MS § 426, 432 Vabastada O.G, isikukood: XXX, talle Tartu Maakohtu 28.01.2009.a otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimuslikult enne tähtaega katseajaga kuni 13.02.2013.a.
Kohustada O.G täitma katseaja jooksul
1 sätestatud kontrollnõudeid järgmiselt: - elama kohtu määratud alalises elukohas, vabanemise järel XXXX - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.
2 p. 2, 4, 7 ja 8 alusel määrata O.G-le katseajaks järgmised kontrollkohustused: - mitte tarvitada alkoholi; - asuma tööle hiljemalt kahe nädala jooksul peale vabanemist või registreerima töötuna arvele tööturu ametis; - mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega; - osalema sotsiaalprogrammis, mida kriminaalhooldusametnik soovitab. Määrata O.G katseajaks käitumiskontrollile Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku Merike Maidla järelevalve alla. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul arvates 02.11.2011. a. Asjaolud ja kohtu seisukoht O.G tunnistati Tartu Maakohtu 28.01.2009.a otsusega süüdi
lg 2 p 4, 7; § 215 lg 2 p 1, 2; § 424 ja § 266 lg 2 p 1, 3 järgi ja liitkaristuseks mõisteti 4 aastat ja 27 päeva vangistust.
lg 1 alusel arvati mõistetud karistuse hulka O.G eelvangistuses viibitud aeg ning kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 3 aastat 7 kuud ja 1 päeva vangistust. Kohtuotsus jõustus 04.02.2009.a. Tartu Maakohtu 12.05.2009.a määrusega kriminaalasjas nr 1-07-13191 asendati O.G-le Tartu Maakohtu 23.10.2007.a otsusega kriminaalasjas nr 1-07-13191 mõistetud rahalise karistuse ärakandmata osa 19 650 krooni 4 kuu ja 11 päeva pikkuse vangistusega ning
lg 2 alusel suurendati asendatud karistuse võrra O.G-le Tartu Maakohtu 28.01.2009.a otsusega kriminaalasjas nr 1-09-2165 mõistetud karistust.
lg 1 alusel arvati liitkaristusest maha kriminaalasjas nr 1-09-2165 O.G eelvangistuses viibitud aeg ning kohtuotsuste kogumis loeti O.G ärakandmata karistuseks 3 aastat 11 kuud ja 12 päeva vangistust, mille kandmise aega arvata alates 02.03.2009.a. Karistusaja algus on 02.03.2009.a ja lõpp 13.02.2013.a. Tartu Maakohtu 10.03.2011.a määrusega jäeti O.G vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata. Võimalus taotleda uuesti ennetähtaegset vabastamist tekkis 20.10.2011.a. O.G on varem kriminaalkorras karistatud 4-l korral: 1) 23.07.2003.a Jõgeva Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1, 3 alusel vangistusega 2 kuud katseajaga 1 aasta 6 kuud; 2) 22.04.2004.a Jõgeva Maakohtu poolt
lg 2 p 4, 7, 202 lg 2 p 1, 64 lg 1 alusel 6 kuud vangistust; 3) 17.11.2006.a Tartu Maakohtu poolt
lg 2 p 4, 7, 8; 200 lg 2 p 5, 7 alusel 3 aastat 5 kuud vangistust katseajaga 3 aastat; 4) 23.10.2007.a Tartu Maakohtu poolt
Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on O.G vanglas distsiplinaarkorras karistatud 2-l korral, kehtivad karistused puuduvad. Kinnipeetav asub vabanedes elama endisesse elukohta vanemate juures XXXX. Vabanedes kindel töökoht puudub, kuid plaanib minna Rootsi ehitustöödele. Vanglas läbinud sotsiaalprogrammi „Õige hetk“ ja programmi „Eluviisitreening“. Vanglas töötanud majandusabitöölisena. Kinnipeetava suhtes rahalisi nõudeid üle 4800 euro Vabaduses kuritarvitas alkoholi, kuritegu toime pandud alkoholijoobes. Vanglas jättis maha suitsetamise. Tartu Vangla hinnangul on uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul 50%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus on 33%. Eeltoodust lähtudes Tartu Vangla toetab O.G ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtuvalt on O.G vabanemise korral olemas elukoht vanemate juures XXXX. Kindel töökoht puudub, vanemad on nõus poega materiaalselt toetama. Andmebaasi TÄITIS andmeil on O.G suhtes rahalisi nõudeid üle 7000 euro. Vabaduses käitumist mõjutavaiks tegureiks on alkoholi tarvitamine, kutseoskuste puudumine, madal konkurentsivõime tööjõuturul ning kuriteo toimepanemine katseajal. Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku kinnipeetavale ennetähtaegse vabastamise korral määrata katseajaks allpool loetletud kohustused: otsida endale töökoha, omandada põhihariduse või eriala kohtu määratud tähtajaks; mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume; mitte viibida kohtu määratud paikades ega suhelda kohtu määratud isikutega; osaleda sotsiaalprogrammis. O.G seletas kohtuistungil, et ta on oma kuritegelikust käitumisest aru saanud. Eelmine karistus oli lühiajaline ega mõjutanud seetõttu hoiduma uutest kuritegudest. Ta on osalenud vanglas sotsiaalprogrammides ning nõus ka vabaduses sotsiaalprogrammis osalema. Vanglas on saanud kutse, õppinud teenindust. Varasem töökogemus on ehitusel. Praegu töötab väljaspool vanglat uste tegijana. Elama läheb ema juurde. Kasuisaga on head suhted, koos elanud 20 aastat. Vanu sõpru väldib, ei hakka nendega suhtlema ka siis, kui nad vanglast vabanevad. Prokurör on andnud kirjaliku arvamuse ja toetab O.G vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist põhjusel, et karistus on oma eesmärgi täitnud. O.G poolt uue kuriteo sooritamise risk on madal. Tema kohta koostatud iseloomustavatest materjalidest nähtub, et ta on hakanud tõsiselt tegelema oma peamise probleemiga ehk alkoholi liigtarvitamisega, mis suuresti oli ka tema kuritegeliku käitumise põhjuseks. Selleks on ta edukalt läbinud mitmeid sellelaadseid programme. Samuti ons ta muutnud oma hoiakuid ja suhtumist ning seadnud peamiseks eesmärgiks vabanemisel õiguskuulekalt käituda. Ka vangistuse jooksul ei ole tal hetkel kehtivaid distsiplinaarkaristusi. Samuti on tal vabanemise korral head elutingimused ja toetav sotsiaalvõrgustik, mis samuti loob paremad võimalused edukaks resotsialiseerumiseks.
3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Täitmiskohtunik, ära kuulanud kinnipeetava seletuse ja tutvunud prokuröri arvamusega, leiab, et O.Gingimisi ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks on olemas formaalne ja küllaldaselt materiaalset alust. Formaalseks aluseks on see, et teise astme kuritegude eest mõistetud liitkaristusest on kantud enam kui 1/2 karistusajast.
lg 1 p 2 alusel on formaalne alus karistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Materiaalseteks alusteks on kindla elukoha olemasolu ning töötahe ja kutseoskused. Elukohas on lähedastest inimestest koosnev sotsiaalne võrgustik, kelle toel on võimalik vältida kriminaalse taustaga isikuid ja kes toetavad resotsialiseerumist. Uue kuriteo toimepanemine sõltub O.G-st endast. Kontrollnõuete ja -kohustuste täitmine aitab kaasa kuritegude ärahoidmisele. O.G on valmis koostööks kriminaalhooldusel. Kohus toetub vangla spetsialistidest koosneva hindamisgrupi arvamusele, mis toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Karistuse kandmise ajal on O.G osalenud mitmetes sotsiaalprogrammides, analüüsinud enda senist elukäiku ja teinud tööd enda eluviiside muutmiseks. Ta on valmis jätkama osalemist sotsiaalprogrammis ka vabaduses. Ene Muts täitmiskohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.