← Eesti

1-15-10680/14

Obsah (6)§ 76§ 75§ 199§ 65§ 73§ 68

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 29.07.2016.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja Kohtuasja nr 1-15-10680 Kohtunik Eha Popova Kohtuistungisekretär Julia Senkevitš Tõlk Anneli Hel

§ 76

lg 5 alusel allutada Anastassia katseajal

§-s 75 sätestatud käitumiskontrollile ning kohustada teda järgima

§ 75

lg 1 p 1 - 6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 3. Kohustada P.E käitumiskontrolli ajal täitma

§ 75

lg 2 p 2, 2-1, 4 ja 5 sätestatud kohustusi: - mitte tarvitada alkoholi; - mitte omada ja tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; - asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist; - pöörduda psühhiaatri poole vanglast vabanemisel 2 (kahe) kuu jooksul, läbida narkootikumide sõltuvusvastane ravikuur ning esitada kriminaalhooldajale sellekohane tõend.

  1. P.E-le määratud katseaja ja käitumiskontrolli kulgemist arvestada alates kohtumääruse jõustumisest.
  2. P.E vabastada määruse jõustumisel.
  3. Määrus saata teadmiseks vanglale, prokurörile, kriminaalhooldusosakonnale ja süüdimõistetule. Vangla Lääne-Harju Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Vangla esitas Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava P.E tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. P.E mõisteti Harju Maakohtu 18.12.2015.a otsusega süüdi enne Harju Maakohtu 17.11.2015.a. otsust toimepandud kuritegudes (02.09.2015.a. ja 01.11.2015.a. episoodid)

§ 199lg 2 p 9 järgi ja teda karistati vangistusega 6 kuud. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat karistust 1/3 võrra ja mõisteti karistuseks 4 kuud vangistust.

§ 65lg 1 alusel loeti mõistetud karistus kaetuks Harju Maakohtu 17.11.2015.a.

otsusega mõistetud karistusega (kui raskemaga) ja mõisteti liitkaristuseks 5 kuud 26 päeva vangistust.

§ 73

lg 1, 3 alusel ei pööratud karistust täitmisele, kui P.E ei pane 1 aasta 6-kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. 2 P.E mõisteti süüdi peale Harju Maakohtu 17.11.2015.a. otsust toimepandud kuritegudes (26.11.2015 ja 16.12.2015.a. episoodid)

§ 199lg 2 p 9- § 25 lg 2 järgi ja karistada vangistusega 9 kuud. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendatimõistetavat karistust 1/3 võrra ja mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust

§ 65

lg 1 alusel mõistetud liitkaristuse, s.o 5 kuud ja 26 päeva vangistuse võrra ja mõisteti liitkaristuseks vangistus 11 kuud 26 päeva.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistuse hulka ja kandmata karistuseks mõisteti 11 kuud ja 21 päeva vangistust. Karistuse kandmise algust arvestati alates 18.12.2015.a. Kohtuotsus jõustus 29.12.2015.a. Harju Maakohtu 25.01.2016.a määrusega täpsustati Harju Maakohtu 18.12.2015.a kohtuotsuse resolutiivosas märgitud P.E karistuse kandmise alguskuupäeva ja määrati lugeda õigeks P.E karistuse kandmise alguseks 19.12.2015.a. Karistuse kandmise algus oli 19.12.2015.a ja lõpp on 10.12.2016.a. P.E kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et ta viibib vanglas esimest korda. kinnipeetavale ei ole individuaalset täitmiskava koostatud. Distsiplinaarkaristusi on kaks. P.E kohta kriminaalhoolduses koostatud arvamusest nähtub, et vabanemisel asub ta elama oma laste, endise abikaasa, tema ema ja vanaema korterisse XXX. Korter kuulub endise abikaasa vanaemale. Vabanemisel on tal võimalus asuda tööle AS XXX. P.E soovib vabaneda tingimisi enne tähtaega. Kriminaalkorras karistatud kaks korda, vanglas esimest korda. Distsiplinaarkaristused on suitsetamise eest. Elama asub ämma juures, koos abikaasa ja lastega aadressil XXX. Enne vangistust tarvitas narkootikume ja seepärast ei viibinud kodus. Proovis narkootikume esimest korda 2015 aasta suvel ja sellepärast sattus vanglasse. Enne seda oli kõik korras. Alkoholi ei tarvita üldse, on nõus lisakohustustega ja on ka nõus ravile minema. Abiprokurör Paul Pikma edastas kirjalikult arvamuse, mille kohaselt abiprokurör toetab P.E tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ja prokuröri kirjaliku arvamusega ning ära kuulanud süüdimõistetu arvamuse, leiab, et P.E võib vabastada tingimisi enne tähtaega vangistusest. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik P.E isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kahel korral ja viibib vanglas esimest korda. Antud juhul peab kohus põhjendatuks vabastada kinnipeetav vangistusest tingimisi ennetähtaegselt. Kohus usub, et praeguseks vanglas viibitud aeg on pannud P.E mõistma, et toimepandud kuriteole järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. A. 3 P.E on vabanemisel olemas nii kindel elukoht kui lähedaste toetus. Kinnipeetava ennetähtaegset vanglast vabastamist toetavad ka vangla ja prokurör. Kohus leiab, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma. Kohus usub, et vastavat tuge saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse, kuna kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul võimaldab P.E tingimisi ennetähtaegne vabastamine kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas P.E-le võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi, samuti hoiduma alkoholist. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kriminaalhooldusega on nõustunud ka P.E, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning tahab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust. Kohus annab kinnipeetavale võimaluse näidata, et teda saab usaldada. Kohus juhindub

§ 76ja Kr

MS §-dest 426, 432, 383, 384. Eha Popova Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.