← Eesti

4-15-9811/16

4-15-9811 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. september 2016.a, Võru kohtumaja Asenduskaristuse number 4-15-9811 Kohtunik Marju Persidskaja Istungisekretär Lembi Looga Taotluse esitaja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuur Taotluse sisu Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri taotlus pöörata arest väärteoasjas nr 4-15-9811 süüdlase O.R suhtes täitmisele. Kohtuistungil osalenud isik Süüdlane: O.R (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht: xxxxxxxx-xxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxxxxxx) RESOLUTSIOON Juhindudes KarS §-st 69 ning V™S §-dest 210 1 , 2103 , kohus määras: töökoht:
  2. Jätta rahuldamata Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri taotlus pöörata väärteoasjas nr 4-15-9811 ärakandmata 12 (kaksteist) päeva aresti süüdlase O.R suhtes täitmisele.
  3. KarS § 69 lg 6 alusel pikendada O.R-ile Tartu Maakohtu 18.02.2016.a määrusega nr 4-15-9811 määratud üldkasuliku töö tegemise tähtaega 7 (seitsme) kuu võrra ning määrata O.R üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 9 (üheksa) kuud alates kohtumääruse jõustumisest, so alates 08.03.2016.a kuni 08.12.2016.a.
  4. Üldkasuliku töö teostamiseks tuleb O.R ühendust võtta Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse menetlusteenistuse vanemspetsialisti A. M. , tel: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, a. @politsei.ee.
  5. Selgitada O.R-ile, et KarS § 69 lg 6 kohaselt, kui süüdlane hoidub kõrvale üldkasuliku töö tegemisest, võib kohus pöörata aresti täitmisele.
  6. Määrus edastada täitmise korraldamiseks Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuurile ja süüdlasele O.R-ile ning teadmiseks Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuurile. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema või kaitstava isiku õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtu Võru kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik Tartu Maakohtu 18.02.2016.a määrusega väärteoasjas nr 4-15-9811 asendati O.R-ile Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 08.10.2014.a otsusega väärteoasjas nr 2860,14,001860 määratud rahatrahv 125 trahviühikut, so 500 eurot arestiga 12 ööpäeva ning arest asendati 12 tunni üldkasuliku tööga, mis tuli teostada 2 kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest. Kohtumäärus jõustus 08.03.2016.a. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuur esitas 01.07.2016.a KarS § 69 lg-st 6 juhindudes Tartu Maakohtu Võru kohtumajale taotluse süüdlasele O.R-ile määratud aresti täitmisele pööramiseks. Taotluse kohaselt kohustas kohus üldkasuliku töö teostamiseks süüdlasel võtta ühendust Põhja prefektuuri üldkasuliku töö koordineerijaga. Kohtumääruses on ka kirjas, et O.R töötab Soomes ning peab Tallinnas töö tunde tegemas käima. O.R ei ole kohtumäärustes määratud ajal Põhja prefektuuriga ühendust võtnud. Juhindudes eeltoodust on väärteoasjas põhjendatud asenduskaristusena kohaldada üksnes aresti, tagamaks väärteoasja otsuste täitmine. Käesoleval juhul nähtub O.R käitumises täielik ükskõiksus temale mõistetud karistuse osas ning seda saab pidada pahatahtlikuks kõrvalehoidumiseks oma kohustuse täitmisel. O.R on rikkunud siseministri 22.12.2011.a määruse nr 27„Väärteoasjades üldkasuliku töö ettevalmistamise, täitmise ja järelevalve kord“ § 14 nõudeid. Siseministri 22.12.2011.a määruse nr 27 „Väärteoasjades üldkasuliku töö ettevalmistamise, täitmise ja järelevalve kord“ § 14 lõike 2 kohaselt võib ametnik esitada kohtule süüdlase suhtes aresti kohaldamise taotluse. Eeltoodu alusel ja juhindudes KarS § 69 lg-st 6 palub Põhja prefektuuri politseikolonelleitnant A. E. kohtul otsustada süüdlasele mõistetud aresti täitmisele pööramine. Menetlusosalise seisukoht kohtuistungil O.R kaitsja osavõttu kohtuistungist ei soovinud. Ta selgitas, et tunnid jäid osaliselt tegemata, kuna võttis koordineeriaga ühendust ja sai aru, et tal on 4 kuud aega tunde teha. 20 tundi tegi Võrus ära ja rohkem ei lastud teha. Ei saanud töö juurest ära ja sellepärast tuli Soomestki töölt ära. Tal on naine ja 2,5 aastane laps, kelle eest peab hoolitsema. Ei olnud plaanis jätta ÜKT-tunnid tegemata. On olnud haiguslehel 2 nädalat, kuna sõrmed on puru. Kuna elab nüüd Võru linnas, siis soovib ÜKT tunnid teha Võrus. Taotleb ÜKT tegemise tähtaja pikendamist. Määruse põhjendused Kohus leiab, et politsei taotlus tuleb jätta rahuldamata. 2

(3)Väärteomenetluse seadustiku (V™S) § 210 1 lg 1 kohaselt, kui süüdlane hoiab üldkasuliku töö tegemisest kõrvale, teeb Politsei- ja Piirivalveamet kohtule taotluse pöörata süüdlasele mõistetud arest täitmisele. V™S § 210 3 lg 1 kohaselt, kui süüdlane hoiab talle määratud või mõistetud üldkasuliku töö tegemisest kõrvale, esitab selle rikkumise tuvastanud Politsei- ja Piirivalveamet kohtule taotluse, mis sisaldab andmeid rikkumise asjaolude kohta, tehtud üldkasuliku töö tundide arvu, süüdlase seletuse kokkuvõtet ning üldkasuliku töö katkestamise ja aresti täitmisele pööramise ettepanekut. Karistusseadustiku (KarS) § 69 lg 6 kohaselt, kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Aresti või vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva aresti või vangistusega. Alla kümne päevase aresti täitmisele pööramise korral arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasuliku töö tunnid proportsionaalselt mõistetud arestiga. Tartu Maakohtu 18.02.2016.a määrusega väärteoasjas nr 4-15-9811 asendati O.R-ile Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 08.10.2014.a otsusega väärteoasjas nr 2860,14,001860 määratud rahatrahv 125 trahviühikut, so 500 eurot arestiga 12 ööpäeva ning arest asendati 12 tunni üldkasuliku tööga, mis tuli teostada 2 kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest. 20.09.2016.a toimunud istungil esitas O.R taotluse, mille kohaselt palub üldkasuliku töö tegemise tähtaja pikendamist. O.R selgitas istungil, et ÜKT tunnid jäid tegemata, kuna arvas ekslikult, et töö tegemise tähtaeg on 2 kuu asemel 4 kuud. Samuti seetõttu, et töötas Soomes ega saanud luba Soomest töölt lahkumiseks, et Eestis töö tunde sooritada. Kuigi üldkasuliku töö tegemise tähtaeg oli möödunud, ei saanud O.R töö tunde ka tagantjärele teha ning seda tervislikel põhjustel, kuna murdis sõrmeluud. Seega ei saanud O.R kipsis käega ÜKT tunde sooritada. Kohtu hinnangul saab eelnimetatud asjaolusid pidada mõjuvaks põhjuseks, mis takistas üldkasuliku töö tegemist. Seega kohtu hinnangul ei ole O.R hoidnud tahtlikult kõrvale üldkasuliku töö tundide sooritamisest, vaid tervislikel põhjustel ning alalise töökoha tõttu, mistõttu tuleb süüdlasele anda võimalus sooritada järelejäänud ÜKT tunnid ning pikendada ÜKT tegemise tähtaega. Tulenevalt eeltoodust jätab kohus rahuldamata Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri taotluse pöörata väärteoasjas nr 4-15-9811 ärakandmata 12 päeva aresti O.R suhtes täitmisele. Kohus pikendab O.R-ile Tartu Maakohtu 18.02.2016.a määrusega nr 4-159811 määratud üldkasuliku töö tegemise tähtaega 7 kuu võrra ning määrab O.R üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 9 kuud alates kohtumääruse jõustumisest, so alates 08.03.2016.a kuni 08.12.2016.a. Kohtu hinnangul on kuni 08.12.2016 antud aeg piisav tegemata üldkasuliku töö tundide sooritamiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Marju Persidskaja kohtunik 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.