1-11-9227/33

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2012, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-11-9227 Kohtukoosseis Paavo Randma, Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. septembri 2012 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu L.M-i (L.M) kaitsja advokaat Irina Gromtsevi (Gromtsev) määruskaebus RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 390 ringkonnakohus määras:
3. Jätta Viru Maakohtu
4. septembri 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu L.M-i kaitsja advokaat Irina Gromtsevi määruskaebus rahuldamata.
5. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt OÜ Ida-Viru Advokaadibüroo kaudu 38 eurot 40 senti, sealhulgas käibemaks 6 eurot 40 senti, advokaat Irina Gromtsevile tema poolt L.M-ile apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
6. KrMS §-de 175 lg 1 p 4 ja 187 lg 2 alusel välja mõista L.M-ilt menetluskulud, s.o kaitsja tasu advokaat Irina Gromtsevi poolt osutatud õigusabi eest 38 eurot 40 senti riigituludesse.
7. L.M tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011 või Swedbank nr
8. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „L.M 1-119227 menetluskulud“. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määruse peale võib KrMS § 384 lg 2 alusel advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest. -1 - Asjaolud Viru Maakohtu 07.09.2012 määrusega jäeti L.M temale Pärnu Maakohtu 23.09.2011 otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Pärnu Maakohtu 23.09.2011 otsusega tunnistati L.M süüdi KarS § 209 lg 2 p 1, § 199 lg 2 p 7, 8, 9, § 344 lg 1, § 345 lg 1 ja § 213 lg 1 järgi ning karistuseks mõisteti 1 aasta 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati karistust 06.09.2010 Pärnu Maakohtu otsusega mõistetud vangistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 3 kuu ja 27 päevase vangistuse võrra ja § 68 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 2 aastat 9 kuud 24 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja algus on 01.03.2011 ja lõpp 25.12.
9. Õigus taotleda tingimisi ennetähtaegset vabastamist tekkis kinnipeetaval 28.07.
10. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ja kaitsja arvamuse ning arvestades prokuröri kirjalikku arvamust, leidis, et L.M tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Maakohus tuvastas, et L.M on varasemalt kahel korral karistatud tingimusliku karistusega. Käesoleval ajal kannab ta karistust varavastaste kuritegude (vargus, kelmus, omavoliline sissetung) ja tähtsa isikliku dokumendi kuritarvitamise eest. Väärteomenetluse korras on L.M karistatud 36-l korral, sealhulgas korduvalt tubakaseaduse, avaliku korra ja alkoholiseaduse rikkumise ning väheväärtusliku asja varguse eest. Vabanedes asub L.M elama ema ja vanaema juurde. Garanteeritud töökoht kinnipeetaval aga puudub ning seega ei oma ta iseseisvat sissetulekut. Vähene haridus (XXX klassi) ning eriala ja töökogemuse puudumine raskendab töö leidmist ja suurendab uute kuritegude toimepanemise riski. L.M-i suhtlusringkonda kuuluvad kriminaalkorras karistatud isikud (kuriteokaaslane). Positiivseks luges maakohus, et kinnipeetav on vangistuse jooksul osalenud XXXX ja XXXX kursusel, osaleb "XXXX" programmis, käib XXXX-XXXX kursusel ning on hõivatud vangla XXXX XXXX XXXX. Vangla koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud ei ole. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06) on vangistatu õiguspärane käitumine vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Maakohus leidis, et süüdimõistetul elukoha olemasolu ja lähedaste toetus ei kaalu üles tema varasemat käitumist ja kuritegude asjaolusid. Kohtul ei tekkinud veendumust, et vabaduses hakkaks süüdimõistetu seaduskuulekalt elama, sest selline võimalus oli talle juba antud ja ta on oma eluga näidanud, et vabaduses jätkab kuritegude toimepanemist. Ka varem oli süüdimõistetul perekonna toetus, samuti kindel elukoht ja isegi ametlik töökoht, kuid nimetatud asjaolud ei takistanud tal uusi kuritegusid toime panna. Üksnes vahistamine pani isiku õigusvastasele tegevusele lõpu. Alkoholi tarvitamine ja rahalised kohustused summas 2102,10 eurot suurendavad uue kuriteo toimepanemise ohtu. Kinnipeetava suhtlusringkonnas on kriminaalse taustaga isikuid, kelle poolt ta on mõjutatav ja kaasahaaratav. Maakohus asus seisukohale, et suure tõenäosusega paneb L.M vabaduses toime uusi kuritegusid ning tema vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isikut on varem kahel korral kriminaalhooldusele allutatud, kuid katseajal pani ta toime uue kuriteo. Kriminaalhooldus ei osuta L.M-ile piisavalt mõju. Arvestades L.M-i toimepandud kuritegude asjaolusid, korduvaid karistusi (korduvad teise astme varavastased kuriteod, muuhulgas korduvad kelmused), tema käitumist kriminaalhooldaja järelevalve all (uus -2 - kuritegu katseajal), tema käitumist vabaduses (korduvad väärteokaristused), ei ole kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine maakohtu hinnangul õigustatud. Uute kuritegude toimepanemise risk on väga kõrge. Määruskaebuses esitatud taotluse sisu Maakohtu määrusele esitas määruskaebuse L.M-i kaitsja, kes palub maakohtu määruse tühistada ning teha uus määrus, millega vabastada L.M vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kaitsja leiab, et maakohus on ebaõigesti hinnanud asjas esinevaid asjaolusid ning jätnud arvestamata KarS § 76 lg-s 3 sätestatud positiivsed asjaolud. Kaitsja sedastab, et süüdimõistetu kannab esimest reaalset vangistust. Tal on P T G garantiikiri, mille kohaselt võetakse ta vabanemise korral XXX. klassi õpilaseks. Maakohus on jätnud selle asjaolu aga arvestamata. Õige ei ole maakohtu järeldus, et kinnipeetaval puudub töökogemus ja eriala. Enne vangistust omas L.M ametlikku töökohta. Vangistuse kandmise ajal on L.M osalenud XXXX, XXXX ja XXXX-XXXX kursustel. Tema käitumine vanglas on laitmatu, distsiplinaarkaristusi ei oma. Hea käitumise eest sai ta premeeritud kahe väljasõiduga 26.05.2012 ja 25.08.
11. Distsiplinaarkaristuste puudumine näitab, et L.M on võimeline elama seaduskuulekalt. L.M on läbinud sotsiaalprogrammi "XXXX". Alates 10.05.2012 on hõivatud vangla XXXX XXXX XXXX. L.M on motiveeritud täitma oma rahalisi kohustusi, mida ta on vangistuse ajal täitnud umbes 200 euro ulatuses. Kinnipeetav kinnitab oma käitumisega, et soovib edaspidi elada seaduskuulekalt ning on asunud paranemise teele. Tegemist on XXXX-aastase isikuga, kes suurema osa õigusrikkumistest pani toime XXXX. Kaitsja leiab, et süüdimõistetu isiku arvestamisel tuleb arvestada ka tema vanust. Kaitsja on seisukohal, et positiivsed asjaolud on antud juhul kaalukamad kui negatiivsed ning L.M-i puhul võib väita, et karistuse eesmärk on täidetud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et L.M-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Maakohus on L.M-i puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. Maakohtu sellekohased põhistused on veenvad ja ringkonnakohus nõustub nendega. Järgnevalt käsitleb ringkonnakohus määruskaebuses esitatud väiteid. Ringkonnakohus on seisukohal, et tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel on oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Kohtukolleegium hindab positiivsena asjaolu, et L.M ei ole kehtivaid distsiplinaarkaristusi ning ta sai hea käitumise eest vangla administratsiooni poolt premeeritud. Samuti peab ringkonnakohus positiivseks vangistuse ajal mitmete kursuste ja sotsiaalprogrammi läbimist ning vabanemisel elukoha ja õppimiskoha olemasolu. Kohus tunnustab L.M-i poolt enda käitumise parandamist ning loodab, et ta suudab ka edaspidi vangistuses õiguskuulekalt käituda ning säilitab oma motiveeritud ning -3 - positiivse ellusuhtumise. Siiski märgib ringkonnakohus, et L.M kannab karistust korduvate varavastaste kuritegude eest ning karistusest on kandmata veel üle 1 aasta ja 2 kuu. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuses toodud väitega, et positiivsed asjaolud kaaluvad antud asjas negatiivsed asjaolud üles. Süüdimõistetu käitumine karistuse kandmise ajal on üks tingimustest, millega kohus peab KarS § 76 lg-st 3 tulenevalt kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestama. Samas ei oma see asjaolu ettemääratud või otsustavat jõudu ning vangistusest vabastamise üle otsustamisel tuleb arvestada kõiki KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid kogumis. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et eelnevalt mainitud positiivsed asjaolud ei kaalu üles seda, et L.M on korduvalt karistatud kuritegude toimepanemise eest ja need karistused pole motiveerinud teda õiguskuulekalt käituma. Ringkonnakohus leiab, et esineb oht, et L.M võib vangistusest ennetähtaegse vabanemise korral hakata toime panema uusi kuritegusid. Uute kuritegude toimepanemise tõenäosust kinnitab ka Viru Vangla iseloomustuses toodud hinnang, mille kohaselt uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 1 aasta jooksul on 73% ja 2 aasta jooksul 85%, mistõttu vangla ei toeta L.M-i tingimisi ennetähtaegset vabastamist. L.M on kuritegusid toime pannud ka katseajal. Sellest järeldab ringkonnakohus, et kriminaalhooldaja järelevalve ei avalda L.M-ile soovitud mõju ning seega ei teki ringkonnakohtul veendumust, et L.M suudab seekord tingimisi ennetähtaegsel vangistusest vabanemisel elada seaduskuulekalt ning läbida katseaja positiivselt, sh järgida kõiki talle kehtestatud kohustusi. Ringkonnakohus peab oluliseks rõhutada, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, on karistuse tervikuna ärakandmine reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Käesoleval ajal ei pea ringkonnakohus võimalikuks kohaldada L.M-i suhtes erandlikku meedet, s.o teda ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada. Isik, kes on toime pannud kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus. Kinnipeetav peab mõistma, et süüdimõistmisel ei ole tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine talle garanteeritud. Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. L.M peab KrMS § 187 lg 2 alusel hüvitama menetluskulu, milleks on kaitsjatasu 38 eurot 40 senti vaidlustatud maakohtu määrusega tutvumise ning määruskaebuse koostamise eest. Paavo Randma Aarne Sarjas -4 - Tiit Lõhmus