Obsah (4)

§ 76§ 199§ 68§ 65

1-10- 17350 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 09. detsembril 2011. a, Tartu kohtumaja, Kalevi 1 Asja number 1-10- 17350 (10240100674) Täitmiskohtunik Ene Muts Kohtuistungi

§ 76lg 3 ja Kr

MS § 426, 432 Jätta vabastamata N.R tingimisi enne tähtaega temale Viru Maakohtu 31.08.2011.a. otsusega mõistetud karistusest. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul arvates 10.12.2011. a. Asjaolud ja kohtu seisukoht N.R tunnistati süüdi Viru Maakohtu 31.08.2011.a. otsusega

§ 199lg 2 p 4, 5, 8 järgi ja mõisteti karistuseks 5 kuud vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati N.R-ile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks mõisteti 3 kuud ja 10 päeva.

§ 68alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg 10.03.2010-11.03.2010.a.

s.o 2 päeva karistusaja hulka ja mõisteti karistuseks 3 kuud ja 8 päeva. Karistusaega arvestati alates 31.08.2011.a. Viru Maakohtu 20.09.2011 määrusega suurendati

§ 65

lg 2 alusel Viru Maakohtu 31.08.2011 otsusega nr 1-10-17350 mõistetud karistust 3 kuud ja 8 päeva Narva Linnakohtu 08.10.2004 otsuse järgi karistuse ärakandmata osa võrra 1 aasta 8 kuud 17 päeva ning liitkaristuseks mõista N.R-ile 2 aastat vangistust. Karistusaeg algas 18.03.

1. a ja lõpeb 18.03.
2. a. Õigus tingimisi enne tähtaegse vabanemise küsimuse arutamiseks tekkis 18.09.2011 N.R on varem kriminaalkorras karistatud neljal korral ja ta kannab kolmandat reaalset vanglakaristust. N.R mõisteti süüdi varguse eest. Varasemalt on Mihhail 1 N.R karistatud varguste, röövimiste, kelmuse ning asja omavolilise kasutamise eest. Kuritegude dünaamika on muutunud kergemaks võrreldes varasematega. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on N.R-i vangistuse ajal neljal korral distsiplinaarkorras karistatud: kahel korral on N.R paigutatud kartserisse ning ühel korral on karistusena kohaldatud lühiajalise kokkusaamise keeldu ja ühel korral on saanud noomituse. Distsiplinaarrikkumised on seisnenud tööst keeldumises, allumatuses ning kaas kinnipeetava suhtes füüsilise vägivalla kasutamises. Materjalide kohtusse saatmise järel on talle määratud uus distsiplinaarkaristus: noomitus keelatud esemete hoidmise eest. Viimase vangistuse jooksul on kinnipeetav töötanud ajavahemikel 02.03.2011-01.06.2011 Tartu Vangla majandustöölisena. 03.07.2011 alustas Convictus tugigrupis 12 sammu osalemist. 05.07.2011 alustas riigikeele õpinguid. Eelmise vangistuste jooksul on läbinud sotsiaalprogrammi Viha juhtimine ning osalenud sotsiaalsete oskuste teemalises individuaal- ja gruppitöös. Samuti on vangistuses läbinud
3. klassi, kuid motivatsiooni puudumisel jäi
4. klass pooleli. Alates 07.09.2011 on kinnipeetava suhtes kohaldatud täiendavaid julgeoleku abinõusid ning paigutatud eraldatud lukustatud kambrisse. Peale vangistust asub enda sõnul elama XXXX, kus elevad ema ja isa. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtub, et asub elama XXXX kus asub elukaaslane ja kus elas ka enne vangistust. Enne vangistust töötas juhutöödel ja ametlik töökogemus praktiliselt puudub (va 1 kuu haljastuses) Hetkel õpib riigikeele kursustel. Väidetavalt enne vangistust omas stabiilset sissetulekut juhutöödest saadud töötasude näol, lisaks elukaaslase laste- ja sotsiaaltoetused. Majandusliku toimetulekut mõjutas narkootikumide kasutamine. Tartu Vangla 28.11.2011 andmetele tasumata nõudeid 1183,78 eurot, vabanemisfondis 2,00 eurot. Lähivõrgustiku moodustavad ema, isa, kaks venda, kaks õde. Väidetavalt elukaaslasega ei suhtle, kuid kriminaalhooldaja arvamusest nähtub, et elukaaslane on nõus teda enda juurde elama võtma. Lähivõrgustiku kuuluvad vennad ja õed kriminaalkorras karistatud. Suhted lähedastega head. Kuna isik on korduvalt karistatud kriminaalkorras ja kannab vangla karistust juba kolmandat korda võib eeldada, et tema suhtlusringkonda kuuluvad kriminaalse eluviisiga tuttavaid, kuriteod on toime pandud grupis. Alkoholiga probleeme ei ole. N.R ise väidab, et ei ole narkomaan. Kuid eelnevast lähtub, et isik proovis esimest korda amfetamiini 14-aastaselt ja
5. a. hakkas tarvitama kui selleks olid rahalised võimalused. Pani toime kuritegusid selleks, et hankida narkootikuma ja võis narkojoobes käituda agressiivselt. N.R-i peab oma füüsilist ja vaimset tervist heaks. Tartu Vangla andmetel on kinnipeetaval diagnoositud psühhiaatri poolt narkosõltuvus. Samuti põeb kroonilist haigust. Tartu Vangla toetab N.R-i ennetähtaegset tingimisi vabastamist. Kriminaalhooldusametnik arvamuse kohaselt on N.R-i lähedasteks elukaaslane N.T. ja elukaaslase alaealised lapsed-XXXX. Veel on kinnipeetaval ema, isa, õed-vennad, ning lähedaste perekonna liikmete seas on kriminaalkorras karistatud isikuid. Peale vabanemist on elukohaks märgitud XXXX, mis on munitsipaalkorter ja mida kinnitab ka elukaaslane N.T. . Elukaaslase andmetel on N.R olnud arvel Töötukassas ja peale vabanemist saaks jälle seal ennast arvele võtta. Isik ei ole karistustest mingeid järeldusi teinud. Kriminaalhooldusele on määratud kahel korral: esimest korda määrati talle Narva Linnakohtu 27.05.2203 otsusega tingimisi vangistus 2 aastat kaheaastase katseajaga, ent N.R pani toime uue tahtliku kuriteo ning karistus liideti Narva Linnakohtu 31.05.2004 otsusega. Tartu Maakohtu 05.06.2008 kohtumäärusega vabastati N.R mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega, ent isik ei järginud kontrollnõudeid ja ei täitnud kohtu poolt määratud kohustusi, suhtus kriminaalhoolduse teostamisse ja tingimisi karistusse vastutustundetult. Karistus on täitmisele pööratud. Kriminaalhooldaja ettepanekul on tegevused ja/või kohustused riskide maandamiseks järgmised: - mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume - otsima endale töökoha, omandama üldhariduse või eriala kohtu määratud tähtajaks - mitte viibima kohtu määratud paikades ega suhtlema kohtu määratud isikutega - osalema sotsiaalprogrammis 2 Prokurör leiab, et N.R-i vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks

§ 76alusel esinevad kõik formaalsed alused.

Analüüsides sisulisi aluseid, asub prokurör seisukohale, et ei saa toetada tema ennetähtaegselt tingimisi vangistusest vabastamist põhjusel, et puudub veendumus N.R-i hoiakute ja käitumise muutuste kohta positiivses suunas. Sisuliselt kannab N.R-i karistust, millest on teda juba varasemalt ennetähtaegselt vabastatud, kui mis pöörati uuesti täitmisele seoses katseaja nõuete rikkumisega. Lisaks sooritas ta katseajal uusi kuritegusid, mille eest mõistetav karistus liideti varasema karistusega. Selleks, et vabastada vangistatut uuesti samast karistusest, peaks selgesti nähtuma asjaolud, mis võrreldes varasemaga on muutunud. N.R-i iseloomustavatest materjalidest aga selliseid muutusi ei nähtu. Ta ei ole läbinud sotsiaalprogramme, mis kindlasti tema puhul oleksid vajalikud. Samuti ei ole ta motiveeritud tegelema oma narkootikumide sõltuvusprobleemiga, mis võib olla tema puhul üheks peamiseks kuritegeliku käitumise põhjuseks. Samuti puudub N.R vabanedes kindel töökoht ja töö leidmise väljavaated tema puhul ei ole suured arvestades tema varasemat töökogemust ja käesoleval ajal valitsevaid majandusolusid. Samas on töökoha olemasolu ja seega ka kindla sissetuleku saamine tema puhul äärmiselt oluline, kuna see võiks vähendada oluliselt uute kuritegude toimepanemise riski. Ka tema lähedaste hulgas on mitmeid kriminaalkorras karistatud isikuid, mistõttu ei ole tema sotsiaalne võrgustik sobilik ennetähtaegsele vabastatule. N.R seletas, et ta soovib ennetähtaegselt vabaneda. Teda toetavad vanemad ja kriminaalhooldus. Varasemad katseajad ei ole edukalt läbitud, pandi tagasi vangi. Vanglas osaleb sotsiaalprogrammis, kuid ei tea, kas sellest midagi õpib. Programm kestab veebruarini. Nõus vabaduses osalema sotsiaalprogrammis. Viimane distsiplinaarkaristus oli septembris, 20 päeva aresti. 06.12.2011. a määratud noomitust ei pea distsiplinaarkaristuseks.

§ 76

lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Täitmiskohtunik, ära kuulanud kinnipeetava seletuse ja prokuröri arvamuse, leiab, et N.R-i tingimisi ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks on olemas formaalne alus, kuid puudub küllaldaselt materiaalseid aluseid. Formaalseks aluseks on see, et esimese ja teise astme kuritegude eest mõistetud karistusest on kantud kaks kolmandikku karistusajast.

§ 76

lg 2 p 2 alusel on formaalne alus karistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. N.R ei ole tööd ja seetõttu puudub sissetulekuallikas. Ta sõltub vanematest, kelle eeskujuga senise kuritegeliku eluviisi juures ei ole küllaldaselt arvestanud. N.R-i varasem kuritegelik eluviis ja tema käitumine karistuse kandmise ajal ei anna alust järeldada muutusi tema eluviisides. Varasem kriminaalhooldus ebaõnnestus. Vanglas on pooleli sotsiaalprogramm. Tegevused taasühiskonnastumiseks vanglas jätkuvad. Vabaduses võivad need katkeda isikust olenevatel põhjustel. Eeltoodud põhjustel ei ole võimalik N.R-i vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega. Karistuse lõpuni kandmise korral on N.R perekond, vanemad, kelle toel on võimalik vanglas omandatud oskustega muuta oma eluviise. Ene Muts täitmiskohtunik 3 4