← Eesti

1-12-4497/16

ÄRAKIRI KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht 11.10.2012, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number 1-12-4497 Kohtunik Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Virve Roots Prokurör Aita Ploom Kaitsja Eduard Bulattšik Kohtuasi Viru Vangla materjalid L.P vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu L.P, isikukood xxx, kannab karistust Viru Vanglas. Karistuse kandmise algus 27.01.2012 ja 24.10.2012 Kohtuasja läbivaatamise aeg 02.10.2012, videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja §

  1. RESOLUTSIOON Jätta L.P vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Välja mõista L.P-lt menetluskuluna riigituludesse 72 eurot kaitsetasu adv. Eduard Bulattšiku poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates (Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pank või nr 221023778606 Swedbank või nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumber 2800049900). Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest OÜ Advokaadibüroo Bulattšik kasuks 72 eurot (sh käibemaks 20 %) adv. Eduard Bulattšiku poolt süüdimõistetu L.P kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud: Viru Vangla esitas 26.07.2012 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava L.P vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. L.P on süüdi mõistetud Viru Maakohtu 27.06.2012 otsusega KarS § 201 lg 2 p 1 järgi ning karistatud 1 kuulise vangistusega. KarS § 65 lg 2, § 64 lg 1 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu Narva kohtumaja 24.08.2011 kohtuotsuse järgi ärakandmata karistuse osa (7 kuud 27 päeva vangistust) võrra ning mõista L.P-le liitkaristuseks 8 (kaheksa) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loetu 27.01.
  2. Vangla poolt esitatud materjalidest nähtub, et isik kannab esimest reaalset vanglakaristust. Kriminaalkorras karistatud kokku kolmel korral varguste eest. Kuna L.P ei asunud täitma temale kohtu poolt määratud ühiskondlikult kasuliku töö tunde ning rikkus kontrollnõuet ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, pööras kohus mõistetud vangistuse täitmisele. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kinnipeetav on enne vangistust elanud oma tüdruksõbra korteris. Vabanedes arvas kinnipeetav, et saab tädi juurde minna, kuid kodukülastusest selgus, et tädi ei saa enda juurde võtta. Kinnipeetav soovib elama minna vanaema juurde Narva. Isiku elukoht ei ole kindel. Kinnipeetaval ei ole põhiharidust ning ametioskusi. Vangla andmetel on kinnipeetaval maksmata nõudeid 2660.29 eurot. Kinnipeetava lähivõrgustik on nõrk. Kohtuistung: L.P taotles ka ise tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kinnipeetav avaldab kohtule, et ta ei tea kuhu ta saab tööle ning millest hakkab tasuma rahalisi nõudeid. Kinnipeetav leiab, et ei taha järelejäänud 22 päeva vanglas olla, sest ta on seal niigi olnud. Kinnipeetav eelistaks vabaneda tingimisi kriminaalhooldaja järelevalve alla, sest muidu ta võib vabanedes midagi korda saata. Prokurör L.P vabastamist ei toeta. Prokurör leiab, et karistust on kanda jäänud vaid kolm nädalat ning praegune vabastamine oleks ressursi raiskamine. Prokurör arvab, et kui isik tahab elada seaduskuulekalt, saab seda teha ka ilma järelevalveta. Kaitsja toetab L.P vabastamist. Kaitsja leiab, et tuleks arvestada isiku soovi vabaneda kriminaalhoolduse alla. Kohtumääruse põhjendused: Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Vastavalt KarS § 76 lg 3 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kinnipeetaval ei ole vabaduses olemas kindlat elu- ja töökohta. Kinnipeetav on hulkuva eluviisiga. Kinnipeetav ei valda eesti keelt ning tal on 8 klassi haridust. Põhihariduse ja ametioskuste puudumine raskendab konkureerimist tööturul. Vangistuses oli isikul võimalus avavanglas teha tööd, kuid ei täitnud töökohustusi, mis näitab, et isik ei panusta töösse väga palju. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 69%. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 53% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 51%. Kohus leiab, et katseaja mitteläbimine ja hiljem ühiskondlikult kasuliku töö ajal toime pandud uued kuriteod näitavad isiku suutmatust ühiskonnas kehtestatud normidest kinni pidada ning talle pandud kohustusi järgida, mistõttu oleks kinnipeetava vabastamine enne tähtaega ennatlik. Kohus on seisukohal, et kriminaalhooldus ei ole mõjutanud kinnipeetavat positiivselt. Kohtul puudub veendumus, et kinnipeetav suudab ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja ning temale pandavad kohustused täita nõuetekohaselt. Arvestades, et kuritegude toimepanemise põhjusena L.P poolt on täheldatud materiaalse kasu saamise eesmärki ja et isikul vabaduses töökohta garanteeritud ei ole, on uue kuriteo toimepanemine majanduslike raskuste ilmnemisel tõenäoline. Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Kohtunik Ärakiri õige №oremreferent (allkiri) Anu Ammer (allkirjastatud digitaalselt) Kai Rosar Kohtumäärus jõustus 30.oktoobril
  3. a. №oremreferent Kai Rosar

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.