ja § 202 lg 1 järgi ja karistuseks on
lg 1 alusel mõistetud 3 kuud vangistust.
lg 2 alusel suurendati karistust Tartu Maakohtu 31.10.2006.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, mis 1 aasta 2 kuud vangistust, võrra ning liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis mõisteti 1 aasta 5 kuud vangistust.
järgi 3 kuud vangistust, lõplikuks karistuseks
lg 2 alusel 1 aasta vangistust ning sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 1 aastaks; 6) 28.09.2005.a Valga Maakohtu poolt
lg 1, § 257, § 263 p 1, § 424 ja § 329 järgi 6 kuud vangistust tingimisi 18-kuulise katseajaga ning sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 1 aastaks; 7) 31.10.2006.a Tartu Maakohtu poolt
lg 1 - § 22 lg 1, 2 ja § 209 lg 1, 3 järgi 1 aasta 2 kuud vangistust tingimisi 18-kuulise katseajaga. Kriminaalhooldaja oma ettekandes ei toeta O.B Vxxxxtingimisi enne tähtaega vabastamist koos elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Prokurör samuti ei toeta ennetähtaegset vabastamist, kuna tema isikust tulenevalt on sellele palju vastuargumente. Ta on varem korduvalt karistatud, olnud mitu korda katseajal, ei ole suutnud sel ajal hoiduda kuritegude toimepanemisest. Vangla ja kriminaalhooldaja hinnangud, mis kirjeldavad teda mitte kõige õiguskuulekama inimesena, on õiged. Ka istungil avaldatu ei jäta võimalust teistmoodi arvata. V xxx püüab oma süüd vähendada, ennast paremas valguses näidata. Lisaks on Vxxxx pooleliolev kriminaalmenetlus. Kaitsja leiab, et on alust kohaldada
Kaitsealune soovib vabaneda elektroonilise järelevalve alla. Tal on vabaduses elukoht, soovib asuda tööle. Vxxxx on invaliidsus. Tuleb arvestada kaitsealuse tervislikku seisundit. Vxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Vxxxx on üks distsiplinaarmenetlus vanglas, mis on pooleli, seega ei saa öelda, et tal oleks kehtiv karistus.
lg 1 p 1 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud ning isik nõustub
O.B Vxxx on temale mõistetud karistusajast ära kandnud üle kuue kuu ja andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 2
Asjaolu, et O.B Vxxxx on diagnoositud erinevaid haigusi ja ta vajab erirežiimi tulenevalt tervislikust seisundist, ei anna üksi alust ennetähtaegseks vabastamiseks. Ka vangistuse ajal on võimalik tagada meditsiiniabi ja juhul kui isiku tervis hinnatakse selliseks, et karistust ei ole võimalik kanda, toimub selle otsustamine teises menetluses KrMS § 425 alusel tulenevalt arstliku komisjoni otsusest. Kõige eeltoodu põhjal leiab kohus, et O.B Vxxx vabastamiseks tingimisi enne tähtaega koos elektroonilise valve kohaldamisega alus puudub. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3. Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.