lg 1; 121 järgi kokkuleppemenetluses Süüdistatav T.Z isikukood xxx, xxx, varem kriminaalkorras karistatud 9 korda, viimati: - 08.01.2015.a. Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja otsusega
ja § 172 alusel mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust tingimisi 18-kuulise katseajaga. Tõkend – puudub; oli kinni peetud 18.12.2014 – 19.12.2014, so 2 kalendripäeva. Kaitsja Marko Tiirik Asja läbivaatamise kuupäev 18.10.2016 avalikul kohtuistungil RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 247-§ 249, § 313, § 315-§ 319 kohus O T S U S T A S: 1. Süüdi tunnistada T.Z kuriteo toimepanemises
2. Süüdi tunnistada T.Z kuriteo toimepanemises
(alates 01.01.2015 kvalifitseeritav
3.
lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskemaga ja liitkaristuseks mõista 2 aastat vangistust. 4.
lg 1 ja § 64 lg 1, 3 alusel mõista liitkaristus Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 08.01.2015 otsusega mõistetud karistusega – 1 aasta vangistust, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ja liitkaristuseks mõista 3 (kolm) aastat vangistust. Mõistetavast liitkaristusest arvata maha Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 08.01.2015.a. otsusega mõistetud ja ära kantud osa – 1 aasta vangistust – ja lõplikuks karistuseks mõista 2 aastat vangistust. 1 1-16-8020 5.
lg 1 alusel lugeda karistusaja hulka eelvangistuses oldud aeg, s.o 18.12.201419.12.2014, s.o 2 päeva ja lõplikuks karistuseks mõista 1 (üks) aasta 11 (üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. 6. Vastavalt
asendada mõistetud vangistus üldkasuliku tööga 718 (seitsesada kaheksateist) tundi.
lg 1 p 1-6, lg 2 p 2 sätestatud kontrollnõudeid Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve all: - Elama kohtu määratud alalises elukohas xxx. - Ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. - Alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta. - Saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks. - Saama kriminaalhooldusametniku eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. - Saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. - Mitte tarvitama alkoholi.
järgi tingimisi vangistusega 4 kuud katseajaga 18 kuud ja 22.02.2008 Viru Maakohtu Kohtla-Järve kohtumaja otsuseg
p 1, § 200 lg1 ja § 121 järgi vangistusega 1 aasta 6 kuud ja 27 päevaxxx ajal xxxi tanklas xxx lõi T.Z omavahelise sõneluse käigus S xxx Sxxx viimase käes olevast kohvitopsist kuuma kohvi näkku, mille tagajärjel tundis kannatanu füüsilist valu. Koheselt peale seda koos O xxx Exxxu´ga lõi T.Z xxx Pxxx rusikaga näkku ja seejärel 2-3 korda peaga näkku, mille tagajärjel tekitati kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi. Kannatanu V.Pxxx tuvastati hematoomid vasaku silma ümbruses ja alalõua piirkonnas. Oma teoga pani T.Z toime teise inimese peksmise, mis on kvalifitseeritav
Alates 01.01.2015 on T.Z tegu kvalifitseeritav valu tekitava kehalise väärkohtlemisena, kui see on toime pandud korduvalt, so.
Peale selle süüdistatakse T.Z selles, et 19.12.2013.a., olles eelnevalt hoiatatud enne ütluste sisulist andmist teadvalt valeütluse andmise eest ettenähtud kriminaalvastutusest
järgi, mida ta on kinnitanud oma allkirja, andis 19.12.2013 tunnistajana väärteoasjas nr 413-5235 valeütlusi selle kohta, et tema juhtis xxx ja temaga koos viibisid autos talle tundmatu tütarlaps ja T.Z xxx Sõitu alustati kolmekesi xxx tänaval asuva söögikoha xxx“ juurest. Sõites 32-kvartali poole, peatas politsei ja küsis dokumente. Ta esitas politseile kontrolliks V.Mixxx juhiload ja põgenes seejärel politsei eest, sõites xxx-l kilomeetril autoga kraavi. Peale kraavi sõitmist jooksis politsei eest metsa. Oma tegevusega pani T.Z toime tunnistaja poolt väärteomenetluses teadvalt vale ütluste andmise, s.o kuriteo, mis on kvalifitseeritav
Süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt nõuab prokurör kohtus T.Z süüditunnistamist
lg 1 järgi ning palub mõista karistuseks 1 aasta vangistust.
järgi palub mõista karistuseks 2 aastat vangistust.
lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskemaga ja lõplikuks karistuseks mõista 2 aastat vangistust.
lg 1 alusel lugeda karistusaja hulka eelvangistuses oldud aeg, s.o 18.12.201419.12.2014, s.o 2 päeva ja lõplikuks karistuseks mõista 1 aastat 11 kuud ja 28 päeva vangistust.
lg 1 ja § 64 lg 1, 3 alusel mõista liitkaristus Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 08.01.2015 otsusega mõistetud karistusega – 1 aasta vangistust tingimisi 18-kuulise katseajaga, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima ja liitkaristuseks mõista 2 aastat 11 kuud ja 28 päeva vangistust. Mõistetavast liitkaristusest arvata maha Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 08.01.2015.a. otsusega mõistetud ja ära kantud osa – 1 aasta vangistust – ja lõplikuks karistuseks mõista 1 aasta 11 kuud ja 28 päeva vangistust. Vastavalt
Määrata 718 tunni üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 aastat alates kohtuotsuse jõustumisest. Allutada süüdistatav vastavalt
lg 4, 6 ja 7 üldkasuliku töö tegemise ajal käitumiskontrollile ning kui süüdistatav ei pane üldkasuliku töö tegemise ajal toime uut kuritegu, järgib
lg 1 p.1-6, lg.2 p.2 ettenähtud käitumiskontrolli kontrollnõudeid, ei pöörata talle mõistetud tähtajalist vangistust täitmisele. Vastavalt
elama kohtu määratud alalises elukohas;
Kohtuistung Kohtuistungil tegi kohus kindlaks, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Süüdistatav on selgitanud, et kokkulepet sõlmides väljendas ta oma tõelist tahet. Kõik menetlusosalised jäid kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe juurde ja taotlesid selle kinnitamist kohtu poolt. KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et süüdistatav T.Z on kokkulepet sõlmides väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetlust reguleerivaid sätteid ning seega tuleb T.Z süüdi tunnistada
lg 1 ja § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ning mõista temale karistus vastavalt kokkuleppele. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 175 lg 1 p-dest 4 ja 9 tulenevalt menetluskulud on määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus 1,5 kuupalga alammäära. 2016.aastaks kehtestatud kuupalga alammäära suurus on 430 eurot. Seega sundraha suurus teise astme kuriteo puhul on 645 eurot (430*1,5=645). Kohus leiab, et menetluskulud tuleb välja mõista T.Z-ilt. Menetluskulud tasuda 12 kuulise tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumise tähtajast. Asitõendite osas tuleb kohaldada kokkuleppes toodud meetmed. /allkirjastatud digitaalselt/ Deniss Minzatov kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.