4-16-7493/4

Väärteoasi nr 4-16-7493 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoober
2. a Jõgeva kohtumaja Väärteoasja number 4-16-7493 Kohtunik Raina Pärn Taotlus M.I taotlus Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 02.05.
3. a otsusega määratud rahatrahvi ositi tasumiseks Taotluse esitaja M.I (isikukood: xxx, elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Menetlustoiming Taotluse läbi vaatamata jätmine ja pädevale menetlejale edastamine RESOLUTSIOON
4. Jätta M.I taotlus läbi vaatamata.
5. Edastada M.I taotlus koos lisadega kohtuvälisele menetlejale seisukoha võtmiseks. Käesolev määrus toimetada kätte M.I-le ja kohtuvälisele menetlejale ning edastada teadmiseks kohtutäitur Ivi Kalmetile. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema või kaitstava isiku õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu kirjalikult määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Politsei- ja Piirivalveameti 02.05.
6. a otsusega väärteoasjas nr 2490,12,001508 määrati M.I-le karistuseks rahatrahv 28 eurot. 02.05.
7. a on kohtutäitur Ivi Kalmet alustanud täitemenetlust nr 047/2012/
8. 17.10.
9. a saabus Tartu Maakohtule M.I avaldus, milles M.I soovib täiteasjas nr 047/2012/1449 maksegraafiku koostamist, kuna tema palk on väike. M.I soovib nõude tasuda 2 aasta 6 kuu jooksul, s.o iga kuu
10. kuupäevaks tasuda 10 eurot. 19.10.
11. a edastati M.I avaldus vastavalt tööjaotusplaanile Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale, mis saabus 24.10.
12. a. KOHTU SEISUKOHT
13. Kohus leiab, et M.I taotlus tuleb jätta läbi vaatamata ja edastada seisukoha võtmiseks pädevale asutusele, s.o kohtuvälisele menetlejale.
14. M.I on avaldanud soovi sõlmida maksegraafikut. Täitemenetluse registri andmetel toimub täitemenetlus nr 047/2012/1449 Politsei- ja Piirivalveameti 02.05.
15. a otsuse alusel (väärteoasi nr 2490,12,001508). Olukorras, kus täitemenetlust viiakse läbi Politsei- ja Piirivalveameti otsuse alusel, ei saa ositi tasumise võimaldamise üle otsustada kohus. Kohus leiab, et rahatrahvi ositi tasumise taotluse puhul on tegemist kohtuvälise menetleja lahendi täitmisel tekkinud küsimusega VTMS § 212 lg 1 kohaselt. Seda põhjusel, et M.I suhtes on Politsei- ja Piirivalveamet teinud otsuse, millega on määratud rahatrahv, nimetatud otsus on jõustunud ja kohtuvälise menetleja poolt vastavalt VTMS §-le 204 täitmisele pööratud. Eraldi aluseid rahatrahvi tasumise ajatamiseks või pikendamiseks VTMS ette ei näe. Seega tuleb kohaldada VTMS §-s 212 sätestatut. VTMS § 212 lg 1 sätestab, et VTMS
16. peatükis reguleerimata küsimused ning muud kohtuvälise menetleja lahendi või kohtulahendi täitmisel ilmnevad kahtlused ja ebaselgused lahendab lahendi teinud kohus või kohtuväline menetleja või lahendit või kohtulahendit täitmisele pööranud kohtuväline menetleja või maakohtu kohtunik oma määrusega menetlusosalisi kohtusse kutsumata kirjalikus menetluses. Seega on M.I taotluse pädevaks lahendajaks VTMS § 212 lg 1 järgi kohtuväline menetleja, kes vastavalt VTMS § 202 lg-le 1 pööras täitmisele M.I suhtes 02.05.
17. a tehtud otsuse väärteoasjas nr 2490,12,
19. Kohus on seisukohal, et vastavalt VTMS § -le 2 on kohtuvälisel menetlejal võimalik taotlust lahendades tugineda analoogia korras KrMS § -le 424, mis sätestab rahalise karistuse tasumise tähtaja pikendamise ja ajatamise alused. Siinjuures ei takista või piira kohtu arvates kohtuvälisel menetlejal analoogia korras KrMS-i vastavale regulatsioonile tuginemast ka asjaolu, et KrMS § 424 annab otsustamise pädevuse sõnaselgelt kohtule. Kohtu hinnangul on oluline, et KrMS § 424 reguleerib rahalise karistuse tasumisega seonduvat ja rahalise karistuse mõistmise pädevus on KarS § 44 lg 1 alusel üksnes kohtul. Seega ei saa ainuüksi KrMS § 424 sõnastusest tuletada, et ka väärteomenetluses rahatrahvi ositi tasumise korra määratlemise pädevus on kohtul. VTMS § 2 kohaselt tuleb KrMS-i kohaldades arvestada väärteomenetluse erisusi. Rahatrahvi määramine on KarS § 47 lg 1 kohaselt nii kohtu kui ka kohtuvälise menetleja pädevuses. Võttes arvesse, et vastavalt VTMS § 212 lg-le 1 on kohtuväline menetleja pädev võtma vastu otsustusi, mis puudutavad kohtuvälise menetleja lahendi täitmisel tekkinud küsimusi (milleks on ka rahatrahvi tasumise määramine osade kaupa), on kohtu arvates kohtuväline menetleja pädev lahendama ka M.I esitatud taotlust, tuginedes sealjuures analoogia korras KrMS § 424 regulatsioonile. Kohtu sellesisulist seisukohta toetab ka asjaolu, et KarS § 66 lg 2 kohaselt on ka kohtuvälisel menetlejal õigus määrata mõjuvatel põhjustel rahatrahvi tasumise ositi. 2 Seega puudub igasugune loogiline põhjus, miks kohtuvälise menetleja pädevuses ei peaks olema rahatrahvi tasumise ositi määramine lahendi täitmise staadiumis.
20. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kohtu pädevuses ei ole otsustada M.I taotlust rahatrahvi ositi tasumiseks, mistõttu tuleb esitatud taotlus jätta läbi vaatamata ja edastada taotlus seisukoha võtmiseks pädevale asutusele, s.o kohtuvälisele menetlejale. /allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn Kohtunik 3