lg 2 p 1, 3 järgi ja karistuseks mõisteti 4 kuud vangistust ning
järgi mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust.
lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskemaga ning mõisteti liitkaristuseks 6 kuud vangistust.
§-ide 65 lg 1 ja 64 lg 1 alusel moodustati liitkaristus Viru Maakohtu poolt 21.02.2011.a. mõistetud karistusega ning üksikkaristustest raskema suurendamise teel mõisteti liitkaristuseks 7 kuud vangistust, millest nelja kuu osas jäi F.E tingimisi vabastatuks 21.02.2011 otsusega määratud tingimustel, ülejäänud 3 kuud jäeti tingimisi kohaldamata
Katseajaks allutati F.E kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ning kohustati teda järgima kontrollnõudeid ja täitma
Katseaja alguseks loeti 02.02.2012.a. Kohtuotsus jõustus Riigikohtu 17.09.2012.a. määrusega. 02.10.2012.a. saabus kohtule Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna Rakvere talituse kriminaalhooldusametnikult Siiri Bork’ilt erakorraline ettekanne F.E-le määratud katseaja pikendamiseks 3 kuu võrra. Erakorraline ettekanne esitati, kuna F.E ei allunud kohustusele mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Ettekande kohaselt ilmus F.E 01.10.2012 Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna Rakvere talitusse esmakohtumisele kriminaalhooldusametniku Siiri Bork vastuvõtule. Vestluse käigus tundis kriminaalhooldusametnik alkoholi lõhnasid. F.E fikseeriti alkomeetriga alkoholijoove – 0,261 mg/l väljahingatavas õhus. Isik tunnistas alkoholi tarvitamist. Seega rikkus F.E kohtuotsusest tulenevat lisakohustust mitte tarvitada katseajal alkoholi ja narkootikume. Kriminaalhooldusaluse seletuses põhjendas F.E alkoholi tarvitamist järgnevalt: ’’Ilmusin alkoholi jääknähtudega järelvaataja juurde. Võtsin paar õlut enne magama minekut. Tuli parem uni.’’ Kriminaalhooldusametnik tegi ettepaneku pikendada katseaega 3 kuu võrra. Ettepanekut tehes lähtus kriminaalhooldusametnik asjaolust, et kohtuotsusest tuleneva lisakohustuse mitte tarvitada katseajal alkoholi ja narkootikume rikkumine esines esmakordselt ja kohtumiste alguses, mistõttu on katseaja jätkumine otstarbekas. 1 KrMS § 432 lg 1 kohaselt lahendab kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata, kui käesoleva paragrahvi lõikest 3 ei tulene teisiti.
lg 4 sätestab, et kui süüdimõistetu ei järgi katseajal kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt
lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Tuvastamist on leidnud, et F.E ei ole järginud temale kohtu poolt katseajaks pandud kohustust, s.o kohustust mitte tarvitada alkoholi. Seega on F.E pannud katseajal toime rikkumise. Samas leiab kohus, et kuna F.E katseaeg on algusjärgus, on kriminaalhooldusametniku taotlus katseaja pikendamiseks põhjendatud ning F.E-le saab anda võimaluse katseaeg edukalt läbida. Kohus leiab, et Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna Rakvere talituse kriminaalhooldusametniku Siiri Bork’i erakorraline ettekanne F.E-le määratud katseaja pikendamiseks 3 kuu võrra on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes
MS § 387, 427, 432 kohtunik m ä ä r a s: Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna Rakvere talituse kriminaalhooldusametniku Siiri Bork’i erakorraline ettekanne rahuldada. Pikendada F.E-le (isikukood xxx, elukoht xxxx) Viru Maakohtu 02.02.2012.a. kohtuotsusega nr 1-10-14645 määratud 1 aasta ja 6 kuulist katseaega 3 (kolme) kuu võrra, s.o kuni 01.11.2013.a. Määruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse ärakiri saata kriminaalhooldusametnikule ja F.E-le. Kohtunik Ärakiri õige №oremreferent (allkiri) (allkirjastatud digitaalselt) Kohtumäärus jõustus 31. oktoobril 2012. a. №oremreferent Tiit Kullerkupp Lea Herne Lea Herne 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.