-6 lg.1 järgi T.N isikukood xxx, elukoht xxx Artjom NOVIKOV Tartu Ülikool, 2013, õigusteaduse magister Mxxx Lxxx Ida Prefektuuri liikluspolitseinik Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku §120, §132, §134, §135, §155 lg.1 p.
lg.2, §156, §157 ja §158, maakohus OTSUSTAS: Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrulli- ja liiklusjärelevalvetalituse liikluspolitseinik Marko LVOVI 11.05.2016 kiirmenetluse otsus nr.10220151097509 T.N-i karistamise osas Liiklusseaduse §227 lg.
-6 lg.1 järgi Karistusseadustiku §63 lg.1 kohaldamisega Liiklusseaduse §210-6 lg.1 järgi rahatrahviga 45 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 180 (ükssada kaheksakümmend) eurot – jätta muutmata. Karistusseadustiku §66 lg.2, 3 alusel määrata, et rahatrahv 45 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 180 (ükssada kaheksakümmend) eurot tuleb T.N tasuda ositi 4 (nelja) kuu jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. T.N-i kaebus rahuldada osaliselt. 1 Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse teatavakstegemisest. Riigikohtule 30 päeva Kassatsiooniõiguse kasutamise teate esitamise korral Maakohtu kantseleis võimalik tutvuda alates 02.08.2016. jooksul on alates otsuse kohtuotsusega Viru Asjaolud ja menetluse varasem käik Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrulli- ja liiklusjärelevalvetalituse liikluspolitseinik Mxxx Lxx 11.05.2016 kiirmenetluse otsusega määrati T.N-ile Liiklusseaduse §227 lg.
-6 lg.1 järgi Karistusseadustiku §63 lg.1 kohaldamisega Liiklusseaduse §210-6 lg.1 järgi karistuseks rahatrahv 45 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 180 €. Kiirmenetluse otsuse kohaselt juhtis T.N 11xxx kilomeetril mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega 105 km/h +/- 8 km/h. Lubatud sõidukiirus antud teelõigul oli 90 km/h, seega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 7 km/h võrra. Samuti juhtis T.N mootorsõidukit, mille kiiruspiirik ei olnud töökorras. Sellega rikkus T.N Liiklusseaduse §15 lg.1 p.
lg.11, 12 ning Majandus- ja kommunikatsiooniministri määruse nr.42 lisa kood 624 ja määruse nr.94 §4 lg.6 p.2 sätteid ning pani toime väärteod Liiklusseaduse §227 lg.
Sama kiirmenetluse otsusega määrati, et rahatrahvi tasumise viimane tähtaeg on 11.08.2016. T.N-i kaitsja Artjom №vikov esitas 24.05.2016 Viru Maakohtule kaebuse, milles palus kohtuvälise menetleja otsus tühistada osaliselt karistuse suuruse osas, vähendada rahatrahvi summat võimalikult madalama piirini ja ajatada trahvi tasumise 4-ks kuuks. Kaebuse kohaselt on menetlusaluse isiku keskmine töötasu viimase 6 kuu vältel 419,07 € (bruto). Kaitsja palus ka arvestada, et menetlusalune isik tunnistas end süüdi. Menetlusaluse isiku enda kulutused ja kohustused piiravad oluliselt tema võimalusi tasuda rahatrahv summas 180 €. Kaebuse kohaselt taotleb menetlusalune isik asja läbivaatamist kirjalikus menetluses. Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskond oma 30.06.2016 kirjalikus vastuses nr.3.1-1.1/16637-3 on nõus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses ja palub kaebus jätta rahuldamata. Oma vastuses märgib kohtuväline menetleja, et karistuse määramisel on arvestatud menetlusaluse isiku poolt süü tunnistamist ja antud võimalus tasuda karistusena määratud rahatrahv 3 kuu jooksul. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et menetlusaluse isiku süü õiguserikkumiste toimepanemises on tõendatud ja põhjendatud on ka määratud karistus. Kohtuvälise menetleja esindaja märkis, et menetlusalune isik juhtis veoautot Scania, mi lle täismass on 18 000 kg, veoki haakes oli mudelhaagis, mille täismass on 39 000 kg. Antud autorong on oma olemuselt juba suurem oht liikluses. Antud juhul on tuvastatud autorongi poolt kiiruse ületamine, kiiruse mõõtmise hetkel sooritas menetlusalune isik möödasõitu. Möödasõit 2 on iseenesest ohtlik manööver, kui aga seejuures ületatakse lubatud sõidukiirust autorongiga, kasvab oht kordades. Lubatud sõidukiiruse ületamine sai võimalikuks seetõtu, et veokil ei olnud kiiruspiirik töökorras. Menetlusalune isik on põhjendanud kiiruse ületamist sõiduki tehnilise rikkega. Samas on sõidukiiruse valik juhi otsus ning kiiruspiiriku mittetoimimine ei too endaga kaasa kiiruse suurenemist. Karistuse määramisel menetlusalusele isikule lähtuti KarS §63 lg.
karistus määrati raskeima õiguserikkumise eest. Tegemist on tunduvalt alla keskmise määra rahatrahviga. Kohtuvälise menetleja esindaja on seisukohal, et menetlusalusele isikule määratud rahatrahv on põhjendatud. Menetlusalune isik on esitanud ka taotluse rahatrahvi täitmise tähtaja pikendamise kohta, lisades võõrkeelse dokumendi töötasu kohta. Kohtuvälise menetleja esindaja juhib tähelepanu, et vastavalt Autoettevõtete Liidu ja Eesti Transpordi- ja Teetöötajate Ametiühingu vahelise kollektiivlepingu lisa 1 kohaselt on riigisisestel vedudel autojuhtide töötasu alammäär 620 €. Arvestades asjaolu, et kiirmenetluse otsusega on menetlusalusele isikule võimaldatud rahatrahvi tasumine 3 kuu jooksul, siis nõustub kohtuväline menetleja selle taotlusega ka käesoleval ajal. Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus, tutvunud käesoleva väärteoasja materjalidega, leidis, et T.N-i kaebus on osaliselt põhjendatud ja kuulub osaliselt rahuldamisele. Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §120 lg.1 võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kirjalikus menetluses ja teha lahendi Väärteomenetluse seadustiku §132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Käesolevas asjas nähtub menetlusaluse isiku kaitsja poolt maakohtule esitatud kaebusest, et ta on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses. Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri 30.06.2016 kirjalikust vastusest nr.3.11.1/16637-3 Viru Maakohtu 20.06.2016 p äringule nr.4-16-4147 nähtub, et kohtuväline menetleja on nõus väärteoasja lahendamisega kirjalikus menetluses. Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §123 lg.2 arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Väärteomenetluse seadustiku §133 on sätestatud kaebuse lahendamisel otsustatavad küsimused. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et menetlusalusele isikule on karistus määratud Liiklusseaduse §227 lg.
Liiklusseaduse §227 lg.1 näeb ette vastutuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest kuni 20 kilomeetrit tunnis. 3 Seega on vaja antud väärteoasjas tuvastada, kas mootorsõidukit ja ületas seejuures lubatud sõidukiirust. menetlusalune isik juhtis Nagu nähtub 11.05.2016 koostatud kiirmenetluse otsusest nr.10220151097509, on menetlusalune isik rikkunud Liiklusseaduse §15 lg.1 p.
lg.11, 12 ning Majandus- ja kommunikatsiooniministri määruse nr.94 §4 lg.6 p.2 nõudeid. Liiklusseaduse §15 lg.1 p.1 sätestab, et suurim lubatud sõidukiirus on asulavälisel teel 90 kilomeetrit tunnis. Käesolevas väärteoasjas koostatud Kiirusmõõturi kasutamise 11.05.2016 protokolli kohaselt mõõdeti menetlusaluse isiku poolt juhitud sõiduki Scania R480 (registreerimismärk 582MGO) kiirust asulavälisel hea nähtavusega teel, valgel ajal, sademeteta ja kuiva kattega 2 sõidureaga teel. Patrullauto liikus 1-sel sõidurajal kiirusega 75 km/h. Sõiduki sõidukiiruse mõõtmiseks valiti järgmine mõõterežiim: vastutuleva objekti kiiruse mõõtmine liikuvast sõidukist, kiirema objekti jälgimine. Mootorsõiduk liikus 1-sel vastassuunalisel sõidurajal, lähenes, kiirendas intensiivselt ja sooritas möödasõitu. Seadme helisignaal radarkiirusmõõturi puhul oli ühtlaselt tõusev/kõrgenev. Kui sõiduki kiirus ilmus kuvari target aknasse, lukustati seadmel näit. Seadme lugem oli 105 km/h, kiiruse laiendmääramatus +/- 8 km/h, lõplik mõõtetulemus 97 km/h. Juhile näidati seadme tabloole fikseeritud näitu allkirja vastu. Maakohus peab eelnimetatud Kiirusmõõturi kasutamise protokolli usaldusväärseks tõendiks käesolevas väärteoasjas menetlusaluse isiku poolt juhitud sõiduki kiiruse mõõtmisel. Kiirus on mõõdetud ja fikseeritud vastavalt ettenähtud nõuetele. Nimetatud tuvastatud asjaolu üle käesolevas väärteoasjas vaidlust ei ole. Liiklusseaduse §210-6 lg.1 näeb ette vastutuse mootorsõidukit, millel puudub kohustuslik kiiruspiirik või mille kiiruspiirik ei ole töökorras, juhtima lubamise eest sõiduki omaniku, valdaja või tehnonõuetele vastavuse või käitamise eest vastutava isiku poolt. Liiklusseaduse §73 lg.11 sätestab, et tehnonõuded mootorsõidukile ja selle haagisele ning nõuded nende varustusele kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega, sama paragrahvi lg.12 sätestab, et mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimused ja korra, sealhulgas varustuse kontrollimise tingimused ja korra, tehnonõuetele vastavuse kontrollimise liigid, tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tähtajad, tehnonõuetele vastavuse kontrollist vabastatud sõidukite loetelu, tehnonõuetele vastavuse kontrollimisel esitatavate dokumentide loetelu ja nõuded tehnonõuetele vastavuse kontrolli kohale kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Vastavalt Majandus- ja kommunikatsiooniministri 02.11.2010 määruse nr.94 §4 lg.6 p.2 peab kiiruspiirik olema seadistatud selliselt, et mootorsõiduki piirkiirus ei ületaks N2 ja N3 kategooria sõidukitel 90 km/h. Asjaolu üle, et antud juhul ei olnud menetlusaluse isiku poolt juhitud sõiduki kiiruspiirik töökorras, käesolevas väärteoasjas vaidlust ei ole. Lisaks menetlusaluse isiku enda kinnitusele on see tuvastatud ka ülalviidatud Kiirusmõõturi kasutamise protokolliga. 4 Eeltoodu alusel ja hinnates kõiki tõendeid kogumis, leiab maakohus, et menetlusalust isikut oli põhjendatult karistatud Liiklusseaduse §227 lg.
-6 lg.1 järgi, kuna ta rikkus Liiklusseaduse §15 lg.1 p.
Nende tuvastatud asjaoludega on kooskõlas ka kaebuse esitaja seisukoht, mille kohaselt on ta kiiruse ületamist ja auto tehnilist riket algusest peale tunnistanud ning ei vaidlusta seda ka maakohtule esitatud kaebuses. Maakohus nõustub kiirmenetluse otsuses toodud seisukohtadega ja leiab, et kuna antud väärteoasjas on usaldusväärselt kohtu poolt uuritud tõenditega tõendamist leidnud, et menetlusalune isik pani toime kiirmenetluse otsuses viidatud väärteod, siis kiirmenetluse otsuse tühistamiseks selles osas alust ei ole. Maakohus leiab, et süüteokoosseisud käesolevas väärteoasjas on täidetud, et väärteod on menetlusaluse isiku poolt toime pandud ja ta on süüdi. Menetlusaluse isiku teod on õigesti kvalifitseeritud. Süüd välistavad asjaolud käesolevas väärteoasjas puuduvad. Ülaltoodu alusel tuleb kiirmenetluse otsus rahatrahvi määramise osas jätta muutmata. Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §2 kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, kui Väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti ja arvestades väärteomenetluse erisusi. Vastavalt Karistusseadustiku §56 lg.1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Liiklusseaduse §227 lg.1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 30 trahviühikut. Liiklusseaduse §210-6 lg.1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 200 trahviühikut. Käesolevas väärteoasjas on kohtuvälise menetleja poolt määratud menetlusalusele isikule kahe eelnimetatud väärteo toimepanemise eest karistuseks kokku rahatrahv 45 trahviühiku ulatuses, kohaldades seejuures Karistusseadustiku §63 lg.1 sätteid. Karistusseadustiku §63 lg.1 sätestab, et kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Kohtupraktika kohaselt määratakse karistus ettenähtud sanktsiooni keskmises määras ning karistust kergendavate või raskendavate asjaolude ilmnemisel määratakse karistus siis kas alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra või siis keskmist määra ületavana. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kohtuväline menetleja on menetlusalusele isikule määranud karistuse kokku kahe väärteo toimepanemise eest tunduvalt alla sanktsiooni keskmise määra. Kuna väärteomenetlusega on kindlaks tehtud menetlusaluse isiku süü Liiklusseaduse §227 lg.
-6 lg.1 järgi, leiab maakohus, et käesolevas asjas on kohtuväline menetleja karistuse määramisel õigesti hinnanud Karistusseadustiku §56 sätestatud nõudeid, muuhulgas ka rikkumis te raskusastet ja juhi isikut. Maakohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et Karistusseadustiku §56 ettenähtud eesmärki – mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest – on võimalik saavutada kiirmenetluse otsuses märgitud rahatrahvi suurusega. 5 Ülaltoodu alusel tuleb kiirmenetluse otsus rahatrahvi suuruse osas jätta muutmata. Vastavalt Karistusseadustiku §66 lg.2 võib kohus mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi ja vastavalt sama paragrahvi lg.3 ei tohi ositi tasutava karistuse tähtaeg ületada ühte aastat. Oma kaebuses on menetlusalune isik taotlenud rahatrahvi de tasumise ajatamist 4-ks kuuks ja põhjendanud seda töötasu suurusega 419,07 € (bruto) kuus, mille kinnituseks on esitatud võõrkeelne ilma tõlketa ja kinnitamata xxx Ida Prefektuur on oma kirjalikus vastuses antud taotluse kohta seisukoha avaldanud, sellest nähtub, et prefektuur antud taotlusele vastu ei vaidle. Maakohus nõustub asjaoluga, et väikese töötasu juures võib rahatrahvi kohene tasumine olla raskendatud, mistõttu rahatrahvi tasumise ajatamine on põhjendatud. Maakohus nõustub ka kaebuses esitatud ajatamise tähtajaga 4 kuud, kuna prefektuur ei ole selles osas vastu vaielnud. Vastuseks kaebuse väidetele märgib maakohus järgmist. Kaebuse kohaselt on selle ainsaks põhjenduseks rahatrahvi suuruse vähendamisel asjaolu, et menetlusaluse isiku sissetulek on väike. Maakohus nõustub üleüldiselt väitega, et sissetuleku 419,07 € kuus juures on rahatrahvi summas 180 € kohene tasumine koormav, kuid peab vajalikuks märkida, et menetlusalune isik pidi ilmselgelt arvestama oma sissetuleku suuruse, kulutuste ja kohustustega muuhulgas ka väärtegude toimepanemisel. Käesoleval juhul ei anna kaebuses nimetatud asjaolu alust rahatrahvi summa vähendamiseks. Kaebuse kohaselt tunnistab menetlusalune isik oma süüd . Maakohus tunnustab menetlusalust isikut selle eest, kui d märgib, et antud asjaolu on juba arvestatud karistuse määramisel kohtuvälise menetleja poolt. Selle teistkordne arvestamine maakohtu poolt ei ole seadusekohane. (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.