lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 20 trahviühikut, so 80 eurot. Kohtuväline menetleja: Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo Lõuna politseijaoskonna menetlusteenistus Menetlusest osa võtnud isikud RESOLUTSIOON Kaebuse esitaja: E.B, ik: XXX, elukoht: XXX V™S § 120 korras 1. Jätta E.B kaebus Põhja prefektuuri Lõuna politseijaoskonna patrullpolitseiniku Denis Petrovi 08.09.2013 kiirmenetluse otsusele nr 10220912847956 (2317,13,007267) E.
lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 20 trahviühikut, so 80 eurot rahuldamata. 2. Jätta Põhja prefektuuri Lõuna politseijaoskonna patrullpolitseiniku Denis Petrovi 08.09.2013 kiirmenetluse otsus nr 10220912847956 (2317,13,007267) E.
lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 20 trahviühikut, so 80 eurot muutmata ja tühistamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest või otsuse kohtus tutvumiseks kättesaadavuse päevast. Kassatsiooniõiguse soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada Harju Maakohtule alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis Liivalaia 24 tutvumiseks kättesaadav alates 10.10.2013. Kui kassatsiooniõiguse kasutamise soovist 7 päeva jooksul ei teatata, jõustub otsus 7 päevase teatamise tähtaja möödumisele järgnevast päevast. Kassatsiooniõiguse soovist 7 päevase teatamistähtaja jooksul teatamise korral võib kassatsioonkaebust esitada 30 päeva jooksul otsuse kohtus tutvumise kättesaadavuse päevast. Kui kassatsioonkaebust otsuse kohtus tutvumiseks kättesaadavuse päevast 30 päeva jooksul ei esitata, jõustub kohtuotsus 30 päevase tähtaja möödumisele järgnevast päevast. 1 Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas: Põhja prefektuuri Lõuna politseijaoskonna patrullpolitseiniku Denis Petrovi 08.09.2013 kiirmenetluse otsusega nr 10220912847956 (2317,13,007267) karistati E.B LS § 227 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 20 trahviühikut, so 80 eurot selles, et menetlusalune isik 08.09.2013 kell 11.11 Paldiski mnt-l Tallinnas Mustjõe ja Pirni tänavate vahel suunaga Pirni tänava poole juhtis mootorsõidukit kiirusega 74 +/- 3 km/h asulasisesel teel, kus lubatud suurim sõidukiirus on 50 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 21 km/h, millega rikkus LS § 15 lg 1 p 2 nõudeid ja pani toime LS § 227 lg 2 ettenähtud väärteo. Otsusele esitas menetlusalune isik kaebuse, milles märkis, et politseinik Petrov on otsuses märkinud, et kergendavad asjaolud puuduvad. Kaebuse esitaja oli eelnevalt samale dokumendile kirjutanud, et rikkumise ajal ja kohas oli hea nähtavus, oli pühapäev ja jalakäijad puudusid. Kaebuse esitajale kui ligi 50 aastat teiste liiklejate, sj jalakäijate elusid ohustamata liigelnud autojuhile on arusaamatu, miks Eesti politseinik ei pea rikkumise kergendavaks asjaoluks head nähtavust ning seda, et rikkumise ajal ei saanud kuidagi teisi liiklejaid ohustada, sest nood puudusid. Seetõttu palutakse vaagida liiklusväärteo ohtlikkust ja määratud 80 eurose trahvi suurust kaebuse esitaja juuresolekuta. Kohtule saadetud kirjalikus seisukohas kaebusele leidis kohtuvälise menetleja esindaja, et väärteoasjas koostatud otsus on põhjendatud ja koostatud seadusega sätestatud korras. Karistuse määramisel arvestas kohtuväline menetleja kergendavate ja raskendavate asjaoludega ning lähtus õiguskorra kaitsmise huvidest ja võimalusest mõjutada E.B edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. E.B esitatud kaebuses väidab, et politseiniku poolt ei ole arvestatud kergendavaks asjaoluks see, et kohapeal oli hea nähtavus, oli pühapäev ning puudusid jalakäijad. Antud asjaolusid ei saa käsitleda kergendavaks asjaoluks, kuna see on vastuolus KarS § 57 sätestatud nõuetega. Pigem, Liiklusseaduse nõuete rikkumine heas nähtavuses, jalakäijate puudumisel ja pühapäevasel ajal võib menetlusalust isikut iseloomustada negatiivsest küljest. Antud tingimuste ilmnemiseks puudusid igasugused alused Liiklusseaduse normide rikkumiseks. 08.09.2013 koostatud kiirmenetluse otsuses, menetlusaluse isikuna ülekuulatud E.B andis ammendavaid ütlusi juhtunu kohta. Tema ütluste järgi juhtis ta mootorsõidukit ja ületas lubatud kiirust, kuna temal oli kiire. Seega E.B tahtlikult eiras LS § 15 lg 1 p 2 sätestatud nõudeid ning eesmärgiga kiirelt kohale jõuda ületas lubatud sõidukiirust, rikkudes LS § 227 lg 2 nõudeid. E.B-le karistusena määratud rahatrahv toob kaasa kasvatava mõju positiivse eripreventsiooni tähenduses ning kohtuvälise menetleja arvamusel on õigustatud. Eeltoodu alusel jääb kohtuväline menetleja otsuses toodud seisukohtade juurde ja palub jätta kaebus rahuldamata. Kohus, tutvunud esitatud kaebuse ja kohtuvälise menetleja kirjaliku arvamusega, samuti kohtule edastatud väärteoasja materjalidega, asub alljärgnevale seisukohale. Kohtule esitatud kaebuses leiti põhiargumendina, et vaidlustatud otsuse koostaja ei ole arvestanud kergendavate asjaoludega, kuigi kaebuse esitaja leiab, et kergendavateks asjaoludeks on hea nähtavus, pühapäevane päev ja jalakäijate puudumine teelõigul. Kohtule jääb taoline põhjenduste loetelu arusaamatuks. Kohtule ei ole koos kaebusega esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et hea nähtavus, kindel nädalapäev, antud juhul pühapäev ja jalakäijate puudumine, so kas kõik loetletud tingimused üheaegselt või eraldi annavad sõiduki juhile õiguse oluliselt kõrvale kalduda LS § 15 lg 1 p 2 sätestatud suurimast lubatud sõidukiirusest asulasisesel teel. Kaebuses ei ole ära märgitud ka seda, et vaidlusalusel teelõigul oleks paigaldatud mõni liikluskorraldusvahend või selle küljes lisatahvel, mis annaks õiguse suurima lubatud sõidukiiruse eiramiseks. Mis puudutab väidet, et eelmärgitud asjaolud oleks hinnatavad kergendavate asjaoludena, siis kohtu arvates on taoline väide KarS § 57 sätestatud karistust kergendavate asjaolude loeteluga vastuolus. Liiklusseadus sätestab üheselt suurimad lubatud sõidukiirused erinevates teeoludes ning juht peab tee- ja liiklusolusid arvestades juhtima sõidukit suurima lubatud sõidukiiruse piires, mitte suurimat sõidukiirust ületades, kuivõrd suurima lubatud sõidukiiruse ületamine on tee- ja liiklusoludest sõltumata keelatud, 2 seda ka nädalapäevast sõltumata kui liikluskorraldusvahendil ei ole vastavasisulist lisatahvlit. Kohus leiab, et kaebuses esitatud viited heale nähtavusele, pühapäevale ja jalakäijate puudumisele ei muuda suurima lubatud sõidukiiruse ületamist lubatavaks ega ole õigusvastasust välistavaks asjaoluks. Asjaolu, et kaebuse esitajal tema enese kirjutatud seletusest tulenevalt oli kiire, ei muuda LS § 15 lg 1 p 2 nõude sisu. Kaebuses ei ole vaidlustatud liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokollis märgitud mõõtmistulemust, mille kohaselt ületas menetlusalune isik sõidukit juhtides lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 21 km/h. Liiklusjärelevalve kiirusemõõteseadme kasutamise protokollist nähtuvalt mõõdeti menetlusaluse isiku juhitud sõiduki sõidukiirust kiirusemõõteseadmega Ultra Lyte nr UX020598, millele on vastavalt samale protokollile väljastatud taatlustunnistus nr TTRSS 13/00087, millist vahendit on enne kasutamist testitud ning millist vahendit on kasutanud erialaselt pädev mõõtja, kasutades ilmselgelt ka selleks vastavat sõiduki kiiruse mõõtmise metoodikat. Kohus leiab, et sellistel tingimustel saadud mõõtetulemus on jälgitav Mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes ning kohtul ei ole tekkinud kahtlusi mõõtetulemuse õigsuse osas ja väärteoasjas kogutud tõenditega on tõendatud menetlusaluse isiku poolt LS § 227 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemine. Samas, arvestades lubatud suurima sõidukiiruse ületamise määra, leiab kohus, et taolises määras suurima lubatud sõidukiiruse ületamine saab toimuda vaid tahtlikult ning sellisel määral kiirust ületada ettevaatamatusest ei ole võimalik. Sellele annab kohtu arvates kinnitust ka asjaolu, et kaebuse esitaja on oma selgitusse märkinud, et tal oli kiire. Seega oli tegemist teadliku ja tahtliku väärteo toimepanemisega, so eesmärgipärase käitumisega. Mis puudutab kaebuses märgitud Soome liikluspolitseinikele mõeldud juhendeid liiklusrikkumiste eest karistuste määramiseks, siis leiab kohus, et need viited on asjakohatud. Kaebuse esitaja pani temale inkrimineeritud väärteo toime Tallinna linnas, so Eesti Vabariigi territooriumil ning selle väärteo menetlemisel kohaldatakse menetlusõiguse ruumilist kehtivust, st Eesti Vabariigis kehtivaid menetlusseadusi. Sama kehtib ka karistusseaduse kohta ning karistust kergendavaid asjaolusid saab arvestada vaid Eesti Vabariigis kehtiva karistusseaduse raames ning mõne välisriigi, sh ka Soome Vabariigi karistusseaduse põhimõtted või selle rakendamiseks välja töötatud juhised ei ole Eesti Vabariigis kohaldatavad. Vastavalt LS § 227 lg 2 sätetele karistatakse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21 kuni 40 km/h rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni 6 kuuni. Sama paragrahvi lõike 5 p 1 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja LS § 227 lõikes 2 sätestatud süüteo toimepanemise eest kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 1 kuust kuni 3 kuuni. Kuivõrd kohtuväline menetleja ei pidanud sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist põhi- või lisakaristusena vajalikuks, siis kohaldati menetlusaluse isiku suhtes kiirmenetlust, millega menetlusalune isik nõustus ja piirduti vaid rahatrahvi määramisega. Vaidlustatud kiirmenetluse otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut LS § 227 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 20 trahviühiku ulatuses, so 80 eurot, so 1/5 ulatuses ettenähtud sanktsiooni võimalikust ülemmäärast. Seega on menetlusalusele isikule LS § 227 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest määratud karistus, mis jääb alla LS § 227 lg 1, so kergema samalaadse väärteo eest määratava karistuse ülemmäära ja on suhteliselt lõikes 1 ettenähtud karistuse keskmise määra lähedane. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt ületas kaebuse esitaja lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 21 km/h, so LS § 227 lg 2 sätestatud rikkumise alammääras. Mis puudutab määratud karistuse määra, siis leiab kohus, et määratud karistus on arvestades menetlusalusele isikule inkrimineeritud rikkumise ulatust ja süü suurust ning kaebuse esitaja õigustavat suhtumist teosse, väga leebe. Kaebemenetluses ei saa kohus menetlusaluse isiku olukorda raskendada ja karistuse määra tõsta, viies seda vastavusse süü suurusega. Seetõttu leiab kohus, et määratud karistus ei ole leebuse tõttu küll vastavuses süü suurusega, kuid arvestades asjaolu, et menetlusalusel isikul ei olnud väärteo toimepanemise ajal kehtivaid 3 karistusi, siis eeldatavalt täidab määratud karistus oma olulisima eesmärgi ja sunnib menetlusalust isikut edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Seetõttu leiab kohus, et esitatud kaebus tuleb kui põhjendamatu jätta rahuldamata ja vaidlustatud otsus tuleb jätta muutmata ja tühistamata. Märt Toming Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.