200.00 eurot. 19.10.2015 koostatud väärteoprotokolli nr AB1473995 kohaselt 08.12.2014 kell 10:40 Harju maakonnas, Tallinnas, Rahumäe tee 6/1 G.L mootorsõiduki Ford Sierra reg.nr XXXX omanikuna ja liiklusjärelevalve teostaja nõudmisel, ei esitanud andmeid, kes oli tema sõiduki roolis liiklusõnnetuse hetkel 02.11.2014 kell 01:29 Tallinnas, Tuukri 26. Sellega rikkus G.L
lg 2 ning pani toime
Kaebuse sisu 24.11.2015 esitas G.L kohtule kaebuse eelnimetatud otsuse peale, milles taotleb väärteomenetluses nr 2302,14,014404 10.11.2015 tehtud otsuse tühistamist ja menetluse lõpetamist. G.L leiab, et vaidlustatud otsusest ega väärteoprotokollist ei selgu, kas lause „mootorsõiduki omanikuna ja liiklusjärelevalve teostaja nõudmisel ei esitanud andmeid“ kirjeldab süüteo faktilisi asjaolusid või menetlusaluse isiku tegevusele antavat õigushinnangut. Tekst „kes oli tema sõiduki roolis 02.11.2014 kell 01:29 Tallinnas, Tuukri 26“ selgelt ei saa olla süüks arvatava etteheide aluseks. Politseipoolse etteheide vigane sõnastamine on isiku kaitseõiguse oluline rikkumine, mis toob kaasa otsuse tühistamise. Vaidlustatud otsuses ei ole ühtegi tõendit analüüsitud ega ühelegi tõendile viidatud, millega rikkus kohtuväline menetleja üldist motiveerimiskohustust. Menetlusalune isik on vastulause tähtajaliselt esitanud 30.10.2015 e-toimiku süsteemi kaudu. Vastulausega mittearvestamine kohtuvälise menetleja poolt on raske menetlusõiguse rikkumine, mis toob kaasa menetluse lõpetamise. Kaebuse esitaja on seisukohal, et ei ole võimalik süüdistada isikut selles, et tema loobub ütluste andmisest, kui protokollist ega muudest tõendist ei selgu, mille kohta temale esitatakse küsimusi või nõutakse teavet või kes, millal ja millistel asjaoludel nõudis isiku käest vastava informatsiooni väljastamist. Menetlusalusele isikule jääb arusaamatuks, millest tulenevalt karistatakse teda
lg 1 järgi sanktsiooniga ette nähtud maksimaalse, st 50 trahviühiku ulatuses, mitte keskmise karistusega. Lisaks ükski väärteoprotokollis viidatud tõendist ei tõenda
Kui menetleja ise pole tõendanud rikkumist, mille kohta nõutakse isiku käest andmeid, on ainetu rääkida tuletatud kohustamisnormi rikkumisest. Kaebuse esitaja on seisukohal, et tal oli õigus keelduda ütluste andmisest enda vastu, mistõttu väärteomenetlust tuleb lõpetada V™S § 29 lg 1 alusel. 30.10.2015 menetlusalune isik G.L oli esitanud vastulause, milles taotles väärteomenetluse lõpetamist V™S § 29 lg 1 ja 73 lg 1 p 2 alusel. Kaebuse esitaja leidis, et tema tunnistajana väljakutsumine on olnud ebaseaduslik ja alusetu. Tegemist on politseiasutuse omavoliga, mis on tingitud soovist kasutades tavaisiku eeldatavat juriidilist kirjaoskamatust rikkuda tema õigusi. Menetleja poolt antud seletusest, koostatud dokumentidest ja tervikuna menetluse kulgemist jälgides on selge, et G.L peeti algusest peale menetlusaluseks isikuks ning tema õigusi rikuti sihilikult enda menetleja positsiooni hõlbustamiseks. V™S § 19 lg 1 p-s 1 on sätestatud menetlusaluse isiku õigus teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse, sama lõike punkt 4 sätestab menetlusaluse isiku õiguse (mitte kohustuse) anda ütlusi. V™S § 2 kohaselt kohaldatakse ka väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. KrMS § 34 lg 1 p 1 sätestab üheselt, et kahtlustataval on õigus ütluste andmisest loobuda. Enda ja lähedaste vastu ütluste andmisest keeldumine on põhiseaduslik õigus (PS § 22), mille tagamine on süüteomenetluses kohustuslik (RKL nr 3-1-1-86-08 p 8.1,3.2). Kaebuse esitaja on seisukohal, et
lg 2 koostoimes
lg 1 on suunatud pisimate rikkumiste, nn kui kiiruse ületamise või valesti parkimise osalenute isikute ringi väljaselgitamisele, kuid ei hõlma mis iganes sõidukiga seotud rikkumisi. Menetlust tagavate ja isiku põhiõiguste garanteerivate õigusnormide omavahelise konflikti puhul pidi menetleja kas jätkama menetlust väidetavalt toimunu liiklusõnnetuse faktis, selgitamaks õnnetuse põhjustanud isiku, või loobuma menetluse jätkamisest. Isikut ei tohi karistada süüd välistavate asjaolude ilmnemisel. Kohtumenetlus ja kohtuotsuse põhjendused Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja kaebuse juurde. Kohtuvälise menetleja esindaja asus seisukohale, et menetlusalune isik on väärteo toime pannud ja palus jätta kaebuse rahuldamata. Vastavalt V™S §-le 87 arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokolli piirides. V™S § 123 lg. 2 kohaselt kohus arutab väärteoasja täies ulatuses (ab ovo), sõltumata 2 esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Väärteoasja arutamine ab ovo tähendab muu hulgas maakohtu kohustust vastata V™S §-s 133 loetletud küsimustele ja näidata V™S § 110 alusel kohtuotsuse põhiosas nii tõendite analüüsi kui ka seda, millised asjaolud on loetud tõendatuks ning millele on otsuse tegemisel tuginetud (RKL 3-1-1-122-13). Menetlusaluse isiku kaebuse korral arutab maakohus väärteoasja igal juhul tervikuna uuesti, Riigikohtu kolleegium asus seisukohale, et maakohtu otsus asendab kohtuvälise menetleja otsuse isegi olukorras, kus maakohus jätab kohtuvälise menetleja otsuse osaliselt või tervikuna muutmata (Riigikohtu lahend nr 3-1-1-46-13). Seega on kohtu pädevuses hinnata menetlusaluse isiku poolt vastulauses ja kaebuses esitatud seisukohti ning otsustada, kas tema tegu on väärtegu ning kas selle toimepanemine on piisavalt tõendatud. Tutvunud kaebusega ja väärteotoimiku materjalidega, ära kuulanud kaebuse esitaja ja kohtuvälise menetleja esindaja ning hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid kogumis leiab kohus, et G.L-i kaebus ei kuulu rahuldamisele. Kohus uuris järgmisi väärteotoimikus asuvaid kirjalikke tõendeid: - Väärteoasjas 2302,14,014404 02.11.2014 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokollist ja LÕ nr 2322 aktist nähtub, et vaatluse alla on võetud Tuukri 26 asuv parkimisala vaatesuunaga Tuukri tn poolt Tuukri 26 suunas. Sõidutee ala on kaetud asfaltkattega, mis on kuiv ja ilma kõrgemate kohtade ja aukudeta. Sõidutee on vaatluskohas tasane, suurim lubatud sõidukiirus 50 km/h. Ilm selge, sademeteta. Parkimisala laius on 17,1 m, parkimiskohtade vaheline laius on 7,7m. Ühe parkimiskoha pikkus 5,0m. Parkimisala Tuukri 26 poolsest servast 0,6 m ja sama parkimisala vastassuunas vasakpoolsest servast 0,6 m kaugusel asub liiklusõnnetuses osalenud sõiduauto BMW320D reg.nr XXXX esimese vasakpoolse nurgaga. Sama sõiduauto vasakpoolse tagumise nurga kaugus ala vasakpoolsest servast on 0,9m. Esimese osaleja sõiduki BMW320 reg.märk XXXX omanikuks on märgitud XXXXning teise osaleja sõiduki Ford Sierra reg.märk XXXX omanik on G.L. Sündmuskoha vaatlusprotokollile on lisatud sündmuskoha skeem ja fototabel. - Asitõendi vaatlusprotokoll, millest nähtub, et CD-R plaadil on näha kaamerapilt, mis näitab Tuukri 26 esist parkimisplatsi. Kell 01.27.31 läheb 2 inimest tumedasse sõidukisse mis on pargitud sõiduki esiosaga sõidutee poole. 01.28.13 hakkab sõiduk tagurdama, 01.28.31 sõidab korraks edasi ning 01.28.39 tagurdab uuesti. 01.29.02 liigub edasi ning 01.29.09 jääb korraks seisma teisel parkimiskohal. 01.29.12 hakkab uuesti tagurdama ning 01.29.19 sõidab otsa taga parkinud sõidukile. 01.29.21 sõidab edaspidi tagasi parkimiskohale ja 01.29.30 hakkab uuesti tagurdama. Sel ajal tuleb eemalt 01.29.47 meesterahvas ja vaatab kannatada saanud sõidukit ning läheb ära. 01.30.01 sõiduk tagurdab, sõidab edasi, jälle tagurdab ning 01.30.21 sõidab minema. Videolt ei ole näha sõidukite reg. märke. - G.L-ile 10.11.2014 edastatud kutse ilmuda tunnistajana väärteoasjas nr 2302,14,014404, millest nähtuvalt teda kohustati ilmuma 18.11.2014 (koos sõidukiga Ford reg.märk XXXX) ning G.L-i teade kohtuvälisele menetlejale e-maili teel, et ta viibib kuni 06.12.2014 välismaal (tl 14-15). - 08.12.2014 tunnistajana üle kuulatud G.L loobus ütluste andmisest, sest need potentsiaalselt võivad süüdistada väärteo toimepanemises teda ennast või tema sugulasi. - G.L-ile 09.10.2015 edastatud kutse ilmuda menetlusalusena isikuna väärteoasjas nr 2302,14,014404, millest nähtuvalt teda kohustati ilmuma 19.10.2015 (tl 13). - 19.10.2015 menetlusaluse isikuna üle kuulatud G.L loobus ütluste andmisest väärteo kohta. - 11.11.2015 kohtuvälisele menetlejale edastatud teade, millest nähtuvalt G.L seoses kaebuse esitamise sooviga vajab taaskord asja toimiku koopiat koos videosalvestusega CD plaadist ning 12.11.2015 kinnitus, et G.L sai toimiku koopia kätte. - Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on G.L üks kehtiv väärteokaristus, teda karistati 04.06.2015
3 Kohtuistungil seletas kaebuse esitaja G.L, et esimene kord politseis tal paluti rääkida, kuidas ta põhjustas liiklusõnnetuse sellel aadressil. Tema autoga oli põhjustatud liiklusõnnetus ja politseil oli vaja teada, kes oli sõiduki roolis. Tema loobus ütluste andmisest, sest ei teadnud, kuidas võidakse tema ütlusi kasutada ja kelle vastu pöörata. Teine kord politseis ta tutvus toimikuga ja nägi, et tema autoga liiklusõnnetuse põhjustamine ei ole tõendatud. Tema autot kasutab kolm isikut, G.L , XXXX ja XXXX. Keeldus vastamast kohtu küsimustele, kas ta sõitis oma autoga sellel päeval 02.11.2014 ning kes sõitis sellel päeval tema autoga. Esmalt G.L vaidlustab seda, et temale kuuluv sõiduk Ford Sierra reg.nr XXXX osales 02.11.2014 kell 01:29 Tallinnas, Tuukri 26 „Caravan Hause“ parklas toimunud liiklusõnnetuses. Isik tunnistas, et mitu korda käis tutvumas väärteoasja materjalidega ning veendus, et videosalvestisel sõiduki registreerimisnumber ei ole nähtav. Jättes muud väärteoasjas kogutud tõendid hindamata menetlusalune isik jõudis järeldusele, et ei ole tõendatud, et videosalvestusel on jäädvustatud temale kuuluv sõiduk. Kohus ei nõustu selle seisukohaga ning selgitab, et hinnates väärteoasjas kogutud tõendid nende kogumis on ikkagi võimalik jõuda järeldusele, et menetlusalusele isikule kuuluv mootorsõiduk Ford Sierra reg.nr XXXX põhjustas 02.11.2014 liiklusõnnetuse. AÕS § 68 lg 3 kohaselt omand tekib ainult seaduses sätestatud juhtudel. Käesolevas väärteoasjas puudub vaidlus, et G.L on mootorsõiduki Ford Sierra reg.nr XXXX seaduslik omanik. Tulenevalt V™S § 2 kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. V™S § 31 lg 1 kohaselt tõendamisel ja tõendite kogumisel järgitakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid käesolevas seadustikus sätestatud erisusi arvestades. V™S § 58 lg 1 kohaselt väärteomenetlust alustatakse esimese menetlustoiminguga. Väärteoasjas alustati menetlust seoses 02.11.2014 juhtunud liiklusõnnetusega (LÕ 2322), mille menetluse käigus olid välja selgitatud liiklusõnnetuses osalenud sõidukite registreerimisnumbrid. Liiklusõnnetuse põhjustanud sõiduauto lahkus sündmuskohalt, kuid sündmust nägid pealt mitmed isikud, mida kajastab videosalvestus ja teised väärteoasjas kogutud tõendid. Käesolevas väärteoasjas liiklusõnnetuse toimumise kinnitamiseks oli kohtuvälisele menetlejale esitatud videosalvestis, videol toimuva kohta on koostatud asitõendi vaatlusprotokoll. Võrreldes sündmuskoha vaatluse käigus koostatud fototabeleid, liiklusõnnetuse aktis kirjeldatut ja videosalvestust kohus leiab, et nii fotodel kui videosalvestusel on kajastatud ühe ja sama sündmuse olustik, mille detailid kattuvad omavahel. Selliste tõendamiseseme asjaolude (vanemat tüüpi auto mark, värv) kokkulangemine ajas ja ruumis oleks absurdne. Kaebuse esitajale ei sobi kopeeritud videosalvestise kvaliteet, kuid kui teostatava videovalve käigus ei oleks autode numbrid nähtavad, puudunuks taolises videovalves mõte: restorani töötajad ei saaks identifitseerida nende juurde saabuvate klientide mootorsõidukeid (vt. nt http://www.caravangrill-house.ee/ - meie restorani klientidele on mugav tasuta parkimise võimalus restorani ees), mis viitab sellele, et klientidele mittekuuluvad sõidukid ei saa restorani ees parkida, mille korraldamiseks toimibki videovalve. Märkimisväärne on asjaolu, et liiklusõnnetus toimus kell 01:30 öösel ning politseipatrull saabus kohale alles kella 04:25 ajal, ehk kolm tundi peale juhtunut. Taoline ajavahemik kinnitab liiklusõnnetuses osalenud teise (kahjustada saanud) sõiduki omaniku veendumust liiklusõnnetuse asjaoludes: ta ei lahkunud sündmuskohalt, andis ütlusi omakäeliselt ning allkirjastas liiklusõnnetuse akti teise osaleja andmetega (politsei juuresolekul). Sündmuskohalt lahkunud sõiduauto registreerimismärk oli samal päeval kohapeal tuvastatud, sest sündmust nägid pealt ka kõrvalised isikud. Kahetsusväärselt liiklusreeglite rikkumised on saanud süstemaatilisteks ja tavapärasteks sündmusteks ning karistusi nende eest tihtipeale peetakse ebavajalikeks ning üleliigseteks. Reeglina korrakaitseorgani huviorbiidi kõigepealt sattub sõiduk ning alles pärast seda tuvastatakse selle juht, mistõttu see mingil määral tagab anonüümsuse ja karistamatuse liikluses. Käesolevas väärteoasjas algusest peale oli teada liiklusõnnetust põhjustanud mootorsõiduk, kuid selle juhi (liiklusõnnetuse toimepanija) tuvastamine oli raskendatud, kuna juht lahkus sündmuskohalt. Kohus, analüüsinud ja 4 hinnanud kõiki ülaltoodud tõendeid kogumis, leiab, et tõendamist on leidnud 02.11.2014 liiklusõnnetuse toimumine kell 01:29 Tallinnas, Tuukri 26, milles osales G.L-ile kuuluv mootorsõiduk Ford Sierra reg.nr XXXX.
lg 2 sätestab, et kui mootorsõiduki omanik annab mootorsõiduki kasutada teisele isikule, peab ta mootorsõiduki kasutamise ajal ja teise isiku poolt mootorsõiduki kasutamise lõppemisest arvates kuue kuu jooksul säilitama ning liiklusjärelevalve teostaja või kohtu nõudmisel esitama järgmised andmed: 1) mootorsõidukit kasutanud isiku ees- ja perekonnanimi; 2) mootorsõidukit kasutanud isiku aadress; 3) mootorsõidukit kasutanud isiku sünniaeg või isikukood; 4) mootorsõidukit kasutanud isiku juhiloa number.
lg 1 näeb ette vastutuse mootorsõiduki omaniku poolt
V™S § 58 lg 1 kohaselt väärteomenetlust alustatakse esimese menetlustoiminguga. V™S § 69 lg 2 p 1 kohaselt väärteoprotokollis märgitakse teokirjeldus, mis peab kajastama kõiki neid faktilisi asjaolusid, mille alusel on menetleja arvates võimalik lugeda süüteokoosseis täidetuks. Väärteoprotokollist nähtub, et menetlusalune isik G.L pani väärteo toime 08.12.2014 kell 10:40 kui ta aadressil Rahumäe tee 6/1 Tallinn mootorsõiduki omanikuna ja liiklusjärelevalve teostaja nõudmisel ei esitanud andmeid, kes oli tema sõiduki roolis liiklusõnnetuse hetkel 02.11.2014 kell 01:29 Tallinnas, Tuukri 26. Kohus ei nõustu kaebuse esitaja seisukohaga, et
lg 2 ei hõlma mis iganes sõidukiga seotud rikkumisi.
lg 2 on üldkehtiv käitumisreegel, mis on sätestatud reservatsioonideta ning kuulub täitmisele, sellega on hõlmatud kõik rikkumised, mille puhul on vajalik mootorsõiduki kasutaja andmete tuvastamine. Tulenevalt eeltoodust sõiduki omanik või vastutav kasutaja peab teadma, kes sõidukit kasutab ja nõudmisel andmed esitama. Kuna sõiduki kasutaja on vabastatud Eesti siseselt sõiduki kasutamise volikirja omamise nõudest,
lg 2 täitmine võimaldab kuue kuu jooksul tuvastada sõiduki kasutaja isikuandmeid. Seadus ei sätesta, millisel viisil peab toimuma
lg 2 andmete säilitamine, kuid selge on see, et omanik peab neid andmeid esitama ja nad peavad olema tõesed (teadvalt valeütluste andmine väärteomenetluses on kriminaalkorras karistatav KarS § 318 järgi).
lg 2 sätestatu puhul on tegemist sõiduki omaniku kohustusega, mille peamiseks eesmärgiks on õiguskorra tagamine. Seadus kohustab omaniku säilitama
Õigusnorm võimaldab sõiduauto omanikul vabaneda vastutusest juhtudel, millal süüteo toimepanijaks on sõiduki kasutanud isik. Seega
lg 2 on õigussäte, millest kinni pidamine võimaldab omanikul ennast õigustava tõendi säilitamise ja hilisema avaldamise teel vabaneda vastutusest, ehk avalikustada enda alibi. Alibi esitamisel peab süüdistatav tõendama, et ta viibis süüteo toimepanemise ajal mujal ega saanud seega viibida süüteo toimepanemise kohas. Alibi puhul lasub tõendamiskohustus süüdistataval, kes peab tõendama, et ta täitis andmete säilitamise kohustuse, st süüdistatav esmalt kaitseb ennast ja seejärel kohtuväline menetleja peab selle versiooni ümber lükkama. Kohus ei nõustu kaebuse esitaja seisukohaga, et väärteoprotokollis toodud lühikirjeldus on eksitav või kahetimõistetav. Kohtuistungil G.L-i poolt antud seletusest selgub, et 08.12.2014 politseis ta sai väga hästi aru, mida talle süüks arvatakse, mille tõttu loobus (kaebuse esitaja kasutab sõna loobus sõna keeldus asemel, kohtu märkus) ütluste andmisest KrMS § 71 lg 1 ja 2 alusel. Politsei nõudis G.L-ilt
lg 2 p 1-4 sätestatud andmete esitamist, mitte ütluste andmist selle kohta, kes pani toime 02.11.2014 liiklusõnnetuse. Kohtuväline menetleja soovis mootorsõidukit kasutanud isiku andmeid (ees- ja perekonnanimi, aadress, sünniaeg või isikukood ning juhiloa number) fikseerida tunnistajana ülekuulamise protokollis.
lg 2 p 1-4 sätestatud andmed ei saa käsitleda ütlustena ainult selle tõttu, et neid soovitakse protokollida tunnistaja ülekuulamise protokollis.
lg 2 p 1-4 nimetatud andmeid on võimalik esitada ka muul viisil, näiteks esitada sõidupäevik, sõidumeeriku väljavõte, volikiri, rendileping, saateleht vms. 5 Seega käesolevas vöörteomenetluses kuni tunnistajana ülekuulamiseni kohtuväline menetleja uuris/menetles 02.11.2014 toime pandud rikkumist - liiklusõnnetust ja pärast G.L-i ülekuulamist uuris/menetles andmete esitamata jätmist. Tunnistajana väljakutsumine oli seaduslik, sest otseselt G.L-ile süüdistuse esitamiseks puudus alus, kuna väärteoasja täpsemad asjaolud olid tuvastamata. Seega
lg 2 p 1-4 andmete esitamisest keeldumine on põhjuslikkus seoses mootorsõiduki omaniku kohustusega, millist kaebuse esitaja rikkus. Kuna juba 08.12.2014 G.L-ilt küsiti andmeid kasutaja kohta, mitte ei süüdistatud teda liiklusõnnetuse toimepanemises, saab järeldada, et kohtuvälisel menetlejal puudus muu süüdistusversioon. Ka G.L-i vastulause sisust nähtub, et ta omab juriidilisi teadmisi seega sai ta aru, et kuivõrd teda kutsuti välja tunnistajana, järelikult kohtuvälisel menetlejal puuduvad otsesed tõendid tema süüdistamiseks liiklusõnnetuse toimepanemises. Tunnistaja ülekuulamine oli korraldatud
lg 2 p 1-4 andmete saamiseks, mida kaebuse esitaja ekslikult pidas terve menetluse käigus tema õiguste alusetuks rikkumiseks. Seega kaebuse esitaja teadlikult ja tahtlikult rikkus
lg 2 sätestatud kohustust, mille eest teda kohtuvälise menetleja otsusega karistatigi. Väärteoprotokollis G.L-ile esitatud süüdistus on piisavalt selge ja kogutud tõendite pinnal on võimalik tuvastada isiku süü. Kaebuse esitaja konkreetselt süüdistatakse andmete esitamata jätmises, kui ta oli kohustatud neid esitama, kuid ei teinud seda (omaniku kohustuse rikkumine). Tulenevalt eeltoodust kohus leiab, et väärteoprotokollis on täielikult kajastamist leidnud kõik
lg 1 rikkumise faktilised asjaolud, teokirjeldus vastab süüteo koosseisule ning on piisavalt selge. Sõiduki omanik võtab vastutuse koorma endale, kui otsustab kaitsta oma lähedasi. Käesoleval juhul menetlusalune isik tugines oma kaebuses EV Põhiseaduse § 22 kolmandas lauses ja KrMS § 71 sätestatud õigusele. Samas ka lihtsalt sõiduki kasutajate andmete unustamine või ütlemata jätmine oleks kaasa toonud
(sõidukiomaniku kohustus) rikkumise, mis on
Sõiduki omanik ei pruugi vaatamata seadusest tulenevale kohustusele
lg 2 nimetatud andmeid säilitada või lihtsalt otsustab andmeid mitte avaldada ja sellise sõiduki omaniku kohustuse rikkumise eest on ette nähtud karistus
Sõidukit kasutanud isikute andmete esitamine ei ole võrdsustatav (ei ole seotud) sundimisega tunnistada iseenda või oma lähedase vastu, sest andmete esitamisele alati ei pruugi järgneda süüdistuse esitamine. Politsei nõudis G.L-ilt
lg 2 p 1-4 sätestatud andmete esitamist, mitte ütluste andmist selle kohta, kes pani toime 02.11.2014 liiklusõnnetuse. Seadusandja poolt kehtestatud
järgi sõiduki omanik vastutab andmete esitamata jätmise eest siis, kui otsustab keelduda ütluste andmisest, sarnast olukorda ja
Põhiseaduse § 19 kohaselt igaüks peab oma õiguste ja vabaduste kasutamisel ning kohustuste täitmisel austama ja arvestama teiste inimeste õigusi ja vabadusi ning järgima seadust, seega peavad olema kaitstud ka teiste isikute õigused, sh selle isiku õigused, kelle sõiduk liiklusõnnetuses kannatada sai (näiteks juhul, kui teine liiklusõnnetuses osalenud juht sündmuskohalt põgenes). Põhiväärtuste kollisiooni korral ei saa alternatiivselt ohverdada ühte õigust ning kaitsta ainult teist. Tuleb leida tasakaalustatud lahendus, mis võimaldab võimalikult väikse kahjuga säilitada ja kaitsta mõlemat. Õigusteaduse teooria kohaselt absoluutsed ehk nullreservatsiooniga põhiõigused on näiteks õigus elule, orjuse ja piinamise keeld. Piiratavad põhiõigused (lihtsa või kvalifitseeritud seadusereservatsiooniga põhiõigused) on näiteks õigus vabadusele, liikumisvabadus, sõnavabadus, eraelu ja kodu puutumatus, kirjavahetuse saladus, omandiõigus jne, neid õigusi saab piirata seaduse alusel, kui see on õigustatud teiste isikute kaitseks või avalikes huvides. Näiteks on seadusandja kehtestanud vahistamise alused, kuigi inimesel on põhiseaduslik õigus vabadusele. Riigikohus lahend nr 3-1-2-1-98 on leidnud, et ühiskonnas ei saa olla absoluutseid ehk piiramatuid põhiõigusi. Mis tahes põhiõiguse realiseerimisvõimalused saavad piiramatult kesta vaid seni, kuni seejuures ei takistata mingi teise põhiõiguse realiseerimist. Piirang peab mõistetavalt olema legitiimse 6 eesmärgiga ja proportsionaalne, näiteks korrakaitseorganite normaalne funktsioneerimine kindlustamaks asja arutamine mõistliku aja jooksul või rikkujate tuvastamine. Seni, kuni piirangut ei ole tunnistatud põhiseadusvastaseks, on selle rakendamine proportsionaalne, vajalik, sobiv ja mõõdukas. Jättes
lg 2 nõutavad andmed esitamata, vastutab sõiduki omanik V™S § 261 lg 1 järgi olenemata sellest, mis põhjusel ta jättis andmed esitamata. Mis puudutab vastulause arvestamata jätmist, siis tõepoolest kohtuvälise menetleja otsuses puudub märge vastulause esitamise ja arvestamise kohta, kuid otsusest võib siiski aru saada, et kohtuvälise menetleja otsuses on arvestatud tõenditega, millega menetleja luges väärteo toimepanemise tõendatuks. Samas ka kohtuistungil kohtuväline menetleja selgitas, miks jäi vastulauses esitatu lahendi tegemisel arvestamata - on tõesti kahetsusväärne, et riigi selline suur süsteem (e-toimik) ei toimi nii nagu peaks. V™S § 74 lg 1 p 8 sätestatud nõue täitmata jätmine ei too kaasa menetluse lõpetamist, sest tegemist ei ole olulise menetlusõiguse (V™S § 150 mõttes) rikkumisega ja käesoleva otsusega asendab kohus väärteoasjas kohtuvälise menetleja poolt tehtud otsuse. KarS § 15 lg 3 kohaselt väärteona on karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. KarS § 16 lg 2 kohaselt isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Väärteomenetluses on tõendid, et G.L tahtlikult keeldus omaniku kohustuse täitmisest ja teadis, et taoline käitumine on karistatav. Kohus asub seisukohale, et
lg 2 nõue täitmata jätmise pani G.L toime kavatsetult, sest seadis eesmärgiks enda või teiste isikute vastutusest vabastamise liiklusõnnetuse põhjustamise eest. Väärteoasja arutamisel ja otsuse tegemisel on otsuse teinud ametiisik välja selgitanud kõik asjaolud, mida oli võimalik asjas kogutud materjalidega välja selgitada, menetlusõigust otsuse tegemisel rikutud ei ole: menetlusalusele isikule õigusi selgitati, menetlusaluse isikuna oli ta üle kuulatud, V™S § 150 loetletud väärteomenetlusõiguse olulisi rikkumisi ei ole tuvastatud. Väärtegu on õigesti kvalifitseeritud, selle on toime pannud menetlusalune isik G.L, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei ole tuvastatud.
lg 1 sätestab, et mootorsõiduki omaniku või vastutava kasutaja poolt käesoleva seaduse § 72 lõikes 2 sätestatud kohustuse mittetäitmise eest, - karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut. Karistuse määramisel peab juhinduma KarS § 56, mille lõike 1 kohaselt on karistamise aluseks süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavaid asjaolusid antud väärteoasjas ei esine. G.L on täisealisest isikust mootorsõiduki juht, kes peaks aru saama, et liiklusnõuded on kehtestatud kõikide liiklejate sh tema enda huvides. Keeldudes liiklusjärelevalve teostaja nõudmisel tema mootorsõiduki kasutanud isiku andmete esitamisest G.L käitus provokatiivselt ning kavatsetult hõlbustas süüteo varjamist. Selline käitumine on ühiskonnaohtlik, sest see arendab süütegusid sooritanud isikutel karistamatuse tunnet, seega esineb KarS § 58 p 9 märgitud raskendav asjaolu – süüteo toimepanemine teise süüteo varjamiseks. Kohtuvälise menetleja poolt sanktsiooni maksimaalses määras kohaldatud karistus, ehk 50 trahviühikut, so 200 eurot on vastavuses menetlusaluse isiku süüga ning täidab karistuse eesmärke. Kohtu arvates on sellises suuruses karistuse määramine põhjendatud, arvestades asjaolu, et Donat G.L pani süüteo toime kavatsetult (KarS § 16 lg 2), tegemist ei olnud ettevaatamatusest toimepandud teoga. Kaebuse esitaja ei ole välja toonud asjaolusid, millised kergendaksid tema süüd, kohtuvälise menetleja otsuses on arvestatud kõiki tuvastatud asjaolusid. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes V™S § 132 p 1 jätab kohus kaebuse rahuldamata ja PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 10.11.2015 otsuse nr 2302,14,014404 – muutmata. kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.