KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht
- augustil 2016 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-15-6742 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär, tõlk Merike Erisalu, tõlk valentina Michelson-Ipbüker Kohtuasi Viru Vangla materjalid L.U tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 17.08.2016 avalikul videokohtuistungil Süüdimõistetu L.U, isikukood xxx, xxx RESOLUTSIOON Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , määras: Jätta L.U vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 19.07.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava L.U tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. L.U tunnistati süüdi Harju Maakohtu 24.08.2015 kohtuotsusega KarS § 424 järgi ning KrMS § 238 lg 2, KarS § 65 lg 2 alusel karistati vangistusega 1 aasta 9 kuud 27 päeva. Karistuse kandmise algus 22.08.2015 ja lõpp 18.06.
- Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 21.07.
- Kinnipidamisasutusest L.U kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Alates xxx. 15.04.2016-17.05.2016 läbis sotsiaalprogrammi xxx. Vabanemise korral on kinnipeetaval võimalus elama asuda aadressil xxx Tegemist on ühetoalise üürikorteriga, kus elavad kinnipeetava elukaaslane ja alaealine laps. Elukaaslane on selleks nõusoleku andnud. Kinnipeetav lõpetas xxxx ning läks edasi õppima Tallinna Merekooli, kus lõpetas xx. Enne kinnipidamist töötas xx. Varasemalt on töötanud ametlikult ettevõtetes xx. Vabanedes soovib kinnipeetav tööle asuda xx, garantiikiri töökoha olemasolu kohta puudub. Tasumata võlanõudeid on süüdimõistetul 3927,89 eurot. Lähedastest on täisealine tütar, kes elab xx. Praeguse elukaaslasega on neil ühine poeg, kes on
- aastane. Elukaaslasega on suhelnud nii 1
(4)telefoni kui kirja teel. Elukaaslase sõnul pole ta viimasel ajal kinnipeetavalt telefonikõnesid ja kirju saanud, selle põhjust ei oska öelda. Viru Vanglas on isikul diagnoositud alkoholisõltuvus. Käesolevat karistust kannab alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest. Uue kuriteo toimepanemise risk vabanemise korral järgmise kahe aasta jooksul on 32%. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 14%. Tulenevalt eeltoodust Viru Vangla toetab L.U tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt on kinnipeetaval lähedastest täisealine tütar, kes elab xxx elukaaslane ning nende ühine
- aastane poeg. Elukaaslasega on suhelnud nii telefoni kui kirja teel. Viimasel ajal ole elukaaslane süüdimõistetult kirju ega telefonikõnesid saanud, põhjus on teadmata. Vabanemise korral on L.U võimalus elama asuda aadressil xx Tegemist on ühetoalise üürikorteriga, mille üürnikuks on kinnipeetava elukaaslane. Nimetatud korteris elab ka nende ühine alaealine poeg. Elukaaslane on nõus kinnipeetava vabanemise korral sellele aadressile elama võtma. L.U on korduvalt karistatud nii väär- kui kuritegude eest. Viimased kriminaalasjad on olnud joobes mootorsõiduki juhtimised. Isik on kahel korral viibinud kriminaalhooldusel ning kahel korral teinud ÜKT-d. Viimase kriminaalhoolduse ajal pani toime uue kuriteo ning liitkaristuse tulemusena mõisteti reaalne vangistus. Probleeme on esinenud ka ÜKT tundide tegemisel ajavahemikul 2011-
- Kõigil juhtudel on isik korduvalt rikkunud ka registreerimiskohustust ning temale pandud kohustusi. Prokurör kirjalikus seisukohas ei seisa vastu nimetatud kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamisele. L.U vanglas käitumise positiivsed asjaolud - sotsiaalprogrammi Eluviisitreening aktiivne läbimine, majandustöölisena töötamine jm - viitavad sellele, et süüdimõistetu on teinud pingutusi õiguskuuleka elu suunas. Katseajal saaks süüdimõistetu kinnistada oma positiivseid hoiakuid. Ennetähtaegne vabastamine tähendab sisuliselt vangistuse eesmärkide täitmist teiste, kuid palju odavamate vahenditega. Uue kuriteo toimepanemise riske oleks võimalik vähendada süüdimõistetu kriminaalhooldusele allutamisega ja käitumiskontrolli kohaldamisega, samuti lisakohustuste panemisega, mis piirab oluliselt isiku liikumisvabadust ning elukvaliteeti. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada kontrolli karistusaja lõpuni. Antud juhul oleks ennetähtaegse vabastamise efektiivsus suurem karistuse kandmisest vanglas kuni 18.06.
- Tingimisi vangistusest ennetähtaegne vabastamine annaks kinnipeetavale võimaluse tõestada, et ta on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Prokurör nõustub Viru Vangla poolt 15.07.2016 koostatud kinnipeetava iseloomustuses toodud arvamusega katseajaks kohustuste valiku kohta. Lähtudes eeltoodust prokuratuur ei ole vastu L.U tingimisi ennetähtaegsele vabastamisele süüdimõistetu taasühiskonnastamise huvides. L.U selgitas, et ta ei hakka enam uusi kuritegusid toime panema. Ta on jõudnud ikka, milla tuleb seadusevastasest tegevusest loobuda lõplikult. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ja arvestades prokuröri kirjalikku arvamust, leiab, et L.U tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendatud. KarS § 76 lg 4 alusel katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõiki süüdimõistetud isikut iseloomustavaid andmeid – tema käitumist nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. 2
(4)Süüdimõistetu lõpetas xx. Edasi asus õppima xxx, kus lõpetas xxx ning xxx eriala. vangistust töötas ametlikult xxx. Enne Karistusregistri andmetel on süüdimõistetut karistatud seitsmel korral, käesoleval hetkel on kolm kehtivat kriminaalkaristust. Varasemalt on süüdimõistetut korduvalt karistatud alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest. Vangistuses viibib kolmandat korda. Käesolevat karistust kannab alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest, kus isikul tuvastati väljahingatavas õhus alkoholi 1,05 milligrammi liitri kohta. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et süüdimõistetut on väärteokorras karistatud 11 korral, kehtivaid karistusi on üks ja see on mõistetud ilma juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimise eest. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetaval diagnoositud alkoholisõltuvus. Kõik viimased kuriteod on mootorsõiduki juhtimised alkoholijoobes olekus. Uus kuritegu on toime pandud kriminaalhoolduse ajal. Isik suhtub ühiskonda negatiivselt, kuna ei suuda aktsepteerida ühiskonnas kehtivaid norme ning ei suuda olla seadusekuulekas. Kohus leiab, et kuna isikut on karistatud korduvalt, kuid ta ei ole siiani suutnud oma käitumist muuta seaduskuulekamaks (süüdimõistetu pani katseajal toime uue kuriteo), ei ole seega varasemad karistused süüdimõistetu puhul täitnud eesmärki. Tegemist on süstemaatilise rikkujaga, keda on korduvalt karistatud alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest. Kõik see ilmestab kogumis kohtu hinnangul süüdimõistetu käitumismaneeri, mis ei ole varasemaga võrreldes muutunud. Seega ei ole kohtu jaoks usutav, et isik hakkaks vabaduses õiguskuulekalt elama. Tema poolt toimepandud kuritegude laad ei ole muutunud küll raskemaks, kuid süüdistus on olnud iga kord üks ja seesama, mis kohtu hinnangul näitab süüdimõistetu suhtumist ühiskonnas kehtestatud normidesse. Kohus leiab, et isiku varasemad karistused ja määratud kriminaalhooldus ei ole süüdimõistetu puhul täitnud eesmärki, kuna ta pole neist järeldusi teinud ega hoidunud uute süütegude toimepanemisest. Samas tuleb positiivseks lugeda, et kinnipeetav osaleb vangistuses majandustöödel ning on läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Kohus hindab neid kui asjaolusid, et vangistus mõjub kinnipeetavale mingil määral distsiplineerivalt ja avaldab seega paremat mõju kui vabaduses viibimine. L.U on kehtiv elamisloakaart, mis kehtib kuni 30.01.
- Ennetähtaegse vabanemise korral on isikul olemas elukoht. Garanteeritud töökoht puudub, kuid kinnipeetava enda sõnul soovib ta tööle asuda xx. Lähedastest on isikul täiskasvanud tütar, kes elab xxxs, elukaaslane, kellega suhtleb ning kes on nõus kinnipeetavale vabanemise korral võimaldama elukoha ühetoalises korteris asukohaga xxx, kus elab ka nende ühine
- aastane poeg. Kohus arvestab neid kui asjaolusid, mis maandavad teatud määral uue kuriteo toimepanemise riske. Arvestades süüdimõistetu poolt toimepandud kuriteo asjaolusid, korduvaid karistusi, tema käitumist kriminaalhooldusel ja vabaduses viibides (viimane kuritegu on toime pandud katseajal), ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Kohus on seisukohal, et isiku puhul, kes on katsesajal toime pannud uusi kuritegusid, ei ole kohtul alust arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk oleks madal või väheoluline. Kuna isik on jätkanud kuritegelikku eluviisi olenemata ka karistuse asendamisest tingimisi vangistusega, leiab kohus, et kriminaalhooldus ei osuta isikule piisavat mõju ja oleks ebaotstarbekas. Seega oleks kergemeelne arvata, et varasemalt korduvalt karistatud isik, kelle katseaeg on ebaõnnestunud, alustaks nüüd kriminaalhooldaja kontrolli all uut ja seadusekuulekat elu. Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik on järjepidevalt toime 3
(4)pannud liikluskuritegusid. Kohus on seisukohal, et karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on muuhulgas näidata ühiskonnale, et kuritegude vältav toimepanemine ei ole aktsepteeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub reaalses vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 18.06.2017, ärakandmiseni on veel 10 kuud aega, mis on piisavalt pikk aeg. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu oleks isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine liialt ennatlik. Sealjuures on järelejäänud vangistuse jooksul võimalik teha järeldusi oma varasemast käitumisest, osaleda täiendavates sotsiaalprogrammides ja võimaluse korral ka tööhõives. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 31-1-91-06 p 8.1). Kuna aga see tingimus ei ole täidetud (is ikul on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus), näitab see, et isik ei ole ka kinnipidamisasutuses suutnud järgida üldkehtivaid reegleid. Arvestades kinnipeetava käitumist vanglas, saab kohus järeldada, et süüdimõistetu ei olegi motiveeritud oma käitumist muutma õiguskuulekamaks. L.U on olnud määratud kriminaalhooldusele, mille nõudeid kinnipeetav rikkus, pannes katseajal toime uue kuriteo. Tema sooritatud kuriteod näitavad, et isik ei väärtusta ühiskonnas toimivaid reegleid ja norme. Kohtul puudub alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel oleks madal või väheoluline. Kui isik ei ole suutnud alluda varasemale kriminaalhooldusele, ilmestab see asjaolu, et isik ei võta talle tingimisi mõistetud karistust piisava tõsidusega, et edaspidi käituda seadusekuulekalt. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt osutab vangistus süüdimõistetule paremat mõju kui vabaduses viibimine. Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu L.U temale Harju Maakohtu 24.08.2015 kohtuotsustega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu kohtunik 4
(4)