xxx, isikukood xxx, xxx Artjom NOVIKOV xxx Exxx Bxxx Ida Prefektuuri Jõhvi liikluspolitseinik Kaebuse esitaja Kaitsja Kohtuvälise menetleja esindaja politseijaoskonna Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku §120, §132, §134, §135, §155 lg.1 p.1 ja lg.2, §156, §157 ja §158, maakohus OTSUSTAS: Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrulli- ja liiklusjärelevalve talituse liikluspolitseinik Exxx Bxxx 21.07.2016 kiirmenetluse otsus nr.10220151173575 N.O karistamise osas Liiklusseaduse §248 lg.2 järgi rahatrahviga 21 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 84 (kaheksakümmend neli) eurot ja Liiklusseaduse §250 järgi rahatrahviga 31 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 124 (ükssada kakskümmend neli) eurot – jätta muutmata. N.O kaitsja Artjom NOVIKOVI kaebus jätta rahuldamata. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse teatavakstegemisest. Riigikohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse avalikult 1 Kassatsiooniõiguse kasutamise teate esitamise korral Maakohtu kantseleis võimalik tutvuda alates 09.09.2016. on kohtuotsusega Viru Asjaolud ja menetluse varasem käik Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna liikluspolitseinik edyard blaško 21.07.2016 kiirmenetluse otsusega nr.10220151173575 määrati N.O-le Liiklusseaduse §248 lg.2 järgi karistuseks rahatrahv 21 trahviühiku ulatuses ja Liiklusseaduse §250 järgi karistuseks rahatrahv 31 trahviühiku ulatuses. Kiirmenetluse otsuse kohaselt juhtis menetlusalune isik xxxndal kilomeetril mootorsõidukit, milles oli kohustatud kasutama sõidumeerikut. Perioodil 08.07.2016 – 09.07.2016 oli ööpäevase puhkeaja kestvus nõutavast lühem kuni 2 tundi, ööpäevase puhkeaja kestvus oli 8 tundi 35 minutit. Samuti juhtis menetlusalune isik mootorsõidukit, milles oli kohustatud kasutama sõidumeerikut ja rikkus vaheajale kehtestatud nõudeid. Pärast 4,5-tunnist sõiduperioodi kasutas juht lühemat kui 45 minutilist vaheaega, samuti ei asendanud vaheaega vähemalt ühe 15 -minutilise ja sellele järgneva vähemalt 30-minutilise vaheajaga. Kasutatud sõiduaja kestvus 01.07.2016 oli 6 tundi 26 minutit, 21.07.2016 oli sõiduaja kestvus 6 tundi 41 minutit. Menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit, milles oli kohustatud kasutama sõidumeerikut, kusjuures juht oli töötanud järjest ajavahemikul 26.06.2016 – 02.06.2016, juht ei asunud kasutama pärast kuuendat järjestikust tööpäeva ühte regulaarset iganädalast puhkeperioodi ega ühte vähendatud vähemalt 24-tunnist puhkeperioodi. Sellega rikkus N.O Liiklusseaduse §130 lg.1 sätteid; EÜ Parlamendi ja nõukogu määruse nr.561/2006 art 8 lg.2; EÜ Parlamendi ja nõukogu määruse 561/2006 art 7 ja EÜ Parlamendi ja nõukogu määruse 561/2006 art 8 lg.6 nõudeid ning pani toime väärteod Liiklusseaduse §249 lg.1; §248 lg.
Sama kiirmenetluse otsusega võimaldati rahatrahv menetlusalusel isikul tasuda ositi. N.O kaitsja Artjom Novikov esitas 04.08.2016 Viru Maakohtule kaebuse, milles palus kohtuvälise menetleja otsus tühistada rahatrahvi suuruse osas, vähendada mõistetud karistust ja võimaldada tasuda rahatrahv ositi 6 kuu jooksul. Kaebuse kohaselt on menetlusalusele isikule määratud rahatrahv tema jaoks tasuda väga raske. Menetlusalune isik tunnistas oma süüd, töötab veokijuhina ning tema viimase 6 kuu keskmine töötasu on 426,63 €. Kaebuse esitaja leiab, et mõjuvateks põhjusteks rahatrahvi vähendamiseks on menetlusaluse isiku varaline seisund ja süü tunnistamine. Kaebuse kohaselt on selle esitaja nõus asja menetlemisega kirjalikus menetluses. Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskond oma 29.08.2016 kirjalikus vastuses nr.3.1-1.1/24347-5 on nõus väärteoasja lahendamisega kirjalikus menetluses. Oma vastuses märgib kohtuväline menetleja, et karistusotsuse koostamisel on menetleja poolt arvestatud menetlualuse isiku poolt väljendatud kahetsust toimepandu osas, raskendavaid asjaolusid ei tuvastatud. Menetleja poolt on kiirmenetluse otsusega isikule süüks pandud nelja õiguserikkumise toimepanemist: ööpäevase puhkeaja nõuete rikkumine, iganädalase puhkeperioodi rikkumine ja kahel korral vaheajale kehtestatud nõuete rikkumine. Kohtuvälise menetleja esindaja määras karistuse kahe raskeima õiguserikkumise eest. Määratud karistustest nähtub, et need ei ole ülemäära 2 suured ning vastavad toimepandud tegudele ning karistuse määramisel on arvesse võetud kõik asjaolud. Kui lugeda usaldusväärseks xxx poolt lisatud tõendit menetlusalusele isikule makstava töötasu kohta, siis on menetlusaluse isiku sissetulek piisav, tasumaks karistusena määratud rahatrahvi ning karistusena määratud rahatrahv ei raskenda oluliselt menetlusaluse isiku olukorda. Menetlusaluse isiku kohustuste ja kulutuste kohta ei ole kaebusele lisatud ühtegi tõendit. Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus, tutvunud käesoleva väärteoasja materjalidega, leidis, et N.O kaitsja kaebus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §120 lg.1 võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kirjalikus menetluses ja teha lahendi Väärteomenetluse seadustiku §132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Käesolevas asjas nähtub menetlusaluse isiku kaitsja poolt maakohtule esitatud kaebusest, et ta on nõus asja menetlemisega kirjalikus menetluses. Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri 29.08.2016 kirjalikust vastusest nr.3.11.1/24347-5 Viru Maakohtu 23.08.2016 p äringule nr.4-16-5828 nähtub, et kohtuväline menetleja on nõus väärteoasja lahendamisega kirjalikus menetluses. Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §123 lg.2 arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Väärteomenetluse seadustiku §133 on sätestatud kaebuse lahendamisel otsustatavad küsimused. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et menetlusalusele isikule on kiirmenetluse otsus koostatud Liiklusseaduse §249 lg.1, §248 lg.
rikkumise eest, kuid karistus määratud vaid Liiklusseaduse §248 lg.
Kuna tegemist ei ole menetlusaluse isiku olukorra raskendamisega, ei pea maakohus seda selliseks menetlusnormide rikkumiseks, mis toob endaga kaasa kiirmenetluse otsuse tühistamise. Liiklusseaduse §248 lg.2 näeb ette vastutuse mootorsõidukijuhile kehtestatust lühema vaheaja kasutamise eest pärast 4,5-tunnist sõiduaega. Liiklusseaduse §250 näeb ette vastutuse mootorsõidukijuhile kehtestatust lühema iganädalase puhkeaja kasutamise eest. Seega on vaja antud väärteoasjas mootorsõidukijuhina kasutas kehtestatust puhkeaega. tuvastada, kas menetlusalune isik lühemat vaheaega ning iganädalast 3 Nagu nähtub 21.07.2016 koostatud kiirmenetluse otsusest nr.10220151173575, on menetlusalune isik rikkunud Liiklusseaduse §130 lg.1 ja selle aluse ks oleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr.561/2006 nõudeid. Liiklusseaduse §130 lg. 1 sätestab, et sõitjate veoks ettenähtud üle üheksa istekohaga (kaasa arvatud juhi koht) või veose veoks ettenähtud üle 3500-kilogrammise lubatud suurima täismassiga auto või autorongi juhi sõidu- ja puhkeaja kestuse, autoveol nõuete täitmisest vabastatud vedude loetelu ja juhi kohustused sätestab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr.561/2006, mis käsitleb teatavate autovedusid käsitlevate sotsiaalõigusnormide ühtlustamist ja millega muudetakse nõukogu määrusi (EMÜ) nr.3821/85 ja (EÜ) nr.2135/98 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr.3820/85. xxx-ndal kilomeetril mootorsõidukit Volvo FH (registreerimismärk 984ATZ) ning rikkus mootorsõidukijuhina seejuures ööpäevase puhkeaja nõudeid, iganädalast puhkeperioodi ja kahel korral vaheajale kehtestatud nõudeid. Nimetatu nähtub asja materjalides olevatest autojuhi kaardi väljatrükkidest. Nimetatud tuvastatud asjaolu üle käesolevas väärteoasjas vaidlust ei ole. Eeltoodu alusel ja hinnates kõiki tõendeid kogumis, leiab maakohus, et menetlusalust isikut oli põhjendatult karistatud Liiklusseaduse §248 lg.
Nende tuvastatud asjaoludega on kooskõlas ka kaebuse esitaja kaitsja seisukoht, mille kohaselt ta ei vaidlusta väärtegude toimepanemist menetlusaluse isiku poolt ka maakohtule esitatud kaebuses. Maakohus nõustub kiirmenetluse otsuses tooduga ja leiab, et kuna antud väärteoasjas on usaldusväärselt kohtu poolt uuritud tõenditega tõendamist leidnud, et menetlusalune isik kasutas nii kehtestatust lühemat vaheaega pärast 4,5-tunnist sõiduaega kui ka kehtestatust lühemat iganädalast puhkeaega, siis kiirmenetluse otsuse tühistamiseks selles osas alust ei ole. Maakohus leiab, et süüteokoosseisud käesolevas väärteoasjas on täidetud, et väärteod on menetlusaluse isiku poolt toime pandud ja ta on süüdi . Menetlusaluse isiku teod on õigesti kvalifitseeritud. Süüd välistavad asjaolud käesolevas väärteoasjas puuduvad. Maakohus nõustub siinkohal ka kohtuvälise menetleja kirjalikus vastuses tooduga selles osas, et töö- ja puhkeaja nõuete rikkumised on ühed raskematest õiguserikkumistest, kuna väsinud juhid liikluses on ohtlikud nii iseendale kui ka teistele liiklejatele. Kui juht ei ole piisavalt puhanud, tekitab see suure ohu liikluses. Väsinud juhte saab otseselt võrrelda mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis, kuna juhi reaktsioonikiirus ja tähelepanu on aeglustunud. Ülaltoodu alusel tuleb kiirmenetluse muutmata. otsus rahatrahvide määramise osas jätta Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §2 kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, kui Väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti ja arvestades väärteomenetluse erisusi. Vastavalt Karistusseadustiku §56 lg.1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 4 Liiklusseaduse §248 lg.2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut ja Liiklusseaduse §250 näeb karistusena ette rahatrahvi samuti kuni 100 trahviühikut. Käesolevas väärteoasjas on kiirmenetluse otsusega määratud menetlusalusele isikule Liiklusseaduse §248 lg.2 sätestatud väärteo eest karistuseks rahatrahv 21 trahviühiku ulatuses ja Liiklusseaduse §250 sätestatud väärteo eest karistuseks rahatrahv 31 trahviühiku ulatuses. Otsuse kohaselt on kergendava asjaoluna arvestatud puhtsüdamlikku kahetsust ja raskendavad asjaolud puudusid. Kohtupraktika kohaselt määratakse karistus ettenähtud sanktsiooni keskmises määras ning karistust kergendavate või raskendavate asjaolude ilmnemisel määratakse karistus siis kas alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra või siis keskmist määra ületavana. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kohtuväline menetleja on menetlusalusele isikule mõlema väärteo eest määranud karistuse tunduvalt alla sanktsiooni keskmise määra. Kuna väärteomenetlusega on kindlaks tehtud menetlusaluse isiku süü Liiklusseaduse §248 lg.
järgi, leiab maakohus, et käesolevas asjas on kohtuväline menetleja karistus te määramisel õigesti hinnanud Karistusseadustiku §56 sätestatud nõudeid, muuhulgas ka rikkumiste raskusastet ja juhi isikut. Maakohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et Karistusseadustiku §56 ettenähtud eesmärki – mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest – on võimalik saavutada määratud rahatrahvi määradega. Ülaltoodu alusel tuleb kohtuvälise menetleja otsus rahatrahvi de suuruste osas jätta muutmata. Karistusseadustiku §66 lg.2 sätestab, et kohus võib mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi ja lg.3 kohaselt ei tohi ositi tasutava karistuse tähtaeg ületada ühte aastat. Käesolevas väärteoasjas esitatud kaebuse kohaselt taotleb selle esitaja võimalust tasuda rahatrahv ositi 6 kuu jooksul. Maakohus leiab, et nimetatud taotlus rahuldamisele ei kuulu. Ida Prefektuuri 21.07.2016 kiirmenetluse otsusest nr.10220151173575 nähtub, et kohtuväline menetleja on juba võimaldanud menetlusalusel isikul tasuda rahatrahvi ositi. Maakohus ei pea põhjendatuks seda teha teistkordselt. Vastuseks kaebuse väitele menetlusaluse isiku raske majandusliku olukorra kohta märgib maakohus, et pannes toime väärteo, peab menetlusalune isik arvestama karistuse järgnemisega ning karistus ei saa ega tohi olla kindlasti selline, mille kandmist menetlusalune isik ei taju. Karistus peab ilmselgelt menetlusaluse isiku elukorraldust piirama. Vastuseks kaebuse väitele süü tunnistamise kohta märgib maakohus, et kohtuväline menetleja on seda juba karistuse määramisel arvestanud ja maakohus ei pea põhjendatuks seda arvestada teistkordselt. 5 (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.