-1 järgi; A.A, isikukood XXX, kodakondsuseta, elukoht: XXX, töökoht: XXXAS; Politsei – ja Piirivalveameti Lääne – Harju politseijaoskonna väärteomenetleja Rene Uustalu (Ametitõend nr A96733221) 1. Süüdi tunnistada A.A Liiklusseaduse §-de 201 lg 2; 227 lg 1 ja § 207 ning
S § 63 lg 1 kohaldamisel mõista temale LS § 201 lg 2 alusel karistuseks arest 12 (kaksteist) päeva.
Kohus teeb teatavaks arutatava väärteoasja nimetuse, tuvastab menetlusaluse isiku isikusamasuse, teeb teatavaks kohtukoosseisu. Kohus selgitas 31.10.2013.a. kohtuistungil menetlusaluse isiku õigusi ja kohustusi (V™S § 19 järgi). Õigused arusaadavad, A.A selgitas, et ei vaja kaitsjat. Kohtuväline menetleja õiguste selgitamist ei vajanud, vaid oli teadlik enda õigustest. Taandusi ja taotlusi ei olnud. Menetlusalune isik A.A kohtuistungi protokolli koostamist ei soovinud ning tunnistas end toimepandud väärtegudes täielikult süüdi ja seletas, et ta ei ole alates eelmisest karistusest rooli istunud, kuid tundis ennast halvasti ja pidi rooli istuma. Kohtuvälise menetleja esindaja Rene Uustalu kohtuistungi protokolli koostamist ei soovinud ja jäi protokollis toodu juurde ning leidis, et A.A tuleks karistada LS § 227 lg 1; § 207;
-1 lg 1 ja § LS 201 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärtegude toimepanemise eest arestiga 20 päeva, põhjusel, et viimast on varasemalt väärtegude toimepanemise eest korduvalt karistatud, kuid menetlusalune isik eelnevalt temale mõistetud karistustest järeldusi teinud ei ole vaid jätkab väärtegude toimepanemisega. Karistuse kandmise aja algust A.A lugeda alates viimase kinnipidamisest. Kohus, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leiab, et isiku süü temale inkrimineeritud väärtegudes Liiklusseaduse §-de 227 lg 1; § 207; LS 201 lg 2,
-1 lg 1 järgi on tõendamist leidnud ja seda tema enda poolt kohtuistungil antud ütlustega, millega tunnistab end süüdi, väärteoprotokollis tooduga, menetlusaluse isiku suhtes 29.10.2013.a. koostatud isiku kinnipidamisprotokolliga, 18.02.2013.a ja 29.10.2013.a A.A suhtes koostatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsustega, 29.10.2013.a. koostatud kiirusemõõtmeseadme kasutamise protokolliga, 29.10.2013.a koostatud sõiduki valvega hoiukohta paigutamise aktiga, tunnistaja Janek X väärteomenetluse käigus antud ütlustega, A.A suhtes väljastatud karistusregistri õiendiga, A.A kehtetu juhiloa koopiaga, Maanteeameti Liiklusregistri väljavõttega ning toimiku teiste materjalidega. Käesoleval hetkel on kohtule esitatud tõendid tõendid selle kohta, et menetlusalune isik A.A juhtis väärteotoimepanemise ajal s.o 29.10.2013.a mootorsõidukit ning temal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus, samuti juhtis tema mootorsõidukit, milline ei vastanud tehnonõuetele s.t tehnonõuete kontroll oli mootorsõidukil teostamata ja selles tulenevalt mootorsõiduk ei vastanud ka LKindS § 66-1 nõuetele. Kohus asub seisukohale, et menetlusalune isik A.A pidi olema teadlik sellest, et temal puudub mootorsõiduki juhtimise õigus, viimane oli juba varasemalt s.o 19.02.2013.a sõiduki juhtimisel kõrvaldatud, kuid vaatamata sellele otsustas ta 29.10.2013.a mootorsõidukit juhtida, pannes toime temale väärteoprotokollis märgitud ja inkrimineeritud väärteod. Samuti on kohtule esitatud tõendid selle kohta, et A.A juhtides temale inkrimineeritud väärteo toimepanemise ajal mootorsõidukit ületas ka kiirust ja seda mitte 2 vähem kui 14 km/h tunnis, antud fakti menetlusalune isik eitanud ei ole. Kohus on seisukohal, et A.A on temale inkrimineeritud väärteod toime pannud tahtlikult. Vastavalt toimepandule tuleb isikut karistada. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad, karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. A.A karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning lähtuda õiguskorra kaitsmise huvidest ja samuti võimalust mõjutada A.A edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Kõike eeltoodut arvestades leiab kohus, et A.A ei ole võimalik karistada rahatrahviga, isik on ise selgitanud, et tal on majanduslikult raske olukord, varem tal tööd ei olnud, nüüd töötab. Kohus ei pea vähetähtsaks asjaolu, et menetlusalust isikut on varasemalt korduvalt karistatud liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest, viimati Harju Maakohtu poolt 02.09.2013.a arestiga, kuid vaatamata sellele menetlusalune isik temale mõistetud karistusest järeldusi teinud ei ole vaid on jätkanud samaliigiliste väärtegude toimepanemisega, varasemalt mõistetud rahatrahvid on osaliselt tasumata. Kohus asub seisukohale, et A.A ei ole varasematest karistustest järeldusi teinud ja jätkates väärtegude toimepanemist. Isik rikub süstemaatiliselt õiguskorda, milline näitab temapoolset küünilist suhtumist kaaskodanike elu ja tervisesse. Käesoleval juhul kohus ei pea võimalikuks A.A karistamist LS § 227 lg 1; § 207;
-1 lg 1 ja § LS 201 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärtegude toimepanemise eest rahatrahviga. Kohtu hinnangul A.A hoolimata temale varem määratud karistusest oma käitumisviisi muutnud ei ole ja seetõttu on põhjendatud tema karistamine taas arestiga, mis sunniks teda hoiduma samalaadsete väärtegude toimepanemisest edaspidi. Kohus juhindus Karistusseadustiku § 48; 63 lg 1; Liiklusseaduse §-de 227 lg 1; § 207; LS 201 lg 2,
Kohtunik Katre Poljakova /allkiri/ 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.