kaebus kohtuvälise menetleja poolt üldmenetluses tehtud otsuse peale maakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Kaebuse esitamise tähtpäevaks oli 06.07.
  12. a, kuid H.J esitas kaebuse 19.07.
  13. a. Väärteotoimikus olevast 22.05.
  14. a koostatud väärteoprotokollist 20160522378901 nähtub, et kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates 21.06.
  15. a. Kaebuse esitaja 1

(3)4-16-5546 on väärteoprotokolliga tutvunud ja selle allkirjastanud 22.05.
  1. a. Seega oli isik teadlik kuupäevast, millal kohtuvälise menetleja lahend on menetleja juures kättesaadav. Kooskõlas VTMS § 70 lg 5 peab kohtuväline menetleja tegema väärteoprotokollile märke kuupäeva kohta, millal kohtuvälise menetleja lahend on kättesaadav menetleja juures, mis tähendab, et H.J pidi ise hoolitsema selle eest, et saaks õigeaegselt tema kohta tehtud otsuse kätte. Seadus ei näe ette võimalust ega pane ka kohtuvälisele menetlejale kohustust saata menetlusalusele isikule karistamisotsus posti/e-posti teel. Seega ei oma kaebetähtaja möödalaskmise seisukohalt mingisugust tähendust millal või mil viisil saab kaebaja kohtuvälise menetleja otsusest teada, seda enam, et väärteoprotokollil on selge viide sellele, et isik peab lahendile ise järele minema. Kohus märkis, et kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse puudumisel ei saa kohus asuda võtma seisukohta selles osas, kas tähtaeg oli mööda lastud mõjuvatel põhjustel või mitte, rääkimata siis seisukohavõtust kaebuse esitamise tähtaja ennistamise osas.
  2. 05.08.
  3. a registreeris ringkonnakohus H.J määruskaebuse/vastulause maakohtu määrusele. Kaebuses jääb H.J jätkuvalt selle juurde, et tema sai aru, et otsus tuleb talle eposti teel. Samuti leiab ta, kuivõrd ta oli joobeseisundis, siis talle ei saanudki kõik 100% selge olla ning politsei poolt on tehtud tööd ebakorrektselt. H.J soovib teada kas ja kuidas on tal võimalik kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse esitamise tähtaega ennistada ning kust ta saaks juriidilist nõu. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  4. Ringkonnakohus, olles tutvunud väärteoasja materjalide ja esitatud määruskaebusega, leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus selgitab, et määruskaebemenetluses on ringkonnakohtu pädevuses kontrollida maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust, seega anda hinnang sellele, kas maakohus jättis põhjendatult kaebuse tähtaja möödalaskmise tõttu läbi vaatamata.
  5. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on oma määruses ammendavalt põhjendanud, miks H.J kaebus tuli jätta läbi vaatamata. Samuti on maakohus selgitanud, miks ta ei saa võtta seisukohta kaebuse esitamise tähtaja ennistamise osas. 5.
  6. 22.05.
  7. a koostatud väärteoprotokollist nähtub, et kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates 21.06.
  8. a, mistõttu oli H.J viimaseks kaebuse esitamise tähtajaks 06.07.
  9. a. H.J esitas kaebuse kohtuvälise menetleja otsuse peale maakohtule 19.07.2016.a. Seega ei pidanud H.J kinni seaduses sätestatud tähtajast kaebuse esitamiseks ning maakohus jättis selle põhjendatult läbi vaatamata. Määruskaebuses esitatud viited väärteoprotokollile allkirja andmise kohta joobeseisundis ning sellest tulenevale ebaselgusele, ei takista isikut hiljem kaine peaga tema suhtes koostatud väärteoprotokolli üle lugema ning selles kirjutatut endale selgeks tegema. Väärteoprotokollis on selgesõnaliselt ja tumedamas kirjas trükitud, millal on kohtvälise menetleja juures lahend kättesaadav ja, et kohtuvälise menetleja lahendit isikule kätte ei toimetata ning lahendile tuleb ise järele tulla. Seega jäävad paljasõnaliseks H.J väited selle kohta, et talle lubati kohtuvälise menetleja lahend saata e-posti teel. 5.
  10. VTMS § 38 lg 1 alusel järgitakse kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses menetlustähtaegade ja menetluskulude arvestamisel ning menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 172 lg 1 kohaselt ennistatakse mõjuval põhjusel möödalastud kaebetähtaeg selle uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu määrusega, kelle menetluses on kriminaalasi. Seega oleks mõjuva põhjuse esinemisel kaebetähtaja ennistamiseks õigus ringkonnakohtul, kuivõrd H.J on määruskaebuse esitatud ringkonnakohtule. 2
(3)4-16-5546 Kuigi H.J kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlust otseselt ei esita, tuleneb siiski tema kaebusest, et ta soovib kaebuse tähtaja ennistamist taotleda. KrMS § 172 lg 2 p-de 1 ja 2 kohaselt on mõjuvaks põhjuseks äraolek, mis ei seondu kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumisega või muu asjaolu, mida uurimisasutus, prokuratuur või kohus peab mõjuvaks. Ringkonnakohus on varasemalt leidnud, et objektiivsete takistustena võiks kõne alla tulla ka nii isikuvälised asjaolud - loodusõnnetus, transpordi- või sidehäire jms - kui ka isikuga vahetult seotud asjaolud, nagu näiteks raske haigus või ajutine vaimutegevuse rike. H.J poolt määruskaebuses märgitu, et ta ootas kohtvälise menetleja otsust e-mailile ning ei teadnud, et pidi otsusele ise järgi minema, ei ole selliseks objektiivseks takistuseks. Eeltoodust tulenevalt ei esine ringkonnakohtu hinnangul kaebetähtaja ennistamiseks mõjuvat põhjust. H.J-ile oli juba 22.05.
  1. a väärteoprotokolli koostamisel teada, mis nähtub ka väärteoprotokollist, et kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates 21.06.
  2. a. 5.3 Määruskaebuses esitatud küsimustele vastates selgitab ringkonnakohus, et kohtuvälise menetleja nimetus on märgitud väärteoprotokollis kõige esimeses lahtris ning ka Harju Maakohtu 28.07.
  3. a määruses ning selleks on Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelvalvekeskus. Juriidilist nõu saab küsida juriidilisest büroost või advokaadibüroost. Kui isik ei ole ise võimeline kaitsma oma õigusi ja tema olulised huvid võivad advokaadi vahenduseta jääda kaitseta, on isikul õigus taotleda riigi õigusabi korras kaitsja määramist.
  4. Eelnevast lähtuvalt ning juhindudes VTMS § 147 lg 1 p-st 1, §-st 194, § 196 lg-st 2 ja §-st 198 jätab ringkonnakohus vaidlustatud Harju Maakohtu 28.07.
  5. a määruse muutmata ja H.J määruskaebuse rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.