KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 19. aprillil 2012. a Tartu kohtumajas kirjalikus menetluses Väärteoasja number 4-12-854 Kohtunik Peet Teidearu Väärteo

§ 50lg 5 p 3 nõudeid ja pani toime LS § 227 lg 2 sätestatud väärteo.

Otsuse kohaselt puuduvad B.O puhul karistust raskendavad asjaolud, karistust kergendava asjaoluna on arvestatud tema puhtsüdamliku kahetsusega.

1. märtsil
2. a saabus Tartu Maakohtusse B.O kaebus (tl 1), milles ta palub temale Lõuna Prefektuuri
3. märtsi
4. a kiirmenetluse otsusega väärteoasjas nr 10220912116959 määratud karistuse tühistamist ja selle asemel väiksema karistuse määramist. Kaebuse esitaja tunnistab, et ei jälginud päiksepaiste tõttu piisavalt spidomeetrit, mistõttu ületas kiirust. Ta palub võtta arvesse, et rikkumise toimepanemise kohas oli tegu tööstusrajooniga, kus ei olnud läheduses lasteaedu ega koole, ta tunnistab oma süüd ja kahetseb rikkumist. Kaebuse esitaja leiab, et arvestades tema igakuist 400 euro suurust netosissetulekut ja asjaolu, et tegemist on tema esmase rikkumisega, on piisavalt mõjuv karistus ka väiksemas summas rahatrahv.
5. aprillil
6. a saabus Tartu Maakohtusse kohtuvälise menetleja Lõuna Prefektuuri kirjalik seisukoht B.O kaebusele (tl 7). Kohtuväline menetleja ei nõustu kaebuse esitaja seisukohaga, mille kohaselt on rikkumise toimepanemise koha näol tegemist tööstusrajooniga, kus ei ole läheduses koole ega lasteaedu. Kohtuväline menetleja peab oluliseks märkida seda, et käsitletaval teelõigul on kaks reguleerimata ülekäigurada ja suurima lubatud sõidukiiruse ületamine toob paratamatult kaasa ka sõiduki pikema peatumisteekonna. Samuti leiab kohtuväline menetleja, et päikesepaiste tõttu oleks kaebuse esitaja pidanud liikluses hoopis tähelepanelikum olema, mitte lubatud kiirust ületama. Kohtuvälise menetleja arvates on kaheldav, et isik ei saanud nii suurest kiiruse ületamisest aru. Karistuse osas on kohtuväline menetleja lähtunud kohtupraktikast, mille kohaselt tuleb karistuse lähtepunktiks võrra sanktsioonivahemiku keskmine määr ja seejärel arvestada vastavaid kergendavaid, raskendavaid ja muid süü suurust mõjutavaid asjaolusid. Antud juhul on kohtuväline menetleja arvestanud kergendava asjaoluna puhtsüdamliku kahetsusega. Seega leiab kohtuväline menetleja, et B.O kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
7. aprillil
8. a teatas kohtuväline menetleja, et on nõus kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses ning ei soovi osaleda kohtuistungil (tl 12). Lõuna Prefektuuri liiklusjärelevalve kiirusemõõteseadme kasutamise protokollist (tl 9) nähtub, et B.O poolt juhitud mootorsõiduki XXXXliikumiskiiruseks on
9. märtsil
10. a kell 12.17 Tartu linnas Turu tänaval kiirusemõõteseadmega UltraLyte LTI UX 018460 mõõdetud 82 km/h laiendmääramatusega +/- 3 km/h, samas kui suurim lubatud sõidukiirus on mõõdetaval teelõigul 50 km/h. Kohtuotsuse põhjendid Kohus, hinnanud kõiki tõendeid oma siseveendumuse kohaselt nende kogumis, leiab, et B.O kaebus tuleb jätta rahuldamata ja Lõuna Prefektuuri
11. märtsi
12. a kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 10220912116959 tühistamata. Kohus ei ole tuvastanud kohtuvälise menetleja poolt väärteoasja menetlemisel väärteomenetlusõiguse rikkumisi. LS § 50 lg 5 p 3 kohaselt ei tohi juht liikluskorraldusvahendiga lubatud kiirusest kiiremini sõita. Lõuna Prefektuuri liiklusjärelevalve kiirusemõõteseadme kasutamise protokollist nähtub B.O poolt kiirmenetluse otsuses toodud ajal ja kohas mootorsõiduki juhtimine, kui kiirusemõõteseadmega mõõdeti tema sõiduki liikumiskiiruseks 82 +/- 3 km/h. Samuti nähtub nimetatud protokollist, et suurim lubatud sõidukiirus oli mõõdetaval teelõigul 50 km/h. Kuna ka B.O ise on oma rikkumist tunnistanud, siis tuleb lugeda tõendatuks tema poolt kiirmenetluse otsuses toodud ajal ja kohas LS § 50 lg 5 p 3 sätestatud nõuete rikkumine. LS § 227 lg 2 sätestatud väärteokoosseis kujutab endast mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamist 21–40 km/h. Kuna Lõuna Prefektuuri liiklusjärelevalve kiirusemõõteseadme kasutamise protokollist nähtuvalt oli B.O poolt rikkumise toimepanemise ajal kasutataval teelõigul Turu tänaval suurimaks lubatud sõidukiiruseks 50 km/h ning temal mõõdeti sõidukiiruseks 82 +/- 3 km/h, siis tuleb järeldada, et B.O ületas lubatud sõidukiirust vähemalt 29 km/h. Seega tuleb lugeda tõendatuks B.O poolt LS § 50 lg 5 p 3 sätestatud nõuete rikkumisega LS § 227 lg 2 sätestatud väärteo toimepanemine Lõuna Prefektuuri
13. märtsi
14. a kiirmenetluse otsuses väärteoasjas nr 10220912116959 märgitud ajal, kohas ja viisil. Subjektiivsest küljest tegutses B.

§ 227lg 2 sätestatud väärteokoosseisu toimepanemisel vähemalt kaudse tahtlusega.

Arvestades tema poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise ulatust, pidi ta vähemalt võimalikuks pidama, et lubatud suurimat sõidukiirust ületab ning paneb sellega toime vastava väärteokoosseisu. Sellest hoolimata ületas ta aga lubatud sõidukiirust. Kohus ei ole tuvastanud B.O puhul õigusvastasust ja süüd välistavate asjaolude esinemist. Karistusseadustiku (KarS) § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü ning karistuse mõistmise või määramise puhul tuleb arvestada ka kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus ei ole tuvastanud, et B.O puhul esineks karistust raskendavaid asjaolusid, kuid kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et kergendava asjaoluna tuleb arvestada B.O puhtsüdamliku kahetsusega. LS § 227 lg 2 sätestatud väärteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kuni kuue kuuni. KarS § 47 lg 1 kohaselt on väärteo eest kohaldatava rahatrahvi minimaalmäär 3 trahviühikut. Kohtuväline menetleja on pidanud võimalikuks karistada B.

§ 227

lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest 30 trahviühiku suuruse rahatrahviga. Tegemist on sanktsiooni esimesse kolmandikku jääva karistusmääraga. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt B.O-le määratud karistus vastab tema süü suurusele ning arvestatud on muid karistuse määramisel olulisi asjaolusid, sealhulgas asjaolu, et tegemist on isiku esmase rikkumisega. Kohus ei nõustu kaebuse esitaja seisukohaga, millest nähtuvalt võiks rikkumise toimepanemise koht olla tema süüd vähendav asjaolu, kuna tegemist on tööstusrajooniga, kus läheduses ei asu koole ja lasteaedu. Arvestades kohtuvälise menetleja poolt viidatut sellest, et nimetatud teelõigul asub kaks reguleerimata ülekäigurada, peab kohus vajalikuks märkida, et autojuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamine kujutab ka nimetatud teelõigul endast potentsiaalselt olulist ohtu, eriti sõiduteed ületavatele jalakäijatele ja teistele vähemkaitstud liiklejatele ning niivõrd suure kiiruseületamise puhul nagu 29 km/h. Peet Teidearu Kohtunik