lg 1, § 236 lg 1 Kaebuse esitaja J.H (isikukood XXX, elukoht: XXXX, 05.01.2016-04.01.2017 on alternatiivteenistuses) Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveamet, Põhja Prefektuur Korrakaitsebüroo Liiklusjärelevalvekeskus liiklusmenetlustalitus Kirjalik menetlus Menetluse liik ajateenistuse RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 63 lg 3, § 66 lg 2, V™S § 120 lg 1, § 47 lg 1, § 132 p 2, § 133-135, § 155-156 kohus otsustas: 1. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo Liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 05.05.2016 otsus väärteoasjas nr 2302,16,002151 ning teha väärteoasjas uus otsus. 2. Süüdi tunnistada J.H
lg 1 järgi ja mõista karistuseks rahatrahv 40 trahviühiku ulatuses, s.o 160 eurot. 3. Süüdi tunnistada J.H
S § 66 lg 2 alusel võimaldada J.H tasuda mõistetud
lg 1 ja § 169 lg 5 ning pani toime
lg 1 ja § 236 lg 1 kvalifitseeritava rikkumise.
lg 1 kohaselt peab liikleja olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda.
lg 5 kohaselt lahkarvamuse korral, kui varalise kahju saaja ei ole teada, varalise kahju tekitajat ei ole sündmuskohal või varaline kahju tekkis loomale otsasõidu või selle vältimise tagajärjel, tuleb liiklusõnnetusest kohe teatada politseile ja tegutseda vastavalt politsei korraldusele. Kui jahiseaduse mõistes suurulukile otsasõidu tõttu varalist kahju pole tekkinud, kuid suuruluk on saanud vigastada või hukkunud, tuleb teavitada häirekeskust ning tegutseda sealt saadud korralduste kohaselt.
lg 1 kohaselt mootorsõiduki-, maastikusõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, 2 kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus, – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.
lg 1 kohaselt liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumise eest, kui teatamine oli kohustuslik,-karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. 10.02.2016 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokolliga (Vt tl 1), teadega (VT tl 2-3,5) sõiduki Škoda Superb registreerimismärk XXXX vaatlusprotokolliga, fototabeliga (Vt tl 6-11, fotod nr 1-7), tunnistaja ülekuulamise protokolliga (Vt tl 12), e-kirajavahetusega (Vt tl 13-16,18-22, 23-26), videosalvestuse üleandmise aktiga (Vt tl 17), 05.04.2016 koostatud asitõendi (DC-plaat Vt tl 27) vaatslusprotokolliga, 05.04.2016 koostatud sõiduki Volkswagen Golf registreerimismärk 981AZR vaatlusprotokolliga, fototabeliga (Vt tl 29-34, fotod nr 1-9), 18.03.2016 koostatud müügilepinguga, väljavõttega sõiduki Volkswagen Golf registreerimismärk XXXX kohta (Vt tl 36,37) ning menetlusaluse isiku J.H ütlustega (menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll VT tl 39) on tõendamist leidnud, et 09.02.2016 kl 11:59 juhtis J.H mootorsõidukit Volkswagen Golf registreerimismärk XXXX Tallinnas, A.H.Tammsaare tee 62 juures, ei hoidunud kõigest, mis võiks kahjustada teist vara ja riivas pargitud sõiduautot Škoda Superb registreerimismärk XXXX. J.H tunnistab oma süüd, kahetseb. Kõik liiklejad on kohustatud järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid ja olema liikluses hoolikad ja ettevaatlikud, et vältida ohtu ja kahju tekitamist. Kõigi endal lasuvate kohustuste täitmiseks ning endal vajaliku sissetuleku tagamiseks peab isik ise valima käitumisviisi, mis tagaks talle vajaliku majandusliku olukorra säilimise. Iga õigusvastase teo toimepanemine ohustab üldist turvalisust. Kohus on seisukohal, et J.H käitumine
lg 1, § 236 lg 1 nõuete rikkumisel on aset leidnud, tema poolt toime pandud ja tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega ning väärtegu on õigesti kvalifitseeritud. Vaidlustatud Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo Liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 05.05.2016 otsuselt väärteoasjas nr 2302,16,002151 nähtuvalt karistati J.H
lg 1 kvalifitseeritud väärteotoimepanemise eest rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, s.o 200 eurot ning
lg 1 kvalifitseeritud väärteotoimepanemise eest rahatrahviga 40 trahviühiku ulatuses s.o 160 eurot. J.H-le mõistetud karistuse hindamisel juhindub kohus KarS § 56 lg 1, mille kohaselt on karistamise aluseks süüdistatava süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalus mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Isikut ei ole karistusregistrisse kantud (VT tl 29). Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikas (RKL 3-1-199-09, 3-1-1-76-07) on osutatud sellele, et kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks milline karistus võiks efektiivsemalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut. Kohtu hinnangul on põhjendatud isiku karistamine
lg 1 järgi rahatrahviga 40 trahviühiku ulatuses, s.o 160 eurot ja
S § 66 lg 2 kohaselt võib kohus mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumine ositi. Selliseks mõjuvaks põhjuseks on Riigikohtu praktika kohaselt eelkõige süüdlase majanduslik võimetus tasuda korraga kogu trahvisumma. Kohus on seisukohal, et on põhjendatud anda J.H-le võimalus tasuda rahatrahv ositi 10 kuu jooksul, s.o 28 (kakskümmend kaheksa) eurot kuus. Leo Kunman Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.