Obsah (5)

§ 238§ 179§ 256§ 175§ 180

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 21.juunil 2012.a., Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Kriminaalasja number 1-12-6142 (12230108236) Kohtukoosseis Kohtunik O

§ 238lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra.

Lõplikuks karistuseks mõista B.O ´ ile 8 (kaheksa) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka tema eelvangistuses viibitud aeg, s.o. 29.04.2012.a. kuni 30.04.2012.a., s.o. 2 (kaks) päeva vangistust. Kandmata karistus 7 (seitse) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka tema eelvangistuses viibitud aeg ning karistusaja alguseks lugeda 19.06.2012.a. Tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada ning uue tõkendina kohaldada B.O suhtes vahistamine. Vahistada B.O kohtusaalis. 5 Välja mõista B.O ´ilt

§ 179

lg 1 p 2 alusel ja

§ 256

lg 2 alusel sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 217 (kakssada seitseteist) eurot 50 senti riigituludesse. Ülejäänud osas jätta menetluskulud riigi kanda. Selgitusse märkida „B.O , 1-12-6142 sundraha.“ Sundraha tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Pank märkides viitenumbri 2800049777 või Rahandusministeeriumi arveldusarvele 221023778606 Swedbank märkides viitenumbri 2800049777 või Rahandusministeeriumi arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal märkides viitenumbri 2800049777. Sundraha tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kriminaalkantseleile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi

15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale. Kohtuotsuse põhiosa Käesolevas kriminaalasjas on süüdistus esitatud B.O-le selles, et tema süstemaatiliselt vargusi toimepannud isikuna, viimati 03.11.2011 ja 14.11.2011, taas 29.04.2012 kella 15.55 paiku Tallinnas, Endla 45 asuvas R-Kioskis varguse eesmärgil võttis šokolaadi M&M maksumusega 1.95 eurot ja 1 pudeli Cappy Ice jooki maksumusega 0.80 eurot, kokku AS-le Rautakirja Estonia kuuluvat kaupa maksumusega 2.75 eurot ning väljus kioskist kauba eest tasumata, kuid peeti kinni turvatöötaja poolt Kristiine Keskuses. Samuti tema, süstemaatiliselt varguseid toime pannud isikuna 19.06.2012 kell 17.15 Tallinnas, Viru väljak 4 asuvas kaupluses Expressions pani endale varguse eesmärgil taskusse 2 kaelakeed väärtusega 19.99 eurot tükk, kogumaksumusega 39.98 eurot, 1 kaelakee väärtusega 14.99 eurot, 2 kaelakeed väärtusega 16.99 eurot tükk, kogumaksumusega 33.98 eurot, käevõru maksumusega 18.99 eurot, 2 käevõru maksumusega 15.89 eurot, kogumaksumusega 31.78 eurot, kokku OÜ-le Pioneering Retail Group kuuluvaid esemeid maksumusega 139.72 eurot ning väljus kauplusest kauba eest tasumata, kuid peeti kinni Viru keskuses turvatöötaja poolt. Sel moel B.O alustades vahetult kuriteo toimepanemist mis oli suunatud võõraste vallasasjade äravõtmisele nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil süstemaatiliselt pani toime KarS § 199 lg 2 p 9 – 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 2 B.O ´i süü temale inkrimineeritud kuriteo episoodis 29.04.2012.a. on täielikult tõendatud kriminaalasja kirjalike materjalidega, millised on kohtuistungil uuritud ja avaldatud, s.o. AS Rautakirja Estonia avaldus, millest nähtub, et palutakse võtta vastutusele kodanik, kes 29.04.2012.a. kella 15.55 ajal pani kaupluses aadressiga Tallinn Endla 45 toime õigusvastase te 2,85 euro väärtuses. Isik läbis kaupluse turvaväravad kauba eest tasumata. Kaup M&M šokolaad maksumusega 1,95 eurot ja Cappy Ice jook maksumusega 80 senti, kaup kogumaksumusega 2,85 eurot /tlk 47/; õigusrikkuja kinnipidamise akt, millest nähtub, et õigusrikkumise koht on Kristiine Keskus, 29.04.2012.a kell 16.00, õigusrikkuja nimi B.O isikukood 383006150305 /tlk 48/; tunnistaja EV ütlused, millest nähtub, et tema on USS Security turvatöötaja ja tema olles tööl 29.04.2012.a. Kristiine Keskuses Endla 45 Tallinn kella 15.55 paiku nägi keskuse vana osa R-Kioskis meesterahvast, kes kandis seljas musta dressipluusi, jalas musti dressipükse, peas must nokamüts ja õlal must kott. Meesterahvas paistis välja kuna tema käitumine oli imelik kogu aeg, vaatas et kedagi kõrval ei oleks. Ise jälgis meesterahvast kõrvalolevast kauplusest. Kell 16.00 võttis kioski riiulil M&M kommid ja Cappy 0,5 l joogi ja väljus kauplusest koos tasumata kaubaga. Meesterahvas väljus kauplusest tooted käes kui tema teda kinni pidas viskas ta kommid ja joogi R-Kioski ees olevasse prügikasti /tlk 49/; 30.04.2012.a koostatud kahtlustatava ülekuulamise protokoll, millest nähtub, et kahtlustatav tunnistas ennast süüdi ja andis ütlusi, et 29.04.2012.a. oli tema kaupluses Kristiine Keskus aadressil Endla

1. Möödudes R-kioskist, märkas, et lähedal ei ole turvatöötajaid ja otsustas võtta süüa. Müüjad teda ei näinud. Võttis riiulilt M/M šokolaadi ja mahla ning väljus kiiresti R-kioskist. Seejärel märkas, et tema poole lähevad turvatöötajad. Pani mahla ja šokolaadi prügikasti peale, mis asub R-kioski vastas. Turvatöötajad viisid ta turvaruumi kontrollimiseks, aga kauba võtsid kaasa. Kandis jalas musti dressipükse, seljas musta dressipluusi ja sinist jopet. Kahetseb oma teo pärast /tlk 56-59/; 01.12.2011.a. Harju Maakohtu otsus, millega B.O on süüdi mõistetud KarS § 199 lg 2 p 9 järgi /tlk 36-38/ ning toimiku teiste materjalidega. B.O ´i süü temale inkrimineeritud kuriteo episoodis 19.06.2012.a. on täielikult tõendatud kriminaalasja kirjalike materjalidega, millised on kohtuistungil uuritud ja avaldatud, s.o. OÜ Pioneering Retail Group avaldus, millest nähtub, et palutakse võtta vastutusele B.O kes 19.06.2012.a.a kell 17.15 võttis kaasa ja väljus müügisaalist Expressionsile kuuluva kaubaga. Kaup - 2 kaelakeed väärtusega 19.99 eurot tükk, kogumaksumusega 39.98 eurot, 1 kaelakee väärtusega 14.99 eurot, 2 kaelakeed väärtusega 16.99 eurot tükk, kogumaksumusega 33.98 eurot, käevõru maksumusega 18.99 eurot, 2 käevõru maksumusega 15.89 eurot, kogumaksumusega 31.78 eurot. Koguväärtuses 139.72, jättes kauba eest tahtlikult tasumata. Kaup on rikkumata tagastatud Expressionsile /tlk 2/; õigusvastase teo toimepanemise akt, millest nähtub, et 19.06.2012.a. kell 17.15 Viru keskuses aadressiga Viru Välja 4 Tallinn noormees lahkus kauplusest Expressions kauba eest tasumata kogu summas 139,72 eurot. Õigusrikkuja on B.O sünd. 19.06.1983.a. /tlk 3/; tunnistaja Rein Selge ütlused, millest nähtub, et tema olles tööl 19.06.2012.a. Viru Keskuses aadressiga Viru Väljak 4 turvatöötajana, kui kell 17.10 nägi meest suundumas Viru keskuse teisele korrusele. Mehel oli peas punane nokamüts ja seljas must kilejope. Kaasas oli temal must seljakott. Kuna isik tundus kahtlasena siis järgnes temale järele. Nägi kuidas tema sisenes poodi Expressions kuna ta pidevalt püüdis jälgida poemüüjat siis pärast tema poest lahkumist pidas ta kinni turvakontrolliks kell 17.
2. Isik toodi turvaruumi kell 17.15, turvakontrolli käigus leiti temalt poest Expressions võetud 8 eset. Leitud kauba kohta ostutšekki ei olnud esitada. Isik tunnistas, et ta võttis need ja nende eest maksmata lahkus poest. Kaup koguväärtuses 139.72 eurot on rikkumata ja tagastatud poele Expressions /tlk 45/; 20.06.2012.a koostatud kahtlustatava ülekuulamise protokoll, millest nähtub, et 3 kahtlustatav tunnistas ennast süüdi ja andis ütlusi, et asja kohta seletab, et eile õhtul, kellaaega ei mäleta, oli Viru keskuses asuvas kaupluses, kus müüakse ehteid. Võttis mitu tükki erinevaid ehteid, isegi ei vaadanud, mis olid ja peitis taskusse. Seejärel väljus poest jättes kauba eest tasumata ja oli turvatöötaja poolt kinnipeetud ja toimetatud turvaruumi. Seal andis vabatahtlikult varastatud ehteid turvatöötajale üle. Peale seda oli toimetatud politseiosakonda. Kahetseb tehtud /tlk 13-16/ ning toimiku teiste materjalidega. Kriminaalasja arutamisel lühimenetluses süüdistatav enda ülekuulamist ei taotlenud. Süüdistatav B.O on nõus lühimenetluse kohaldamisega ning ta tunnistas end süüdi temale inkrimineeritud kuriteos vastavalt süüdistusaktis toodud süüdistuse sisule mõlemas kuriteo episoodis. Süüdistatava B.O karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud puuduvad. Süüdistatav B.O avaldas kohtueelsel uurimisel kahetsust ja kohtus kahetsust, kuid kohus leiab, et B.O kahetsus ei ole siiras. Siiras kahetsus tähendab seda, et isik on oma teo taunitavust mõistnud ja püüab sarnast käitumist edaspidi vältida. Samas on B.O jätkanud temale väljakujunenud kuritegelikku käitumist ja seda ka peale 29.04.2012.a. episoodi. Kuna karistust kergendav asjaolu ei ole mitte kahetsuse avaldamine, vaid just puhtsüdamlik kahetsus, peabki kohus alati hindama, kas avaldatud kahetsus on puhtsüdamlik, s.o, kas on alust uskuda, et isik siiralt kahetseb oma tegu. Kuigi asjaolu, et isik on varem korduvalt samalaadseid kuritegusid toime pannud, ei välista automaatselt kahetsuse puhtsüdamlikkust (vt Riigikohtu 11.09.
3. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-33-07), sunnib taoline kuritegude süstemaatiline toimepanemine B.O poolt tõsiselt kaaluma, kas avaldatud kahetsus on ikka siiras. Kohus märgib, et karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse mõistmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks, kuid samas tuleb siiski vältimatult arvestada süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (vt Riigikohtu otsused nr 3-1-1-40-04; 3-1-1-99-06). B.O ´i on varem 13 korda kriminaalkorras karistatud, milline asjaolu on kohtule iseloomustavaks asjaoluks, ei tööta. B.O ´ile karistuse mõistmisel tuleb arvestada eelkõige isiku süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja samuti võimalust mõjutada B.O ´i edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, leiab kohus, et B.O ´i ei ole võimalik ega otstarbekas karistada rahalise karistusega, vaid teda tuleb karistada reaalse vangistusega, kuna B.O ei ole teinud eelnevatest karistustest vastavaid järeldusi, vaid jätkas kuriteo toimepanemist. Rahalise karistuse mõistmine on välistatud B.O suhtes põhjusel, kuna B.O ei oma sissetulekut ( t lk.62), temale mõistetud eelnevad rahatrahvid on tasumata (t lk.17-35) ning lisaks kuuluvad B.O ´ilt väljamõistmisele ka uued menetluskulud. Kohus leiab, et rahalise karistuse kohaldamine B.O suhtes oleks vastuolus kohtupraktikaga B.O käitumises väljendub kohtu hinnangul ilmselge ning teadlik vastandumine õiguskorrale. Kohtupraktikas on seejuures asutud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks (vähemalt ühte neist asjaoludest peab iseloomustama nn märkimisväärne eripära – vt Riigikohtu otsus nr 3-1-1-99-06). Silmas tuleb pidada sedagi, et karistusest tingimisi vabastamine ei ole iseseisev karistusliik, vaid see on üksnes põhikaristuse üks võimalikest individualiseerimise viisidest. Erinevalt karistuse mõistmisest, kus karistuse mõistmise alusena prevaleerub isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas 4 iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-40-04). Antud põhimõtetest lähtuvalt ei ole B.O suhtes otstarbekas ega võimalik kohaldada KarS § 74 sätteid s.t. ei osalist ega täielikku karistusest vabastamist, kuna taotletav eripreventiivne eesmärk puudub. Samuti oleks mõistetud vangistusest B.O tingimisi vabastamine vastuolus kohtupraktikaga, kuna tema poolt toimepandud tegu ei ole pandud toime juhuslikel asjaoludel või esmakordselt. Samuti osundab kohus, et vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale kannab karistuse osaline täitmisele pööramine endas šokivangistuse ülesannet eesmärgiga anda süüdimõistetule tema lühiajalise paigutamisega vanglasse tõsine hoiatus tema edasise käitumise suhtes, seega taotletakse šokivangistusega eripreventiivset eesmärki (RKKK 3-1-121-05 p.5) Kohus leiab, et karistuse osalisel täitmisele pööramisel puudub B.O suhtes šokivangistusega taotletav eripreventiivne eesmärk. Kuigi B.O ei ole taotlenud tema karistuse asendamist üldkasuliku tööga, peab kohus siiski vajalikuks märkida järgmist. Kaaludes asenduskaristusena üldkasuliku töö kohaldamist, peab kohus lisaks obligatoorsetele eeldustele selgitama välja, kas isik on asenduskaristuseks üleüldse sobiv. Isikuga seotud asjaolud võivad raskendada asenduskaristusena üldkasuliku töö reaalset täideviimist (RKKKo 3-1-1-87-08). Nii üldkasuliku töö kui ka karistuse mõistmine tingimisi lähtuvad ühest ja samast põhimõttelisest eeldusest – kohus usub, et isik suudab jätkata enda elu ilma süütegusid toime panemata. B.O ei ole isik, kelle suhtes oleks võimalik kohaldada KarS § 69 sätteid ning tema karistus asendada üldkasuliku tööga, kuna B.O ´i on eelnevalt karistatud korduvalt reaalse vangistusega, kuid vangistuse asendamisel üldkasuliku tööga on tegemist ultima ratio (viimase) abinõuga isiku ühiskonnast isoleerimise vältimiseks ning B.O suhtes ei esine eeldusi üldkasuliku töö edukaks läbiviimiseks, arvestades toimepandut kuritegu ja süüdlase isikut, s.t. üldkasulik töö ei sobi isikule, kellel on sõltuvusprobleemid narkootilistest ainetest, kuna on küsitav üldkasuliku töö reaalne täideviidavus. Süüdistatava arusaama enda tegude tähendusest ning ka tagajärgedest suudab (sh õiguskorra huvisid silmas pidades) käesoleval juhul tagada vaid reaalne vanglakaristus. Kohtul puudub igasugune usk, et B.O suudaks vabaduses viibides hoiduda uute (varavastaste) süütegude toimepanemisest ja üldkasuliku töö täideviimise ebaõnnestumisrisk on B.O puhul väga kõrge. KarS § 56 mõtte kohaselt peab isik ennekõike vastutama toimepandud teo eest. B.O näol ei ole tegemist isikuga, kes oma vanuse või vaimse tervise tõttu ei oleks tajunud toimepandud teo õigusvastasust ning tema poolt toimepandu ei olnud juhuslik. Kohus leiab, et B.O suhtes on võimalik saavutada karistuse eesmärk mõistes temale reaalse vangistuse, kuid mitte sanktsiooni alammääras, s.t. lühiajalist vangistust, kuna teda on varasemalt karistatud samalaadsete süütegude toimepanemise eest, s.h. lühiajaliste vangistustega, kuid ka eelnev lühiajaline vangistus ei ole täitnud eripreventiivset eesmärki. Samuti ei saa jätta tähelepanuta asjaolu, et B.O pani uue kuriteo episoodi toime kahekümne päeva möödumisel kui vabanes peale karistuse kandmist ja ka peale 29.04.2012.a. jätkas varavastaste kuritegude toimepanemist. Vangistusest vabanemise järel lühikese ajavahe möödumisel uute kuriteo episoodide toimepanemine kinnitab kohtu veendumust, et süüdistatav B.O on vabaduses viibides jätkuvalt ohuks õiguskorrale. Prokurör ja kaitsja palus karistada isikut lühiajalisema vangistusega, kuid kohtu arvates ei ole põhjendatud uue kuriteo toimepanemisega varasemast leebem või samalaadne karistusõiguslik kohtlemine. Neil motiividel pole õigustatud ka B.O ootus, et uue kuriteo toimepanemisega võib kaasneda varasemast leebem või samalaadne karistusõiguslik kohtlemine. Lisaks ei ole kohus karistuse küsimuse otsustamisel seotud ei prokuröri ega kaitsja vastavate taotlustega ja lahendab selle küsimuse seadusele ning enese siseveendumusele tuginevalt. Ka arvestab kohus varastatu väärtust, mis 29.04.2012.a. episoodis on väike, kuid 19.06.2012.a. ei ole väike nagu märkis kohtuvaidlustes kaitsja, seega 5 süü ei ole väike. Samas ei pea kohus vajalikuks mõista karistust sanktsiooni keskmises määras, vaid see võib jääda sanktsiooni alammäära lähedale, kuid mitte miinimummääras. Samuti peab kohus vajalikuks kohaldada tõkendit vahistamine, kuna kohtul on alus arvata, et B.O võib vabaduses olles jätkata kuritegude toimepanemist. Kuriteoga tekitatud kahju ei ole.

§ 175

lg 1 p 4 ja 9 kohaselt on menetluskulu määratud kaitsjale makstud tasu ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.

§ 180

lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus tõdeb, et

§ 180

lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. B.O ´ilt kuulub välja mõistmisele sundraha summas 217 eurot 50 senti, kaitsjatasu osutatud õigusabi eest kokku 134 eurot 40 senti. Arvestades B.O varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid, siis kogu menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu. Eeltoodut arvestades jätab kohus osa menetluskuludest, s.o. kaitsjatasu riigi kanda. Kohtunik 6