4-16-4726/9

4-16-4726 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 01.09.2016.a, Tallinnas Liivalaia kohtumaja Väärteoasja number 4-16-4726 (2302,16,006498) Kohtunik Violetta Kõvask Kohtuistungi sekretär Sirje Luga Väärteoasi Z.Z 13.06.2016.a kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse juhtivspetsialist Aivar Hirs’i 30.05.2016.a otsusele väärteoasjas nr 2302,16,006498 ning Z.Z poolt 23.08.2016.a esitatud avaldus kaebusest loobumise kohta. Kaebuse esitaja isikukood: XXX; elukoht: Z.Z, XXXX; e-mail: XXXX Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalitus. Istungil osalenud isikud Kohtuvälise menetleja esindaja: Enel Kuiv Kaebuse esitaja: Z.Z Edasikaebe kord Kohtumenetluse pool võib esitada määruskaebuse 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates vaidlustatava kohtumäärusest teada saamisest Harju Maakohtule. RESOLUTSIOON Lõpetada menetlus Z.Z 13.06.2016.a kaebuses Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse juhtivspetsialist Aivar Hirs’i 30.05.2016.a otsusele väärteoasjas nr 2302,16,006498 kohtuvälise menetleja otsuse tühistamise nõudes – seoses kaebusest loobumisega. Jätta Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse juhtivspetsialist Aivar Hirs’i 30.05.2016.a otsus väärteoasjas nr 2302,16,006498 muutmata. 1 4-16-4726 Kohtumääruse ärakiri anda Z.Z-ile (Z.Z) ning Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalitusele. VAIDLUSTATUD OTSUSE SISU Kaevatava otsusega karistati Z.Z-i (Z.Z) Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 227 lg 2 alusel põhikaristusega juhtimisõiguse ära võtmisega 4 (neljaks) kuuks. Otsusega tehti kindlaks, et Z.Z juhtis mootorsõidukit asulasisesel teel kiirusega 75 km/h +/- 3 km/h, lubatud suurim sõidukiirus sellel teelõigul on 50 km/h, ületades seega lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 22 km/h. Väärteo toimepanemine on tõendamist leidnud videosalvestuse ja kiirusmõõteseadme salvestuse väljatrüki andmetega. Karistust kergendavaks asjaoluks loeti kahetsus, karistust raskendavad asjaolud puudusid. Oma sellise tegevusega rikkus Z.Z LS § 15 lg 1 p 2 /Suurim lubatud sõidukiirus on asulasisesel teel 50 kilomeetrit tunnis/ nõudeid, pannes toime väärteo, milline on kvalifitseeritav LS § 227 lg 2 /Mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21–40 kilomeetrit tunnis – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni/ järgi. Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et käesoleval juhul tuleb mööda vaadata KarS § 50 lg 2 sätestatust, kuivõrd Z.Z-i rikkumine ei ole juhuslik ega esmakordne, teda on korduvalt erinevate liiklusalaste väärtegude eest karistatud, s.h ka lühialalise mootorsõiduki juhtimisõiguse ära võtmisega. Z.Z on 21 kehtivat karistust, millede eest määratud rahatrahvid on enamjaolt tasumata ning mis ei ole suutnud isikut sundida hoiduma väärtegude toimepanemisest. Isiku eelnev käitumine annab ühese aluse järelduseks, et võimalik määratav rahatrahv tema käitumist ei muuda ja ta jätkab liiklusalaste, s.h lubatud suurima sõidukiiruse ületamisega seonduvate süütegude toimepanemist. Samuti on kohtuväline menetleja otsuses leidnud, et Z.Z-ile olid tema liikumisraskused ja töö, teada nii väärteo toimepanemise hetkel kui ka enne seda. Isiku käitumine mootorsõiduki juhtina näitab, et ta ise suhtub temal lasuvatesse kohustustesse ja enda tervisesse ning tervisest tulenevasse komplitseeritud liikumisesse ükskõikselt. Samuti nähtub otsusest, et põhikaristusena rahatrahvi kohaldamine on välistatud, kuivõrd isikul on varasemad rahatrahvid tasumata ja need ei ole talle soovitud mõju avaldanud ja põhikaristusena 4 kuuks mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kohaldamine on vajalik nii eri- kui ka üldpreventiivsetel kaalutlustel. Võttes arvesse ülaltoodu ja juhindudes KarS § 56 lõikest 1, § 481 lg 1, määras kohtuväline menetleja Z.Z-ile (Z.Z) LS § 227 lg 2 alusel põhikaristuseks mootorsõiduki juhtimisõiguse ära võtmise 4 (neljaks) kuuks. KAEBUSE SISU 13.06.2016.a esitas Z.Z kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse juhtivspetsialist Aivar Hirs’i 30.05.2016.a otsusele väärteoasjas nr 2302,16,006498 paludes KarS § 50 lg 2 sätestatu arvestamist ning põhikaristuseks rahatrahvi määramist, mida võimaldada tasuda ositi. Kaebuse kohaselt kaebaja ei õigusta oma rikkumist, samas on ta 80% liikumispuudega ning kasutab autot oma igapäeva elus elatus- ja liikumisallikana. Kaebaja on seisukohal, et määratud karistus on liialt karm, arvestades kaebaja isikut ja töövõimetust. 2 4-16-4726 Kaebaja taotleb kohtult KarS § 50 lg 2 sätestatu arvestamist ning karistuseks rahatrahvi määramist, mida võimaldada tasuda ositi. MENETLUS KOHTUS Harju Maakohus võttis 27.06.2016.a kohtumäärusega Z.Z-i (Z.Z) kaebuse menetlusse ning määras kohtuliku arutamise ajaks 23.08.2016.a kell 10:00. 23.08.2016.a toimunud kohtuistungil kaebaja Z.Z loobus esitatud kaebusest ning esitas kohtule ka vastavasisulise avalduse (t. lk. 23). Samuti kanti tema loobumine kohtuistungi protokolli (t. lk 22). Kohtuväline menetleja toetas esitatud avaldust. KOHTU SEISUKOHT V™S § 127 lg 1 kohaselt on kaebuse esitanud isikul õigus kaebusest osaliselt või täielikult loobuda kuni kohtuliku arutamise lõppemiseni. V™S § 127 lg 2 kohaselt kaebusest loobumise avaldus esitatakse maakohtule kirjalikult või kohtuistungil suuliselt. Kirjalik avaldus lisatakse väärteotoimikusse ning suuline avaldus kantakse kohtuistungi protokolli ja sellele võetakse kaebuse esitanud isiku allkiri. V™S § 127 lg 5 kohaselt kui kaebusest loobutakse enne kohtuliku arutamise algust, jäetakse kaebus määruse alusel läbi vaatamata. Kui kaebusest loobutakse kohtuliku arutamise ajal, lõpetatakse menetlus määrusega. Käesoleva kaebus võeti menetlusse 27.06.2016.a ning määratud kohtuistung toimus 23.08.2016.a algusega kell 10:00. Kaebaja loobus esitatud kaebusest kohtuistungi ajal. Seega on kaebaja poolt esitatud kaebusest loobumise avalduse esitatud peale kohtuliku arutamise algust. Kohus asub seisukohale, et kuna kaebaja Z.Z loobus oma kaebusest täielikult peale kohtuliku uurimise algust, tuleb menetlus lõpetada. Kuivõrd kohtule on kaebusest loobumine siduv ja kohtu poolt vastuvõetud, kuulub menetlus määrusega lõpetamisele. Kohus juhindus V™S § 127 lg 5. Violetta Kõvask Kohtunik /Digitaalselt allkirjastatud/ 3