4-16-1994/14

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 27.07.2016 Jõhvi kohtumaja Väärteoasja number 4-16-1994 Kohtunik Anne PALMISTE Väärteoasi Kaebuse esitaja Kaitsja Kohtuvälise menetleja esindaja K.Z väärteoasi Liiklusseaduse §221 lg.1 järgi K.Z sünd. xxx, isikukood xxx, xxx Marko JAANI TÜ Õigusinstituut, 2001 Ixxx Rxxx Ida Prefektuuri vanemväärteomenetleja Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku §120, §132, §134, §135, §155 lg.1 p.1 ja lg.2, §156, §157 ja §158, maakohus OTSUSTAS: Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Ixxx Rxxx 26.02.2016 otsus väärteoasjas nr.2330,16,000391 K.Z karistamise osas Liiklusseaduse §221 lg.1 järgi rahatrahviga 15 trahviühiku ulatuses, s.o summas 60 (kuuskümmend) eurot – jätta muutmata. K.Z kaebus jätta rahuldamata. Kui kohtumenetluse pool soovib kirjalikult teatama maakohtule 7 kuulutamisest. kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa 1 Kassatsioon esitatakse kohtuotsuse teinud maakohtule 30 päeva jooksul, alates päevast, mil maakohtu kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooniõiguse kasutamise teate esitamise korral Maakohtu kantseleis võimalik tutvuda alates 27.07.2016. on kohtuotsusega Viru Asjaolud ja menetluse varasem käik Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonna patrullpolitseinik Mxxx Lxxx koostas 29.01.2016 väärteoprotokolli nr. AB 1449615 K.Z kohta selles, et viimane juhtis xxx sõites sõiduteede ristumisalale foori keelava punase tule ajal. Sellega rikkus K.Z Liiklusseaduse §58 lg.3 sätteid ja pani toime väärteo Liiklusseaduse §221 lg.1 järgi. Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonna vanemväärteomenetleja Irina Reino 26.02.2016 otsusega väärteoasjas nr.2330,16,000391 määrati K.Z-ile Liiklusseaduse §221 lg.1 järgi karistuseks rahatrahv 15 trahviühiku ulatuses, s.o summas 60 eurot. Otsuse kohaselt on süütegu tõendatud tunnistaja ütluste, menetlusaluse isiku ütluste ja liiklusjärelevalve käigus tehtud videosalvestusega. Otsuse tegemisel võttis kohtuväline menetleja arvesse, et isikul ei ole kehtivaid karistusi. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puudusid. K.Z kaitsja Marko Jaani esitas 15.03.2016 Viru Maakohtule kaebuse, milles palus kohtuvälise menetleja otsus tühistada ja väärteomenetlus Väärteomenetluse seadustiku §29 lg.1 p.1 alusel lõpetada. Kaebuse kohaselt ei nõustu menetlusalune isik, et väärteo toimepanemist tõendab menetlusaluse isiku K.Z ülekuulamise protokoll. Väärteoprotokollis kajastatud menetlusaluse isiku ütlustest nähtub järgnev: „Rikkumisega nõus ei ole.“ Seega ei tõenda K.Z ülekuulamise protokoll väärteo toimepanemist. Lähtuvalt eeltoodust on otsuse tegemisel hinnatud tõendeid ebaõigesti, leides, et väärteo toimepanemine on muu hulgas tõendatud K.Z ülekuulamise protokolliga. Menetlusalune isik kinnitab, et jääb oma varasemalt antud ütlustes esitatud seisukohale ja rõhutab, et ei pannud toime temale inkrimineeritud väärtegu. Kaitsja palus tunnistajana üle kuulata menetlusaluse isiku poeg Sxxx Lxxx, kes viibis väidetava rikkumise toimepanemise hetkel koos K.Z-iga mootorsõidukis ja saab seega anda ütlusi selle kohta, kas mootorsõidukiga sõideti punase fooritule põlemise ajal ristmikule või mitte. Samuti soovib menetlusalune isik uurida kohtus videosalvestist, millega on väidetavalt rikkumine tõendatud. Talle ei ole sõltumata korduvatele järelepärimistele seda tutvumiseks esitatud ja ta ei ole teadlik selle sisust. 02.05.2016 saabus Viru Maakohtule K.Z kaitsja Marko Jaani taotlus asja lahendamiseks kirjalikus menetluses. 2 Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Narva politseijaoskond oma 06.05.2016 kirjalikus vastuses nr.3.1-1.1/4825-11 on nõus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses ja palub kaebus jätta rahuldamata. Oma vastuses märgib kohtuväline menetleja, et K.Z süü on tõendatud asja materjalidega täies ulatuses. Nimelt tunnistaja A xxx Kxxx ütluste ja riikliku järelevalve korras tehtud videosalvestusega. Seega ei kuulu menetlus lõpetamisele Väärteomenetluse seadustiku §29 lg.1 p.1 alusel. Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus, tutvunud käesoleva väärteoasja materjalidega, leidis, et K.Z kaebus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §120 lg.1 võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kirjalikus menetluses ja teha lahendi Väärteomenetluse seadustiku §132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Käesolevas asjas nähtub menetlusaluse isiku kaitsja poolt maakohtule esitatud taotlusest, et ta soovib asja lahendamist kirjalikus menetluses. Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri 06.05.2016 kirjalikust vastusest nr.3.11.1/4825-11 Viru Maakohtu 05.05.2016 päringule nr.4-16-1994 nähtub, et kohtuväline menetleja on nõus väärteoasja lahendamisega kirjalikus menetluses. Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §123 lg.2 arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Väärteomenetluse seadustiku §133 on sätestatud kaebuse lahendamisel otsustatavad küsimused. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et menetlusalusele isikule on karistus määratud Liiklusseaduse §221 lg.1 alusel. Liiklusseaduse §221 lg.1 näeb ette vastutuse juhi poolt foori keelava tule ajal ristmikule või jalakäijate ülekäigurajale sõitmise eest. Seega on vaja antud väärteoasjas tuvastada, kas menetlusalune isik sõitis ristmikule või jalakäijate ülekäigurajale foori keelava tule ajal. Nagu nähtub 29.01.2016 koostatud väärteoprotokollist väärteoasjas nr.2330,16,000391 ja vaidlustatavast 26.02.2016 otsusest samas väärteoasjas, on menetlusalune isik rikkunud Liiklusseaduse §58 lg.3 nõudeid. Liiklusseaduse §58 lg.3 sätestab, et foori või reguleerija keelava märguande korral peab juht seisma jääma stoppjoone või stoppjoonemärgi ees. Selle puudumisel võib jalakäijat takistamata sõita kuni lõikuva sõidutee ääreni. 3 Vastavalt Liiklusseaduse §7 p.3 keelab kollane tuli liikuda. P eatumiseks ettenähtud kohast tohib edasi liikuda vaid juhul, kui seal peatumine on ilma liiklust ohustamata võimatu. Kui tuli süttib hetkel, mil juht on ristmikul või ülekäigurajal, tuleb liikumist jätkata. Sama paragrahvi p.4 keelab punase tulega liikuda. Käesolevas asjas nähtub väärteoprotokollist, et menetlusalune isik ei ole rikkumisega nõus. Omakäelises seletuses kirjutas menetlusalune isik, et lõpetas ristmiku ületamise kollase tulega nagu ka kõrval reas olev auto. Sõitis xxx Käesoleva väärteoasja materjalides olevalt videosalvestiselt nähtub, et 29.01.2016 kell 20.56:00 seisab patrullauto ristmikul, vahetult enne jalakäijate ülekäigurada ja nende suhtes põleb punane foorituli. Ristuva sõidutee fooris (asub ekraanil paremal ülal) põleb parasjagu roheline tuli (video kestus vahemikus 00:00 – 00:11). Kell 20.56:20 muutub ristuva sõidutee foorituli kollaseks ja ristmiku ületab üks sõiduauto (video kestus vahemikus 00:12 - 00:13). Kell 20.56:23 sõidab kollase tulega ristmikule teine sõiduauto. Koheselt muutub foori tuli punaseks (video kestus 00:14 - 00:16). Kell 20.56:24 sõidavad ristmikule kaks sõiduautot. Politseipatrulli jaoks põleb fooris juba roheline tuli. Politseipatrull lülitab sisse vilkurid ja sõidab autodele järele. Viimane auto on menetlusaluse isiku poolt juhitud sõiduauto xxx Seejärel ootab politseipatrull järgmise foori juures menetlusaluse isiku sõiduki taga, kuna fooris põleb punane tuli (video kestus 00:36 - 00:55). Kell 20.57:04 annab politseiauto sõidukile peatumismärguande. Pärast seda peatub sõiduauto registreerimismärgiga 644THN ja politseinik väljub autost ning hakkab juhiga suhtlema (video kestus 00:56 - 03:01). Videolt on üheselt tuvastatav, et menetlusaluse isiku jaoks põles fooris punane tuli ja seda enne, kui ta on jõudnud isegi ülekäigurajale. Nii on ekslik menetlusaluse isiku arusaam, et ta ületas ristmiku kollase tulega. Eeltoodu alusel ja hinnates kõiki tõendeid kogumis, leiab maakohus, et käesolevas väärteoasjas on videosalvestisega tõendatud Liiklusseaduse §221 lg.1 sätestatud väärteo toimepanemine menetlusaluse isiku poolt. Menetlusalune isik on rikkunud Liiklusseaduse §58 lg.3 sätteid, kuna ta ületas ristmiku foori keelava märguande korral, s.o ajal, mil fooris põles punane tuli. Kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks alust ei ole. Maakohus leiab, et süüteokoosseis käesolevas väärteoasjas on täidetud, et väärtegu on menetlusaluse isiku poolt toime pandud ja ta on süüdi. Menetlusaluse isiku tegu on õigesti kvalifitseeritud. Süüd välistavad asjaolud käesolevas väärteoasjas puuduvad. Ülaltoodu alusel tuleb kohtuvälise menetleja otsus rahatrahvi määramise osas jätta muutmata. 4 Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §2 kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, kui Väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti ja arvestades väärteomenetluse erisusi. Vastavalt Karistusseadustiku §56 lg.1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Liiklusseaduse §221 lg.1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 50 trahviühikut. Käesolevas väärteoasjas on kohtuvälise menetleja poolt määratud menetlusalusele isikule väärteo eest karistuseks rahatrahv 15 trahviühiku ulatuses. Karstust kergendavad ja raskendavad asjaolud puudusid. Kohtuväline menetleja on märkinud, et otsuse tegemisel võttis ta arvesse, et isikul ei ole kehtivaid karistusi. Kohtupraktika kohaselt määratakse karistus ettenähtud sanktsiooni keskmises määras ning karistust kergendavate või raskendavate asjaolude ilmnemisel määratakse karistus siis kas alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra või siis keskmist määra ületavana. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kohtuväline menetleja on menetlusalusele isikule määranud karistuse oluliselt alla sanktsiooni keskmise määra. Kuna väärteomenetlusega on kindlaks tehtud menetlusaluse isiku süü Liiklusseaduse §221 lg.1 järgi, leiab maakohus, et käesolevas asjas on kohtuväline menetleja karistuse määramisel õigesti hinnanud Karistusseadustiku §56 sätestatud nõudeid, muuhulgas ka rikkumise raskusastet ja juhi isikut. Maakohus leiab, et ka rahatrahvi määr on kohtuvälise menetleja otsuses põhjendatud. Ülaltoodu alusel tuleb kohtuvälise menetleja muutmata. otsus rahatrahvi suuruse osas jätta Vastuseks kaebuse väidetele märgib maakohus järgmist. Menetlusaluse isiku K.Z kaitsja Marko Jaani saatis kohtuvälisele menetlejale 15.02.2016 e-kirja, milles soovib videosalvestise väljastamist. Kohtuväline menetleja teatas 18.02.2016 saadetud kirjalikus vastuses nr.3.1-1.1/47052, et kuna kaitsja ei ole esitanud volitust ja haridust tõendavaid dokumente, ei ole tegemist kaitsjaga, kes vastaks VTMS §20 nõuetele. Samuti lisas kohtuväline menetleja, et seadusega ei ole ette nähtud menetlusdokumentide väljastamine ja väärteotoimikuga on võimalik kohtuvälise menetleja juures tutvuda 15 päeva jooksul alates väärteoprotokolli kättesaamisest. K.Z palus 16.02.2016 saadetud kirjas edastada e-kirja või faksi teel menetlusega seotud dokumendid, sh videosalvestis. Kohtuväline menetleja teatas 18.02.2016 saadetud kirjalikus vastuses nr.3.1-1.1/48252, et vastavalt VTMS §69 lg.6 sätetele on menetlusalusel isikul ja tema kaitsjal õigus tutvuda kohtuvälise menetleja juures väärteotoimikuga 15 päeva jooksul alates väärteoprotokolli kättesaamisest. Menetlusdokumentide väljaandmine ei ole seadusega ette nähtud. 5 Maakohus nõustub kohtuvälise menetleja poolt edastatud kirjades kajastatuga ja märgib täiendavalt, et Väärteomenetluse seadustik näeb ette täpsed reeglid väärteotoimikuga tutvumiseks, mida kohtuväline menetleja on järginud. Lisaks märkis menetlusaluse isiku kaitsja, et kohtuväline menetleja võttis otsuse tegemisel alusel menetlusaluse isiku ütlused, leides, et sellega on väärtegu tõendatud. Maakohus rõhutab, et asjaolu, kas kohtuväline menetleja on oma otsuses leidnud, et väärteo toimepanemine on muuhulgas tõendatud menetlusaluse isiku ütlustega või mitte, ei oma käesoleval juhul tähtsust, kuna maakohus arutab kaebust täies ulatuses ja ühelgi tõendil ei ole kindlaks ettemääratud jõudu. Seega ei ole menetlusõiguslikke rikkumisi käesolevas väärteoasjas tuvastatud. (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 6