Obsah (5)

§ 66§ 2§ 56§ 57§ 47

Väärteoasi nr 4-13-5444 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 09. oktoobril 2013 Jõhvi kohtumajas Väärteoasja number 4-13-5444 Kohtunik Loretta Pikma kirjali

§ 66võimaldada rahatrahvi tasumine ositi.

Rahatrahv tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumise tähtajast Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pank või arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank, viitenumber 10220135179906 ja selgitus „F.H 4-13-5444 rahatrahv“. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus kassatsioonikorras edasi kaevata RIIGIKOHTULE 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Menetlusosaline on kohustatud seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kättesaamisest teatama Viru Maakohtule kirjalikult oma soovist esitada kassatsioonkaebus. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 24.07.2013 otsusega väärteoasjas nr 2440,13,004745 F.H-le Liiklusseaduse § 224 lg 1 alusel määrati rahatrahv 75 trahviühiku ulatuses, s.o. 300 €. Otsuse kohaselt 04.07.2013 kell 17.02 menetlusalune isik F.H, xxx Kohtla-Järve linnas IdaVirumaal, juhtis mootorsõidukit juhile keelatud seisundis ning tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST nr ARBK-0026 mõõdeti juhi väljahingatavas õhus alkoholisisaldus 0,20 +/1 0,05 mg/L, lõplik mõõtetulemus 0,15 mg/L. Seega tuvastati juhi organismis alkoholi rohkem kui Liiklusseadus § 69 lg 5 lubatud piirmäär. Antud teoga rikkus juht Liiklusseadus § 69 lg 5 nõudeid ning tegu on kvalifitseeritav Liiklusseadus § 224 lg 1 järgi. Karistust kergendav asjaolu - tunnistab tehtut ja raskendavad asjaolud puuduvad. Otsuse tegemisel arvestatud tõendeid: indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga, tunnistaja ja menetlusaluse isiku ütlustega. KAEBUS F.H esitas Viru Maakohtule kaebuse PPA Ida prefektuuri 24.07.2013 otsusele väärteoasjas nr 2440,13,004745. Esitatud kaebuses palub F.H tühistada ülalmainitud otsus karistuse määra osas, vähendades määratud rahatrahvi. Palub mitte karistada teda sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega. Kaebuse esitaja tunnistab oma süüd selgitades, et palava ilma tõttu jõi pudeli õlut kuid ei istunud kohe auto rooli. Hiljem rooli istudes ei osanud ta endal enam joovet kahtlustada. Kaebuse esitaja leiab, et LS § 224 lg 1 sanktsioonis ettenähtud 3/4 suuruse rahatrahvi määramine on eoproportsionaalne rikkumisele kuna ta ei rikkunud seadust tahtlikult. Palub arvestada, et käesoleval ajal tal puuduvad eelnevad rikkumised, ta on tööotsija ja tal on 2 alaealist last. Pere ainsaks sissetulekuks on elukaaslase palk. F.H on nõus kaebuse lahendamisega kirjaliku menetluse käigus ja ei soovi kohtuistungist osa võtta. Kaebusele on lisatud 2 lapse sünnitunnistuste koopiad. Kohtuväline menetleja on nõus kirjaliku menetlusega, ning esitas kohtule kirjalikult oma seisukoha. Kohtuväline menetleja, tutvudes esitatud kaebusega, kus isik on andnud selgitavaid ütlusi teo kohta ja samuti selgitanud oma majandusliku olukorda on seisukohal, et määratud karistus on vastavuses teo tõsidusega ja mõjutab isikut vajalikul määral, et isik ei võtaks enesele enam põhjendamatuid ja soovimatuid riske. Antud teos on aga isik sellise riski tahtlikult enesele võtnud, teades et mingi aja pärast on tal vajadus ( vajadus tekkis 1,5 tunni möödudes) sõidukit juhtida liikluses kus on nõutav selge ja kainelt kaalutleva juhi olemasolu. Janu kustutamiseks ei pea ilmtingimata tarvitama alkohoolseid jooke. Otsuse vastuvõtmisel võeti arvesse kergendavad asjaolud, isik tunnistas tegu. Arvestati asjaoluga, et juhtimisõiguse olemasolu on isikule eluliselt vajalik, rahatrahvi määramisel isikule maksepikendust ei võimaldatud, selle kohast taotlust ei ole esitatud, esitamisel oleks seda kindlasti võimaldatud. Lähtudes nendest asjaoludest oli vastu võetud otsus, mis on ka vastavuses teoga. Tegemist on siiski raske liiklusalase õigusrikkumisega millesse ei saa kergekäeliselt suhtuda. Isik on juhtinud mootorsõidukit seisundis kui tema tavapärane ja normaalne tajumisvõime on häiritud. Tegu on pandud toime ajal ja kohas kui liiklustihedus on suur. Lisaohu põhjustamine liikluses on lubamatu. Tegemist on teoga mis on toime pandud tahtlikult ning see asjaolu iseloomustab isikut negatiivselt. Kohtuväline menetleja jääb oma otsuse juurde ja palub kohtul jätta isiku kaebus rahuldamata. Tegemist on olnud karistusega, mis vastab teo tõsidusele ja on võimeline mõjutama isikut edaspidiselt mitte toime panema uusi õigusrikkumisi. Kohtuväline menetleja ei ole vastu võimaldamaks menetlusalusele isikule rahatrahvi tasumist osade kaupa. KOHTU SEISUKOHT 2 VTMS § 120 kohaselt maakohtunik võib kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Tutvunud kaebusega, toimiku materjalidega ja kohtuvälise menetleja seisukohaga ning hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid kogumis leiab kohus, et F.H kaebus tuleb jätta rahuldamata.

§ 2

lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Väärteomenetluses lähtutakse tõendite kogumisel ja tõendamisel VTMS § 31 lg 1 kohaselt kriminaalmenetluse sätetest, arvestades väärteomenetluse erisustega. KrMS § 60 lg-st 1 tulenevalt võib väärteoasjas otsust tehes tugineda ainult asjaoludele, mis on kas tõendatud või tunnistatud üldtuntuks. Väärteomenetluse seadustiku § 31 lg 1 kohaselt järgitakse tõendamisel ja tõendite kogumisel väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid VTMS

1. peatükis sätestatud erisusi arvestades. Kuna kohtuväline menetleja täidab väärteomenetluses süüdistusfunktsiooni, lasub just temal väärteomenetluses tõendamiskoormus. Kooskõlas uurimisprintsiibiga tähendab eelöeldu muu hulgas seda, et kohtuvälise menetleja ametnik peab väärteokahtluse korral tegema kõik võimaliku tõendite kogumiseks ja see kohustus hõlmab nii menetlusalust isikut süüstavaid kui ka õigustavaid tõendeid (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
2. aprilli
3. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-4-07 p 9.1). Liiklusseaduse § 224 lg 1 kohaselt mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,20–0,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,10–0,24 milligrammi –karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Kohus hindas kogutud tõendeid: 04.07.2013 väärteoprotokollist AB1255325 (lk 6) nähtub, et 04.07.2013 kell 17.02 Ida-Virumaal Kohtla-Järve linnas xxx juures F.H juhtis mootorsõidukit xxx reg nr xxx ning tõendusliku alkomeetriga Drager Alcotest 7110 EST nr ARBK-0026 mõõdeti juhi väljahingatavas õhus alkoholisisaldus 0,15 mg/L. Kohus leiab, et juhi organismis tuvastati alkoholi rohkem kui Liiklusseadus § 69 lg 5 lubatud piirmäär. Tegu on kvalifitseeritav Liiklusseadus § 224 lg 1 järgi ja isikul tuvastatud alkoholisisaldus on LS § 224 lg 1 täheldatud keskmise määra lähedane. Menetlusalune isik on protokolliga tutvunud, rikkumisega nõus, mille kohta andis allkirja. Isik sai protokolli ärakirja kätte ning kinnitas protokolli märgitud andmete õigsust, mille kohta andis allkirja protokolli vastavas lahtris. VTMS §-s 19 ettenähtud õigused ja kohustused on menetlusaluse isikule teatavaks tehtud, selgitatud, mille kohta protokollis on olemas menetlusaluse isiku allkiri. 04.07.2013 menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist (lk 9) nähtub, et F.H jõi 1,5 tundi enne sõiduki juhtimist pudeli õlut. Arvas, et on kaine. 3 Vastavalt sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusele (lk 7) 04.07.2013 alates 17.02 F.H kõrvaldati sõiduki juhtimiselt kuna oli alust arvata, et tema veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis. Indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll (lk 8) kinnitab, et 04.07.2013 kell 17.02 F.H tuvastati alkoholi joove. Tõendusliku alkomeetri lõplik lugem – 0,15 mg/l. Kohus hindab tõepäraseks lisaks tõendusliku alkomeetri tuvastatud näidu ka tunnistaja xx xx ülekuulamise protokollis (lk 10) antud ütlused, et olles 04.07.2013 patrullteenistuses umbes kell 17.00 märkas Kohtla-Järve linnas xx tänavat mööda liikumas sõiduautot xxx reg nr xx, mille sõidustiil oli ebakindel. Sõiduk peatati aadressil Kohtla-Järve xxx. Juhiks oli F.H. Tõendusliku alkomeetri näit oli 0,15 mg/L. Antud juhul Liiklusseadus § 224 lg 1 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemine on tõendatud F.H poolt rikkumise tunnistamisega menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis (lk 9) ja tunnistaja xx xx ütlustega (lk 10) selle kohta, et menetlusalune isik oli 04.07.2013 kella kell 17.02 oli joobeseisundis. Liiklusteaduse § 69 lg 5 kohaselt mootorsõidukijuhi, ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem Liiklusseaduse § 224 lg 1 on sätestatud juhi vastutus mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,20–0,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,10–0,24 milligrammi. Väärteoasja materjalidega on tõendatud, et F.H rikkus Liiklusseadus § 69 lg 5 lubatud piirmäära, millega pani toime Liiklusseadus § 224 lg 1 sätestatud süütegu. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei esine VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid, samuti ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele VTMS §-s 30 sätestatud alustel. Menetlusalune isik tunnistab rikkumise kvalifikatsiooni. Vaidluse esemeks on karistusena määratud rahatrahvi suurus. Menetlusalusele isikule F.H-le on kohtuvälise menetleja poolt Liiklusseadus § 224 lg 1 alusel määratud karistuseks rahatrahv 75 trahviühiku ulatuses s.o 300 eurot, mis on üle sanktsiooni keskmise määra kuid jääb alla sanktsiooni maksimummäära (LS § 224 lg 1 rikkumise eest karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni). Ilmselt arvestades F.H 15.07.2013 kergema karistuse määramise taotlust (lk 12) ei ole talle määratud lisakaristust juhtimisõiguse äravõtmise näol. Kohtuvälise menetleja otsuses on märgitud, et karistust kergendavaks asjaoluks on tehtu tunnistamine ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus leiab, et menetlusalusele isikule määratud põhikaristuse määr on küllaldaselt põhjendatud arvestades toimepandud süüteo ohtlikust ja lisakaristuse mittemääramist. VTMS § 2 kohaselt, kui väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi.

§ 56lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, 4 võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse eesmärk on mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja kaitsta õiguskorda. Kindlasti ei saa olla iseenesest karistamise eesmärgiks riigi tahe anda märku, et teatud õigusrikkumiste toimepanijad saavad karmi karistuse, arvestamata eripreventiivset aspekti. Karistuse üldpreventiivne eesmärk on täidetud, kui isikutel on teadmine, et teole võib järgneda karistus ning karistust sätestava õigusnormi olemasolu ja kohaldamine veenvad inimesi selles, et kehtib vastav käitumisnorm ja see tegu väärib hukkamõistu. Karistuse mõistmisel tuleb samuti lähtuda eripreventiivsest eesmärgist. Karistusregistri andmetel kaebuse esitajal ei ole kustumata karistusi, isik kahetseb toimepandut. Peale seda menetlusalune isik väidab, et ta on tööotsija ja pere majanduslik sissetulek on raske esitades kohtule üksnes laste sünnitunnistused kuid jättis esitamata muud tõendi, mis kinnitaksid avalduses toodud väiteid (pere sissetuleku või tööotsija staatuse kohta).

§ 57lg 1 p 3 kohaselt puhtsüdamlik kahetsus on karistust kergendav asjaolu.

Vastavalt

§ 57

lg 2 karistuse kohaldamisel võib arvestada ka käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetlemata asjaolusid. F.H on rikkumist tunnistanud nii väärteoprotokollis kui ka menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis ning kohtule esitatud kaebuses kahetseb tehtut, mida võib käsitleda kergendavate asjaoludena.

§ 47

lg 1 sätestab, et kohus või kohtuväline menetleja võib väärteo eest kohaldada rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut. Trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on neli eurot. Arvestades isiku süü suurust, seda, et kohtuvälise menetleja poolt karistuse määramisel on arvestatud kergendav asjaolu (süü tunnistamine) ja raskendavate asjaolude puudumine ning karisusena määratud üksnes põhikaristus ja kohaldamata lisakaristus kohus leiab, et isikule määratud karistus on proportsionaalne toimepandud rikkumisele ja on piisav karistuse eesmärkide saavutamiseks. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 120, § 132, § 134, § 135 kohus jätab kaebuse rahuldamata ja PPA Ida prefektuuri 24.07.2013 otsuse väärteoasjas nr 2440,13,004745, millega F.H-le Liiklusseaduse § 224 lg 1 alusel määrati karistuseks rahatrahv 75 eurot, muutmata.

§ 66

lg 2 järgi võib kohus süüdlase perekondlikku, tööalast või tervislikku seisundit arvestades määrata karistuse tasumise ositi. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt ositi tasutava või ärakantava karistuse täitmise tähtaeg ei tohi ületada ühte aastat. Kohus peab võimalikuks, arvestades F.H väidetavalt rasket majanduslikku olukorda, määrata karistuse tasumine 1 aasta jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) Loretta Pikma Kohtunik 5