← Eesti

4-16-1289/16

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. juuni
  2. a, Tallinn Väärteoasja number 4-16-1289 Kohtunik Sten Lind Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
  3. aprilli
  4. a otsus, J.N-i väärteoasi narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 151 lg 1 järgi Kaebuse esitaja ja kaebuse liik J.N (ik XXX, XXX), apellatsioon elukoht RESOLUTSIOON Jätta J.N-i apellatsioon Harju Maakohtu
  5. aprilli
  6. a otsuse peale väärteoasjas nr 4-16-1289 läbi vaatamata ja tagastada see apellandile. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal isik sai teada vaidlustatavast kohtumäärusest või pidi teada sama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  7. Harju Maakohus tegi 07.04.2016 resolutiivotsuse, millega mõistis J.N-i süüdi NPALS § 151 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises ja karistas teda arestiga 15 päeva. Kohus määras, et arest tuleb pöörata täitmisele pärast J.N-ile eelmise, s.o Harju Maakohtu 27.01.2016 otsuse alusel mõistetud aresti ärakandmist
  8. Harju Maakohus registreeris 07.04.2016 J.N-i teate selle kohta, et ta ei ole Harju Maakohtu 07.04.2016 otsusega nõus ja soovib seda vaidlustada.
  9. 13.04.2016 registreeris Harju Maakohus J.N-i apellatsioonkaebuse, milles märgitakse, et kaebaja ei ole maakohtu otsusega rahul ja ta soovib vahetada kohtunikku.
  10. Asja materjalidest nähtub, et maakohus koostas motiveeritud kohtuotsuse 27.04.
  12. Tallinna Ringkonnakohus jättis 18.05.2016 määrusega J.N-i apellatsiooni Harju Maakohtu 07.04.2016 otsuse peale käiguta ja andis tähtaja puuduste kõrvaldamiseks kuni 30.05.2016, sest apellatsioon ei vastanud VTMS § 139 nõuetele. 1

(3)
  1. J.N ei kõrvaldanud kohtu antud tähtajaks puuduseid. Ringkonnakohus edastas J.N-ile 18.05.2016 määruse aadressile XXX, Tallinn, mille J.N märkis ise väärteoprotokollis nr AB1483172 oma elukohaks. Asja materjalide juures on määruse kättetoimetamise katsete andmed, millest nähtub, et J.N-ile püüti ringkonnakohtu määrust kätte toimetada nii 24.05.2016 kell 12.28 kui ka 30.05.2016 kell 18.25, kuid see ei ole õnnestunud. Samuti proovis ringkonnakohus J.N-i korduvalt mobiiltelefoni teel kätte saada. Toimikus on õiendid selle kohta, et ringkonnakohus helistas J.N-ile mobiiltelefoni numbrile XXX (märgitud tema enda poolt väärteoprotokolli nr AB1483172) korduvalt nii 30.05.2016, 31.05.2016 kui ka 03.06.2016, kuid telefon oli välja lülitatud. Seega ei õnnestunud ringkonnakohtul J.N-i tabada ka telefoni teel. E-posti aadressi ei ole J.N väärteoprotokolli märkinud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  2. Ringkonnakohus leiab, et kuna J.N hoiab apellatsioonimenetlusest kõrvale ega ole kõrvaldanud ringkonnakohtu esitatud tähtajaks esitatud apellatsiooni puudusi, tuleb tema esitatud apellatsioon jätta läbi vaatamata. Ringkonnakohus on teinud kõik võimaliku selleks, et selgitada välja J.N-i asukoht ja toimetada talle kätte ringkonnakohtu 18.05.2016 määrus, millega jäeti apellatsioon käiguta. Kooskõlas VTMS § 41 lg-le 7 saatis ringkonnakohus määruse aadressile, mille on J.N andnud teada väärteoprotokollis, millele ta on andnud allkirja isikuandmete õigsuse kohta. J.N-ile kaebuse kättetoimetamise katsed ebaõnnestusid ning talle postkasti jäetud teatele ei ole ta reageerinud. Samuti tegi kohus määruse kättesaadavaks avaliku e-toimiku kaudu, kuid J.N ei ole e-toimiku kaudu määrust vastu võtnud (toim.l. 41). Kohus püüdis J.N-iga ühendust saada ka väärteoprotokolli märgitud telefoninumbrilm kuid telefon on välja lülitatud. Samuti on ringkonnakohus teinud korduvalt päringuid vanglas kinni peetavate isikute andmekogusse, kuid sellest nähtub, et J.N ei viibi üheski kinnipidamisasutuses. Eelnevast tulenevalt leiab ringkonnakohus, et J.N, teades, et tema suhtes on pooleli kohtumenetlus, ei ole end kohtule kättesaadavaks teinud, s.t hoiab väärteomenetlusest kõrvale. Ringkonnakohus nendib, et väärteomenetluse seadustik ei reguleeri seda, kuidas peab kohus toimima olukorras, kus kaebuse esitanud isik hoiab menetlusest kõrvale. Tulenevalt aga sellest, et VTMS § 41 lg 7 annab õigusliku tähenduse aadressile, mille isik ise on teinud menetlejale teatavaks, ega näe samas ette kohtule meetmeid isiku asukoha väljaselgitamiseks, peab olema õiguslik tagajärg sellel, kui isik tegelikult enda nimetatud aadressil kättesaadav ei ole. Ringkonnakohus leiab, et kuna kohus on teinud J.N-ile määruse väärteomenetluse seadustikus ettenähtud korras kättesaadavaks, oli J.N kohustus kõrvaldada puudused ringkonnakohtu määratud tähtajaks. J.N tähtajaks puudusi kõrvaldanud ei ole. Kaebuse puudused on nii ulatuslikud, et nende kõrvaldamiseta ei ole võimalik apellatsiooni läbi vaadata (lisaks formaalsetele puudustele, sh kontaktandmete puudumisele jääb ebaselgeks, mida J.N taotleb ning täielikult puuduvad apellatsiooni põhjendused). Seetõttu tuleb J.N-i apellatsioon jätta V™S § 142 lg 2 p 4 alusel läbi vaatamata. 2
(3)8. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes VTMS § 142 lg 2 p-st 4 jätab ringkonnakohus J.N-i apellatsiooni Harju Maakohtu 07.04.2016 otsuse peale väärteoasjas nr 4-16-1289 läbi vaatamata ja tagastab selle apellandile. /allkirjastatud digitaalselt/ Sten Lind Kohtunik 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.