(3)2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Käitumiskontrolli teostamiseks määrata D.E katseajaks Tartu vangla kriminaalhooldusosakonna Jõgeva talituse kriminaalhooldaja järelevalve alla. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on: 1) sundraha 435 (nelisada kolmkümmend viis) eurot; 2) kaitsetasu 38 (kolmkümmend kaheksa) eurot 40 senti vandeadvokaat Arri Toominga poolt osutatud õigusabi eest. KrMS § 180 lg 3 alusel nõuda D.E-lt menetluskulude katteks sisse 240 (kakssada nelikümmend) eurot ja määrata see tasumisele osade kaupa ühe aasta jooksul, kohustades süüdimõistetut tasuma igakuiselt hiljemalt 11-ndaks kuupäevaks menetluskulude katteks alates 2012.a novembrist vähemalt 20 (kakskümmend) eurot kuus kuni kogu summa tasumiseni. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi a/a-le (SEB 10220034796011, Swedbank 221023778606 või Danske Bank AS Eesti filiaal 333416110002), märkides viitenumbriks 2800049874. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse need täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. D.E suhtes tõkendiks kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb kohtuotsuse täitmisel tühistada. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsiooni ainult KrMS § 318 lg 4 sätestatud alustel. Apellatsioonkaebus tuleb esitada 15 päeva jooksul kirjalikult otsuse teinud kohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK D.E süüdistatakse

(3)ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: elada kohtu määratud alalises elukohas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maakond; ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Käitumiskontrolli teostamiseks määrata D.E Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõgeva talituse juhataja poolt määratava kriminaalhooldaja järelevalve alla. Tsiviilhagi jätta lahendamiseks xxxxxxxxxxkohta jätkuvas menetluses. Asja lahendamisel juhindub kohus KrMS § 239 lg 4, 248 lg 1 p 5, 249, 311, 313. Kohtuistungil jäid kõik menetlusosalised kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine on olnud tema vaba tahteavaldus. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatav tuleb süüdi tunnistada ja karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. KrMS § 175, 179, 180 alusel tuleb süüdistatavalt riigituludesse sisse nõuda sundraha ja kaitsetasu vastavalt kehtivatele määradele. Kaitsja esitas taotluse D.E-lt sissenõutavate menetluskulude riigi kanda jätmiseks või siis vähendamiseks ja nende tasumise ajatamiseks. Taotlust põhjendas ta asjaoluga, et D.E on 80 % töövõimekadu ja saadav pension on väike. Menetluskulude tasumisel tuleks arvestada süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kaitsja leidis, et üldse menetluskulu tasumine või ka vähendatud menetluskulu korraga tasumine ei oleks süüdimõistetule jõukohane. Süüdistatav selgitas, et tema pension on veidi üle 200 euro. Sellest eluasemekulusid tal tasuda ei tule, kuid tal on järelmaksulepingud. Prokurör leidis, et arvestades isiku tervislikku seisundit ja saadava pensioni suurust, on põhjendatud menetluskulude vähendamine, kuid mitte täielikult riigi kanda jätmine. Põhjendatud on ka menetluskulude ositi tasumisele määramine. Kohus leiab, et põhjendatud on esitatud taotlused menetluskulude vähendamiseks ja ositi tasumiseks. Põhjendatud ei ole D.E üldse menetluskuludest vabastamine – isik saab sissetulekut ja suurema osa sellest kulutab enda sõnul meelelahutuslikul otstarbel (erinevad kõnepaketid nutitelefonide soetamiseks jmt) ning muuhulgas aeg-ajalt ka alkoholi ostmiseks. Samas, arvestades süüdimõistetu majanduslikku olukorda, et tal ei ole alalist tööd, tal on 80 % töövõimetus, saadav pension on väike, oleks kogu menetluskulu tasumine talle ilmselt ülejõukäiv. Samuti kogu menetluskulu tasumine ühe kuu jooksul peale kohtuotsuse jõustumist ei ole isiku sissetulekuid arvestades võimalik. Eeltoodust tulenevalt peab kohus võimalikuks kohaldada KrMS § 180 lg 3 sätteid ning rahuldada taotluse menetluskulude vähendamiseks ja nende tasumise ajatamiseks ühe aasta peale. Kohtunik 3