Harku tee 6.km Harku vald Harjumaa Kaebuse esitaja F.U (isikukood XXX, elukoht: XXXX, Eesti Vabariigi kodanik, töökoht: AS XXXX) Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveamet, Põhja Prefektuur, Lääne-Harju politsejaokond Kirjalik menetlus Menetluse liik RESOLUTSIOON Juhindudes V™S § 120 lg 1, § 132 p 1, § 133-135, § 155-156, kohus otsustas: 1. Jätta Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna 07.07.2016 kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2317,16,006912
lg 5 p 3 ning pani toime
lg 2 kvalifitseeritava rikkumise.
lg 2 kohustab liiklejat järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohu ja kahju tekitamist. Lohakus ja hoolimatus, mille tulemusena juht eirab temale pandud kohustust, võib endaga kaasas tuua väga raskeid tagajärgi. Liikluskorraldust ja lubatud sõidukiirust on reguleeritud selleks, et vältida ohu saabumist või muuta selle tekkimise võimalus minimaalseks. Ohu vältimine on võimalik vaid siis, kui liiklejad järgivad liiklusreegleid ning käituvad sellele vastavalt.
lg 1 p 2 kohaselt suurim lubatud sõidukiirus on asulasisesel teel 50 kilomeetrit tunnis.
lg 5 p 3 kohaselt juht ei tohi sõita kiiremini liikluskorraldusvahendiga lubatud kiirusest.
lg 2 kohaselt mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21–40 kilomeetrit tunnis karistatakse rahatrahviga kuni 100 (ükssada) trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Menetlusalune isik märkis oma ütlustes (VT 2), et ületas kiirust Laagri-Harku teel kogemata, kahetseb. Kiirmenetluse otsusel (VT tl 1,2) on F.U allkiri V™S § 19 ja § 55 sätestatud õiguste ja kohustustega tutvumise kohta. F.U on nõustunud 2 kiirmenetlusega, mida tõendas oma allkirjaga, s.o rikkumise asjaolud on selged. Kohtul puudub igasugune alus kahelda 07.07.2016 kl 00:53 koostatud kiirusmõõturi kasutamise protokollis fikseeritud mõõtmistulemuses. Sõiduki Škoda Supeb registreerimismärk XXXX kiirust on mõõdetud seadmega Stalker IIMDR nr AS008353 (mõõtevahendi taatlustunnistuse nr TTRSS16/00117) (kiirusmõõturi kasutamise protokoll VT tl 4-5), protokollis on märgitud kuupäev, kellaaeg, liikumise suund, fikseeritud kiirus, ja protokolli koostaja. Seade oli töökorras rikkumise tuvastamise ajal. Kõnealust seadet on testitud ka veel 06.07.2016 kl 19:00. Seade on mõõtevahendi mõõtetulemuse jälgitavus tõendatav, s.t on olemas kindlus, et mõõtetulemus on õige ning on usaldusväärsed ka seadme kasutamise tulemusel saadud tõendid. MõõteS § 5 lg 1 kohaselt loetakse mõõtetulemuse jälgitavus tõendatuks vaid juhul, kui selle on teinud pädev mõõtja, kasutades taadeldud või kalibreeritud mõõtevahendit ja järgides mõõtemetoodikat. Kaebuse esitaja ei ole nimetanud ühtegi põhjendatud kahtlust, miks oleks politseiametnik pidanud soovima koostada temale ebaseaduslikku kiirmenetluse otsuse. Kõik liiklejad on kohustatud järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid ja olema liikluses hoolikad ja ettevaatlikud, et vältida ohtu ja kahju tekitamist. Kõigi endal lasuvate kohustuste täitmiseks ning endal vajaliku sissetuleku tagamiseks peab isik ise valima käitumisviisi, mis tagaks talle vajaliku majandusliku olukorra säilimise. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. Vastavalt KarS § 16 lg 3 paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava teo ja tahab või vähemalt möönab seda. Karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. See karistuse määr võib jääda kas üles- või allapoole sanktsiooni keskmist määra (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 24.oktoobri 2011 otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-77-11, p 11). Kohtuväline menetleja on F.U-le määranud rahatrahvi 40 trahviühiku ulatuses, s.o 160 eurot, s.o 1/3 ulatuses ettenähtud sanktsiooni võimalikust ülemmäärast. F.U-le karistuse hindamisel juhindub kohus KarS § 56 lg 1, mille kohaselt on karistamise aluseks süüdistatava süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalus mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistusregistri andmete kohaselt on isikul 1 kehtiv väärteokaristus. Kohus on seisukohal, et F.U käitumine
lg 2 nõuete rikkumisel on aset leidnud, tema poolt toime pandud ja tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega ning väärtegu on õigesti kvalifitseeritud. On üldteada, et suurel kiirusel 50 km/h kiiruspiirangu alas mootorsõiduki juhtimisel tehtavatel vigadel võivad olla väga rasked tagajärjed. Isiku kohustus on kohandada oma sõidukiirust vastavalt kiiruspiirangutele. Leo Kunman Kohtunik 3 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.