lg 3 alusel mitte vabastada V.E talle kriminaalasjas nr 109-12940 Harju Maakohtu 19.10.2009.a kohtuotsusega liitkaristuseks mõistetud 4 aasta 18 päeva vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt. Kinnipeetava isiklik toimik tagastada Tartu Vanglale määruse jõustumisest. Määruse koopia edastada Tartu Vanglale ja elektroonselt prokurörile ning allkirja vastu vanglasse V.E-le. EDASIKAEBAMISE KORD KrMS § 383 lg 1, KrMS § 384 lg 1 alusel on käesoleva määruse peale õigus esitada määruskaebus. KrMS § 386 lg 1 ja KrMS § 387 lg 1 alusel esitatakse määruskaebus Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. 2 ASJAOLUD V.E on kriminaalkorras karistatud 6-l korral: 1. 14.02.2002.a Tallinna Linnakohtu kohtuotsusega KrK § 140 lg 1 alusel 3 kuu vangistusega KrK § 47 alusel tingimisi 1-aastase katseajaga; 2. 03.03.2005.a Tallinna Linnakohtu kohtuotsusega
lg 1 alusel 1 aasta 6 kuu vangistusega, mille kandmiselt vabanes 04.11.2005.a tingimisi ennetähtaegselt 1-aastase katseajaga, karistuse ärakandmata osa 4 kuud 3 päeva; 3. 12.09.2006.a Harju Maakohtu kohtuotsusega
alusel 4 kuu vangistusega,
lg 2 alusel liitkaristuseks 8 kuud 3 päeva vangistust, mille kandmiselt vabanes pärast karistuse kandmist 24.10.2006.a; 4. 18.02.2008.a Harju Maakohtu kohtuotsusega
lg 2 p 2 alusel 7 kuu vangistusega,
lg 2 ja
lg 2 p 4 alusel 8 kuu vangistusega,
lg 1 alusel 7 kuu vangistusega, liitkaristuseks 8 kuud vangistust, mille kandmiselt vabanes 20.06.2008 pärast karistuse kandmist; 5. 12.06.2009.a Harju Maakohtu kohtuotsusega
lg 2 p 4 alusel 4 aasta vangistusega,
lg 2 p 4,5 alusel 2 aasta vangistusega,
alusel 9 kuu vangistusega,
lg 1 alusel liitkaristuseks 4 aastat vangistust;
lg 1 alusel arvati eelvangistuses 22.-23.12.2008 viibitud 2 päeva karistusaja hulka, karistusest jäi kanda 3 aastat 11 kuud 28 päeva vangistust, mille kandmise alguseks 23.01.2009.a; 6. 19.10.2009.a Harju Maakohtu kohtuotsusega
,
MS § 238 lg 1,
lg 1 alusel 4 aasta 18 päeva vangistusega, karistuse kandmise alguseks 23.01.2009.a. Käesoleval ajal kannabki V.E vangistuses karistust 19.10.2009.a Harju Maakohtu kohtuotsuse alusel. Liitkaristust kannab V.E käesolevalt 12.06.2009.a ja 19.10.2009.a kohtuotsuste kogumis I astme (
lg 2 p 4: 2 röövimist) ja II astme (
,
lg 1,
lg 2 p 4,5: 5 vargust,
V.E on karistusest ära kandnud
lg 2 punktis 2 märgitud 2/3 karistusajast ning 27.10.2011.a Tartu Maakohtu ennetähtaegselt vabastamata jätmise määruse jõustumisest (jõustus 11.11.2011 – I,41) on möödunud vangistusseaduse § 76 lõikes 3 märgitud 1 aasta.
lg 2 punktis 2 sätestatu kohaselt võib esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt 2/3 karistusajast. 21.11.2012.a kohtuistungil avaldas V.E soovi vanglast tingimisi ennetähtaegseks vabanemiseks.
lg 3 alusel arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimikuga ja kuulanud kohtuistungil ära V.E ja tutvunud prokuröri 20.11.2012.a elektroonselt kohtule esitatud arvamusega, on seisukohal, et V.E ei ole põhjendatud vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada, kuna V.E käitumisest vangistuses ei nähtu seaduskuulekale teele asumist. 2 3 Hetkel on V.E hulgaliselt kehtivaid distsiplinaarkaristusi – 08.06.2009.a karistati 10 ööpäeva kartseriga, 03.07.2009.a karistati 4 ööpäeva kartseriga, 16.07.2009.a karistati 10 ööpäeva kartseriga, 19.08.2009.a karistati 15 ööpäeva kartseriga, 19.08.2009.a karistati 15 ööpäeva kartseriga, 19.08.2009.a karistati 8 ööpäeva kartseriga, 21.08.2009.a karistati 5 ööpäeva kartseriga, 12.07.2010.a karistati noomitusega, 20.06.2011.a karistati 25 ööpäeva kartseriga, millest 10 ööpäeva täitmisele ja 15 ööpäeva 6-kuulise katseajaga, 13.01.2012.a karistati ühe lühiajalise kokkusaamise keeluga, 30.04.2012.a karistati 15 ööpäeva kartseriga 4-kuulise katseajaga. Sealhulgas on V.E distsiplinaarkaristusi ka vanglaametnike seaduslike korralduste täitmatajätmise eest ja vanglaametnike suhtes solvava ja agressiivse käitumise eest – näiteks 08.06.2009.a karistati 10 ööpäeva kartseriga muulhulgas vanglaametniku ebatsensuurselt sõimamise eest, 19.08.2009.a karistati 15 ööpäeva kartseriga muuhulgas ka vanglaametniku seaduslikule korraldusele mitteallumise eest ja vanglaametniku suhtes ebatsensuurse väljendi kasutamise eest, 19.08.2009.a karistati 15 ööpäeva kartseriga agressiivselt ebatsensuursete sõnadega karjumise eest, 19.08.2009.a karistati 8 ööpäeva kartseriga muuhulgas vanglaametniku seadusliku korralduse täitmatajätmise eest, 21.08.2009.a karistati 5 ööpäeva kartseriga vanglaametniku seaduslikule korraldusele allumatuse eest, 20.06.2011.a karistati 25 ööpäeva kartseriga, millest 10 ööpäeva täitmisele ja 15 ööpäeva kartserit 6-kuulise katseajaga vanglaametniku seadusliku korralduse täitmatajätmise eest ja vanglaametniku ähvardamise eest. Kohtu hinnangul ei ole V.E vanglas karistuse kandmisest teinud järeldust enda elu edasiselt seaduskuulekalt elamiseks. Isik, kellel on 2009.-st aastast alates kuni käesoleva ajani hulgaliselt kehtivaid distsiplinaarkaristusi, ei ole asunud õiguskuulekale teele. 6-l korral kriminaalkorras karistatud 26-aastase V.E varasemast elukäigust nähtuvalt on tal vabaduses viibimise ajal välja kujunenud kuritegelik käitumismuster – juba varajases nooruses väljakujunenud narkosõltuvuse rahuldamiseks paneb toime kuritegusid ja ka tema suhtlusringkond koosneb kriminaalkorras karistatud kuritegeliku käitumisega isikutest. Senisest elukäigust nähtuvalt ei ole katseajaga kriminaalhooldus, sealhulgas ka tingimisi ennetähtaegselt vabastamise järgselt kohaldatud katseajaga kriminaalhooldus, ning ka reaalselt vangistuses ärakantud vanglakaristused suutnud panna V.E vabaduses uute kuritegude toimepanemisest hoiduma. Ühel korral on V.E varasemalt vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastatud, kuid katseajal pani toime uue kuriteo ja
lg 2 alusel liitkaristuse moodustamisega pöörati ka ennetähtaegselt vabastamisel ärakandmata jäänud vangistus V.E suhtes uuesti täitmisele. Eeltoodud asjaoludel kogumis ei ole põhjendatud V.E vanglast tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Kohtu hinnangul lähtub V.E-st jätkuvalt kõrge uute kuritegude toimepanemise oht. Kuna katseajaga kriminaalhooldus ei ole V.E suhtes uute kuritegude toimepanemise vältimise aspektist lähtudes tõhusaks ja otstarbekohaseks meetmeks osutunud, siis teiste vabaduses viibivate isikute turvalisuse paremaks tagamiseks on põhjendatud, et V.E kannab vangistuses enda karistuse lõpuni ära ja vabaneb tähtsegaselt. Tähtaegselt vabadusse naastes on V.E võimalik nii iseendale kui ka teistele näidata, et on teinud käesolevast vangistusest järelduse enda elu edasiselt õiguskuulekalt elamiseks. 3 4 Üksnes vabaduses kindla ja garanteeritud elukoha olemasolust ja vanglas töötamisest ning ühes taasühiskonnastavas programmis 12 sammu: Sinu valik osalemisest ja eeldatavast ema ja vanaema toetusest käesoleval juhul, mil süüdimõistetul on vabaduses viibimise ajast enda pikaaegse narkosõltuvuse rahuldamiseks väljakujunenud kuritegelik käitumismuster, vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks ei piisa. Heli Sillaots kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.