1-15-6742/32

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. september 2016, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-15-6742 Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Maarika Kuusk Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. augusti 2016 määrus süüdimõistetu I.I vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu I.I (isikukood XXX), määruskaebus RESOLUTSIOON
3. Viru Maakohtu
4. augusti 2016 määrus jätta muutmata.
5. Süüdimõistetu I.I määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
6. Harju Maakohtu 24.08.2015 otsusega karistati I.I KarS § 424 järgi 1 aasta 3 kuu vangistusega. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati I.I-le mõistetavat karistust 1/3 võrra ja mõisteti karistuseks 10 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust 25.06.2014 Harju Maakohtu otsusega mõistetud, kuid ärakandmata karistuse, s.o 11 kuud 27 päeva vangistust, võrra ja mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 9 kuud 27 päeva vangistust. KrMS § 130 lg 4 1 alusel kohaldati süüdimõistva otsusega mõistetud vangistuse täitmise tagamiseks I.I suhtes tõkendit. Karistuse kandmise algus 22.08.2015 ja lõpp 18.06.
8. Viru Maakohtu 17.08.2016 määrusega jäeti I.I vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamata. 2.
9. Karistusregistri andmetel on süüdimõistetut karistatud 7-l korral, käesoleval hetkel on 3 kehtivat kriminaalkaristust. Varasemalt on süüdimõistetut korduvalt karistatud alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest. Vangistuses viibib kolmandat korda. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetaval diagnoositud alkoholisõltuvus. Kõik viimased kuriteod on mootorsõiduki juhtimised alkoholijoobes. Uus kuritegu on toime pandud kriminaalhoolduse ajal. Isik suhtub ühiskonda negatiivselt, kuna ei suuda aktsepteerida ühiskonnas kehtivaid norme ning ei suuda olla seadusekuulekas. 2.
10. Maakohus leidis, et kuna isikut on karistatud korduvalt, kuid ta ei ole siiani suutnud oma käitumist muuta seaduskuulekamaks (süüdimõistetu pani katseajal toime uue kuriteo), ei ole seega varasemad karistused süüdimõistetu puhul täitnud eesmärki. Tegemist on süstemaatilise rikkujaga, keda on korduvalt karistatud alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest. Kõik see kogumis ilmestab maakohtu hinnangul süüdimõistetu käitumismaneeri, mis ei ole varasemaga võrreldes muutunud. Seega ei olnud maakohtu jaoks usutav, et isik hakkaks vabaduses õiguskuulekalt elama. Tema poolt toimepandud kuritegude laad ei ole muutunud küll raskemaks, kuid süüdistus on olnud iga kord üks ja seesama, mis maakohtu hinnangul näitab süüdimõistetu suhtumist ühiskonnas kehtestatud normidesse. 2.
11. Maakohus luges positiivseks, et kinnipeetav osaleb vangistuses majandustöödel ning on läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Need on asjaolud, mis mõjuvad vangistuses kinnipeetavale mingil määral distsiplineerivalt ja avaldavad seega paremat mõju kui vabaduses viibimine. Ennetähtaegse vabanemise korral on isikul olemas elukoht. Garanteeritud töökoht puudub, kuid kinnipeetava enda sõnul soovib ta tööle asuda XXX OÜ-sse. Lähedastest on isikul täiskasvanud tütar, kes elab Soomes, elukaaslane, kellega suhtleb ning kes on nõus kinnipeetavale vabanemise korral võimaldama elukoha ühetoalises korteris asukohaga XXX , kus elab ka nende ühine
12. aastane poeg. 2.
13. Arvestades süüdimõistetu poolt toimepandud kuriteo asjaolusid, korduvaid karistusi, tema käitumist kriminaalhooldusel ja vabaduses viibides (viimane kuritegu on toime pandud katseajal), ei ole maakohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Isiku puhul, kes on katseajal toime pannud uusi kuritegusid, ei ole maakohtul alust arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk oleks madal või väheoluline. Kuna isik on jätkanud kuritegelikku eluviisi olenemata ka karistuse asendamisest tingimisi vangistusega, leidis maakohus, et kriminaalhooldus ei osuta isikule piisavat mõju ja oleks ebaotstarbekas. Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Maakohus leidis, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu oleks isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine liialt ennatlik. Sealjuures on järelejäänud vangistuse jooksul võimalik süüdimõistetul teha järeldusi oma varasemast käitumisest, osaleda täiendavates sotsiaalprogrammides ja võimaluse korral ka tööhõives. Arvestades kinnipeetava käitumist vanglas (1 distsiplinaarkaristus), järeldas maakohus, et süüdimõistetu ei olegi motiveeritud oma käitumist muutma õiguskuulekamaks. Määruskaebus
14. Tartu Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu, kes palub talle anda veel üks võimalus ja vabastada ta ennetähtaegselt. Süüdimõistetu kordab üle oma positiivse käitumise Harku Vanglas ja seejärel Viru Vanglas. I.I märgib, et tal on olemas elukoht, ta on perega ühenduses, poeg on II grupi invaliid ning pärast eelmist pikaaegset vangistust asus ta õiguskuuleka elu suunas. Lisaks märgib süüdimõistetu, et ta kannab hetkel karistust avavanglas. 2 Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
15. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab, et I.I vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud ning lisab omalt poolt vastuseks määruskaebusele järgnevat.
16. Ringkonnakohus on seisukohal, et süüdimõistetu määruskaebus ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ja süüdimõistetu ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks, sest määruskaebuses ei ole välja toodud uusi asjaolusid, millele maakohus ei oleks tähelepanu pööranud või mis omaks olulist kaalu maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale asumiseks. Maakohus analüüsis põhjalikult nii positiivseid kui ka negatiivseid asjaolusid ning kuna ringkonnakohus nõustub selle analüüsiga, siis ei pea kohtukolleegium vajalikuks seda üle korrata. Vastuseks süüdimõistetu määruskaebusele peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et kõik KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolud ei ole ühe kaaluga ning juhul, kui positiivseid asjaolusid esineb arvuliselt isegi rohkem, ei ole automaatselt tagatud kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabanemine. Otsustus langetatakse kõigi asjaolude kohta kogumis. On positiivne, et süüdimõistetu suhtes esineb positiivseid edasiviivaid asjaolusid, kuid see ei kaalu üles maakohtu poolt välja toodud negatiivseid asjaolusid. Maakohus on põhjendatult asunud seisukohale, et varasemad karistused ei ole isikule mõju avaldanud ning mõju ei avaldanud ka võimalus kanda karistust vabaduses, sest süüdimõistetu pani katseajal toime uue kuriteo. Katseaja võimalikus edukuses kohtukolleegium veendunud ei ole. I.I puhul kogumis ei esine selliseid erandlikke asjaolusid, mis tingiksid tema ennetähtaegse vabastamise, mistõttu tuleb tal kanda mõistetud karistus lõpuni.
17. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Viru Maakohtu
18. augusti 2016 määrus muutmata ning määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ Tiit Lõhmus /allkiri/ Mati Kartau 3 /allkiri/ Maarika Kuusk