Vaidlustatud lahend PPA Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 11.
900 eurot (üheksasada eurot) s.o. jätta põhikaristus muutmata. Määratud rahatrahv 900 eurot tuleb tasuda KarS § 66 alusel ositi 10 (kümne) kuu jooksul, igas kuus kuulub tasumisele vähemalt 90 eurot , kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahan1 dusministeeriumi arvele nr EE 89 1010 2200 3479 6011 SEB pangas, nr EE93 2200 2210 2377 8606 Swedbankis, nr EE 40 3300 3334 1611 0002 Danske Bankis või nr EE 701 7000 1700 1577 198 №rdea pangas. Kohustuslik on märkida viitenumber 10220165142453.
lg.3 p.1 järgi määratud lisakaristuse tähtaega muuta ning võtta D.S-ilt mootorsõiduki juhtimise õigus 4(neljaks) kuuks. LS § 127 alusel tuleb kohtuotsuse jõustumisest 5(viie) tööpäeva jooksul oma juhiluba loovutada Maanteeametile. Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei ole rahatrahvi tasunud või kui menetlusalune isik või tema kaitsja ei ole otsuse peale kaebust esitanud. Edasikaebamise kord. Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast arvates ja esitama kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Asjaolud 21.07.2016.a. koostas Põhja prefektuuri Lääne-Harju PJ patrullpolitseinik Mihhail Šelpakov väärteoprotokolli selle kohta, et D.S juhtis 21.07.2016.a. kell 00.52 ajal mootorsõidukit Fiat Freemont registreerimismärgiga XXXXHarju maakonnas Tallinnas Sõpruse pst. 198 juures juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,67 mg. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 11.08. 2016.a. üldmenetluse otsuse alusel väärteoasjas nr. 2317, 16, 0074292 määrati D.S-ile
900 eurot ja lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 6(kuueks) kuuks. Kaebuse sisu Kaebaja vaidlustab kohtuvälise menetleja otsuse karistamise ranguse tõttu. Ta tunnistab süüd ja kahetseb, on juhtunust õppust võtnud. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kaebaja väitel on kohtuväline menetleja võtnud vastu karistamisotsuse ilma kõiki asjaolusid arvestamata. Kaebajale on põhi- ja lisakaristus määratud ilma, et oleks arvesse võetud kaebaja andmeid, väärteo asjaolusid. EV Põhiseaduse § 18 kohaselt ei pea karistus olema karm ehk sanktsiooni ülemmäära lähedane. Taotleb mitte kohaldada lisakaristust, kuna töö iseloom nõuab juhtimisõiguse olemasolu. XXXXOÜ ainukeseks juhatuse liikmeks ja ainuomanikuks ongi kaebaja ning tegevusalaks on toidukaupade jaemüük kioskites ja turgudel. Kaebajal ei ole võimalik 900 euore rahatrahvi tasumine kahe nädala jooksul, sellest tulenevalt taotleb rahatrahvi tasumist osade kaupa. Samuti taotleb lisakaristuse tühistamist, sest võttes talt ära lisakaristusena juhtimisõiguse 6-ks kuuks , võib tekkida oht, et menetlusalune isik satub suurtesse majanduslikesse raskustesse, mis aga ei saa olla karistamise eesmärk. Viimase 10 aasta jooksul ei ole teda üldse karistatud. 2 Ta on korralik autojuht. Tunnistab süüd, et on rikkunud seadust. Oli kindel, et alkoholi tema organismis ei ole, vastasel juhul poleks ta autorooli istunud.Nagu nähtub materjalidest, väärtegu juhtus kell 00.52 Kaebuse esitaja on arvamusel, et sellisel hilisel ajal on teedel minimaalselt sõidukeid Tema liiklustee oli lühike. Seega tuleb arvesse võtta seda, et kaebaja ei seadnud ohtu ei enda ega ka teiste liiklejate elu ning tervist. Kaebaja soovib oma kaebuse arutamist kirjalikus menetluses. Kohtuvälise menetleja seisukoht. Kohtuväline menetleja nõustus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetleja esitas kohtule väärteoasja originaalmaterjalid ning omapoolse kirjaliku seisukoha. Kohtuväline menetleja, tutvunud D.S-i kaebusega ja väärteoasja materjalidega, asub seisukohale, et alused kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks ning karistuse kergendamiseks kaebuses toodud põhjendustel puuduvad. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et keelatud seisundis mootorsõiduki juhtimise juures on oluliseks teguriks nn mõõtetulemus, mis LS § 224 lg 2 puhul on 0,25 - 0,75 mg/1 väljahingatavas õhus või 0,50 - 1,49 mg/g veres. Selliste rikkumiste puhul, kus karistus määratakse mõõtetulemuse alusel saab võtta kaalutlemisel lähtepunktiks lugemi ja karistuse määramisel mõõtetulemuse. Seadusandja on liiklusreegleid kehtestades näinud ette piirmäärad ja kohustused. Piirmäär on oma sisult võimalik maksimaalne määr, mida mitte mingil juhul ei tohi ületada ja kohustus oma sisult nõue, mida mingil juhul ei tohi täitmata jätta. Menetlusalusele isikule inkrimineeritud väärtegu ei olnud juhuslikku laadi vaid tahtlikult toime pandud. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et isiku selline käitumine näitab ilmselgelt tema ükskõikset suhtumist talle lasuvatesse kohustustesse. Kuna vaatluse all olev rikkumine on vaadeldav enamohtliku väärteona, siis isiku ükskõiksus ei piirdu ainult tema enda ja tema lähedastega ,vaid selle ükskõiksusega on hõlmatud ka teiste kaasliiklejate elu, tervis ja vara. Nende eesmärkide näol on tegemist väga kaalukate põhiseaduslike huvidega. Vastavalt LS § 224 lg 2 sätetele karistatakse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50-1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25-0,74 milligrammi-rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Sama paragrahvi lõike 3 p 1 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 3 kuust kuni 9 kuuni, kui isikut ei ole käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest põhikaristusena rahatrahviga 225 trahviühikut, s.o 900 eurot ja lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks. Riigikohtu üldkogu on lahendis nr 3-4-1-2-05 asunud seisukohale, et karistus kujutab endast õiguserikkumise ja selle toimepannud isiku riiklikku hukkamõistu, mis avaldub isiku õiguste jq vabaduste kitsendamises. Karistuse raskuse määravad süü ulatus ning eri- ja üldpreventiivsed vajadused. Teisisõnu peab karistus vastama toimepandud teo ebaõigusele, mõjutama isikut edaspidi rikkumistest hoiduma ning kaitsma õiguskorda. Käesoleval juhul võib lubatud alkoholi piirmäära ületamise määra arvestades öelda, et LS § 224 lg 2 sätestatud rikkumise alammäära (0,25 mg/1) ületamise osas on kaebaja süü suur. Kohtuväline menetleja peab oluliseks rõhutada, et lubatud alkoholi piirmäära ületamise eest kuni 0,24 mg/1 LS § 224 lg 1 mõttes võib karistusena määrata rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni 6 kuuni. Seega on kohtuvälise menetleja poolt määratud põhikaristus üle LS § 224 lg 1 ülemmäära. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et taolise väärteo puhul, mil piirmäärade ületamised on vastavalt toime pandud rikkumise 3 raskusele jagatud seadusandja poolt kvalifitseerimisel erinevateks lõigeteks tuleks alammääraks võtta madalama lõike ülemmäär e. LS § 224 lg 2 ette nähtud väärteo puhul on alammääraks LS § 224 lg 1 ülemmäär. Kuivõrd menetlusalusel isiku tuvastati väljahingatavas õhus selline alkoholi kogus, milline on praktiliselt ülemmäära lähedane LS § 224 lg 2 mõttes vastab kohtuvälise menetleja poolt määratud põhikaristus isiku süüle. Lisakaristuse kohapealt peab kohtuväline menetleja oluliseks ara märkida, et kui isiku käitumises tuvastatakse LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo koosseis ja väärtegu on toime pandud Tallinna linnas, kus liiklustihedus tänavatel ning teedel on sõltumata kellaajast ja nädalapäevast alati aktiivne, siis selline juht on liikluses kõrgendatud ohuallikas ning tuleb kas põhi- või lisakaristust kohaldades liiklusest kõrvaldada. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt ei ole menetlusalusel isikul kehtivaid väärteokaristusi, millest saab järeldada, et isiku käitumine on olnud seni seaduskuulekas, kuid sellest hoolimata ei näinud ta takistust istuda autorooli seisundis, mil alkoholi piirmäär ületas lubatut pea 7 korda, see näitab menetlusaluse isiku äärmiselt üleolevat suhtumist liiklusohutusse ning võimalikku saabuvasse tagajärge. Sellest tulenevalt on kohtuväline menetleja seisukohal, et lisakaristuse kohaldamine 6 kuuks on käesoleval juhul vägagi põhjendatud. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et liikluskasvatuse eesmärk on kujundada üksteisega arvestavaid liiklejaid, kellel on ohutu liiklemise harjumused ja kes tajuvad liikluskeskkonda ning hoiduvad käitumast teisi liiklejaid ohustavalt ja liiklust takistavalt. Iga õigusvastase teo toimepanemine ohustab üldist turvalisust. Ohtlike süütegude kaitsvaks õigushüveks on eelkõige inimese elu. Üheks vahendiks selle eesmärgi täitmisel on rikkujate mõjutamine läbi selliste karistuste määramiste, mis mõjutavad nende elukorraldust ja suunavad neid edaspidi rikkumisi mitte toime panema. Kaebuses on D.S märkinud, et juhtimisõigus on vajalik tööl käimiseks. Kuigi selliste väidete tõestamiseks ei ole kaebaja lisanud kaebusele ühtegi dokumenti peab kohtuväline menetleja oluliseks ära märkida, et juhtimisõiguse vajalikkus oli menetlusalusele isikule teada juba enne, kui ta asus alkoholi tarvitama. Selline teadmine juhtimisõiguse olulisusest ei takistanud teda käitumast viisil, mis on ohtlik nii temale endale kui ka teistele liiklejatele. Kuivõrd juhtimisõiguse saamise eelduseks on liiklusreeglite ja
tundmine, pidi menetlusalune isik teadma, et sellise käitumise tagajärjed võivad seada takistusi edaspidises elukorralduses. Menetlusaluse isiku heaolu on tihedas sõltuvuses tema enese käitumisega sh ka käitumisega liikluses, kuid majandusliku olukorra stabiilsena hoidmise ja mugava elulaadi säilimise tagab üksnes õiguskuulekas käitumine. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et käesoleva väärteo menetlemisel ei ole rikutud väärteomenetlusöigust ning karistuse määramine menetlusalusele isikule on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega. Eelpool toodust tulenevalt, palub kohtuväline menetleja jätta kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused Väärteomenetluse seadustiku (V™S) § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku §132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Käesoleval juhul on nii menetlusalune isik kui kohtuväline menetleja nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses. 4 V™S § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, kohtuvälise menetleja poolt esitatud seisukohtadega ja väärteoasja materjalidega, asub seisukohale, et D.S-i kaebus tuleb rahuldada osaliselt.
lg.3 kohaselt ei tohi mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres olla alkoholi rohkem kui 0,20 milligrammi või ühes liitris väljahingatavas õhus rohkem kui 0,10 milligrammi.
lg 1 näeb ette vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,20 kuni 0,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,10 kuni 0,24 milligrammi.
lg 2 näeb ette vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50 kuni 1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25 kuni 0,74 milligrammi. Kohus leiab, et väärteomenetluses kogutud tõenditega on kinnitust leidnud, et D.S juhtis 21.07.2016.a. kell 00.52 ajal mootorsõidukit Fiat Freemont registreerimismärgiga XXXXHarju maakonnas Tallinnas Sõpruse pst. 198 juures juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,67 mg. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 11.08. 2016.a. üldmenetluse otsuse alusel väärteoasjas nr. 2317, 16, 0074292 määrati D.S-ile
900 eurot ja lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 6(kuueks) kuuks. Kaebaja poolt
lg.3 rikkumine, s.t juhile keelatud seisundis mootorsõiduki juhtimine on tõendamist leidnud indikaatorvahendi kasutamise protokolliga 21.07.2016.a. , millest nähtub, et D.S oli indikaatorvahendi näit positiivne; tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli kohaselt oli D.S väljahingatavas õhus alkoholi sisaldus 0,72 +- 0,05 mg/l lõplik tulemus 0,67 mg/l; tunnistaja Mihhail Šelpakovi ülekuulamise protokollist nähtuvalt, olles tööl 21.07.2016.a. koos patrullpolitseinik Rando Saare ja abipolitseinikuga said nad kell 00.57 väljakutse Tammsaare tee 63 juurde, kus märgati Sõpruse pst. liikumas sõiduautot Fiat Freemont, reg. märgiga XXXX, mis sõitis vastu äärekivi, mille tagajärjel purunesid sõidukil mõlemad juhipoolsed rehvid. Sõiduk jäi seisma Tammsaare tee 63 juures. Juhiks osutus D.S ik XXX, juhil tuvastati joove 0,67 mg/l. Juht oli sõidukis üksinda; tunnistaja XXXXütluste kohaselt märkas ta mööda Sõpruse pst. sõitmas musta värvi mootorsõidukit Fiat Freemont, reg. numbriga XXXX, mis sõitis Tammsaare tee suunas Sõpruse pst. 198 juures tegi sõiduk avarii , kuid sõitis peatumata edasi ja jäi seisma Tammsaare tee 63 juures. Juht tuli autost välja. Tema jäi samuti juhi juurde seisma ja ootas kuni tuli politseipatrull. Juht oli üksinda ja autost väljumise järel ei tarvitanud juht midagi ega joonud. Juht kõrvaldati 21.07.2016.a. sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega juhtimiselt. D.S kohapeal ütlusi andes ei tunnistanud sõiduki juhtimist, väitis, et seisis lihtsalt auto kõrval. Kohtule esitatud kaebuses tunnistas sõidufakti, kuid väitis, et karistus selle teo eest on liiga karm. Kohus leiab, et esitatud tõendite pinnalt on tõendamist leidnud menetlusaluse isiku poolt talle
lg 2 alusel inkrimineeritava väärteo toimepanemine, tegu on õigesti kvalifitseeritud ning õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. 5 Kaebajale määratud karistuste osas leiab kohus järgmist. Vastavalt KarS § 56 lg 1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. LS § 224 lg.2 kohaselt karistatakse mootorsõiduki juhtimise eest isikut, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50 kuni 1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25 kuni 0,74 milligrammi- rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni 12 kuuni. D.S-i väljahingatavas õhus oli väärteoasjas tuvastatu kohaselt alkoholi vähemalt 0,67 mg/l. D.S-i süü suuruse hindamise osas arvestab kohus, et alkoholipiirmäära ületamise määra silmas pidades, on tema süü LS § 224 lg 2 mõttes keskmisest suurem, kuivõrd tema väljahingatava õhu alkoholisisaldus jääb antud paragrahvi lg 2 alkoholisisalduse kõrgeima määrale küllaltki lähedale (0,74 mg/
nõuetest ja
s sätestatud sanktsioonidest. Samas märgib kohus, et olukorras, kus seadusandja on kehtestanud lubatud alkoholi piirmäära ületamise eest sanktsioonina lisakaristuse mõistmise võimaluse alates kolmest kuust, tuleb lisakaristuse määra väärtegude puhul eriti põhjalikult kaaluda. Kohus juhib jätkuvalt kohtuvälise menetleja tähelepanu Riigikohtu lahendile nr 3-1-1-122-13, mille kohaselt lisakaristust nagu põhikaristustki tuleb mõista KarS § 56 alusel ja see peab vastama karistuse eesmärkidele. See tähendab, et karistamise aluseks on isiku süü, arvestades karistust kergendavaid ning raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma ning õiguskorra kaitsmise huve. Lisakaristuse mõistmisel tuleb arvestada selle kahetise iseloomuga: lisakaristus ei täida mitte ainult süüd heastavat, vaid ka ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet. Seega aktualiseerub lisakaristuse kohaldamine juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Lisakaristuse seisukohalt olulistel eripreventiivsetel kaalutlustel tuleb arvestada, kui rängalt juhtimisõiguse äravõtmine iseenesest ja karistuse aeg isikule mõjub (võttes seejuures arvesse, kas tegemist oli harjumus- või juhusesüüteoga). Ehkki ka lisakaristuse kohaldamisel tuleb vaieldamatult arvestada üldpreventiivsete kaalutlustega, ei tohi need anda põhjust kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist üle piiri, mis on kindlaks määratud süü suuruse ja eripreventiivsete vajadustega. Kuivõrd sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise esmane eesmärk on tagada, et isik ei saaks enam samalaadseid rikkumisi toime panna, tuleb lisakaristuse määramisel näidata, millistele asjaoludele tuginevalt ta sellise ohu olemasolu tuvastatuks loeb. Korduvalt rikkumise toime pannud isiku puhul on ohu olemasolu tuletatav juba korduvuse faktist, siis esmakordse rikkumise puhul peaksid esinema kas isiku süüd (nt täiendavate liiklusnõuete rikkumine) või tema isikut (hoolimatu suhtumine oma teosse) iseloomustavad asjaolud, mis muudavad selle võimaluse tavapärasest suuremaks. 7 Kohus leiab, et D.S-i senine seaduskuulekas käitumine liikluses v.a. kõnesolev erand näitab tema üldist suhtumist liiklusohutusse, tema enese ja kaasliiklejate tervisesse ja varasse, tema enda ja lähedaste heaolusse ,samuti näitab isiku igapäevast liikluskäitumist . Eelnevast tulenevalt saab menetlusaluse isiku D.S-ile mõistetud lisakaristuse tähtaega lühendada kergendades lisakaristust ja anda menetlusalusele isikule võimalus põhikaristusena rahatrahvi tasuda osade kaupa. Riigikohtu kriminaalkolleegium on otsuses nr 3-1-1-59-15 asunud seisukohale, et kui isikule on mõistetud nii põhi- kui ka lisakaristus, peavad need oma koosmõjus vastama isiku süüle. Kui isikult soovitakse juhtimisõigust ära võtta, peab talle mõistma aga põhikaristuse, mis on tema süüst väiksem, sest vastasel juhul ei ole võimalik isiku kogukaristust lisakaristusega raskemaks muuta. Käesoleval juhul on kaebaja põhikaristus - rahatrahv 225 trahviühikut - määratud sanktsiooni keskmist määra ületavana ning lisaks on kaebajale määratud ka lisakaristus kestusega 6 kuud. Tuginedes Riigikohtu kriminaalkolleegiumi eelpooltoodud suunistele, leiab kohus, et kaebajale määratud keskmisest rangem põhikaristus ning veel ka lisakaristuse kohaldamine nii pika tähtajaga oma koosmõjus ei ole proportsionaalne tema süü suurusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Leili Raedla Kohtunik 8 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.