4-13-171/4

Väärteoasi nr.4-13-171 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse kuupäev Kohus 30.01.2013.a Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja Kohtunik Aime Ivanson Kaevatav otsus Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse 18.12.2012.a otsus väärteoasjas nr 2302,12,017781 Menetlusalune isik (kaebuse esitaja) K.U, isikukood XXX, elukoht xxx Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri KKB liiklusmenetlustalitus Menetluse liik kaebemenetlus, kirjalik menetlus LÕPPOSA PolitseiJätta ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse 18.12.2012.a otsus väärteoasjas nr 2302,12,017781 muutmata ja K.U kaebus lisakaristuse tühistamise või asendamise osas rahuldamata. KarS § 66 lg 2 alusel määrata K.U rahatrahvi 800 eurot tasumine ositi 6 kuu jooksul võrdsetes osades. Edasikaebe kord Otsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule menetlusalune isik advokaadi vahendusel või kohtuväline menetleja Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kaudu 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamise päevast, teatades Harju Maakohtule kassatsiooni esitamise soovist eelnevalt 7 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest. Otsus jõustub, kui seitsme päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest ei ole kohtule teatatud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist. Kaevatava otsuse sisu K.U karistati kohtuvälise menetleja 18.12.2012.a. otsusega väärteoajas nr 2302,12,017781 liiklusseaduse (LS) § 227 lg 4 ja § 242 lg 1 järgi ühe karistusega rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses, s.o 800 eurot ja LS § 227 lg 5 p 3 alusel võeti lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus kuueks kuuks selle eest, et tema 24.11.2012.a. kell 15:10 Harju maakonnas Rae vallas Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee 28.km-l juhtis mootorsõidukit kiirusega 137+-5 km/h, millega ületas lubatud suurimat sõidukiirust 70 km/h mitte vähem kui 62 km/h võrra ning kontrollijale esitamiseks puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust tõendav dokument ja isikut tõendav dokument. Oma tegevusega rikkus K.U otsuse kohaselt LS § 50 lg 5 p. 3 ja LS § 88 lg 1 nõudeid. Taotlus Kohtule esitatud kaebuses palus K.U tühistada kohtuvälise menetleja otsus osas, millega talle määrati lisakaristuseks mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kuueks kuuks ja palus selle asendada arestiga. Kaebuses toodud selgituste kohaselt on juhtimisõiguse olemasolu K.U-le vajalik igapäevaste töökohustuste täitmiseks, kuna ta töötab RH OÜ-s autojuhina. Lisaks sellele hooldab ta töövõimetuid H ja MU XXX, milleks auto on hädavajalik. Kaebuse kohaselt K.U avaldab toimunu üle sügavat kahetsust ning lubab mitte kunagi enam väärtegu toime panna. Menetlusalune isik soovib asja läbivaatamist kirjalikus menetluses. Kohtuvälise menetleja seisukoht Kohtuväline menetleja ei vaielnud vastu kaebuse arutamisele kirjalikus menetluses ja esitas omapoolse seisukoha, milles palus kaebus jätta rahuldamata ja vaidlustatud otsus muutmata ning tühistamata. Kohtuväline menetleja märkis, et liiklusreeglite nõuete rikkumisega väljendas kaebaja oma ükskõikset suhtumist kehtestatud liiklusalastesse käitumisnormidesse ja teistesse liiklejatesse. Rikkudes liikluseeskirju, seab kaebuse esitaja ohtu nii enda kui kaasliiklejate elu, tervise ja vara. Kohtuväline menetleja leiab, et kui juht ei soovi kohandada enda juhitava sõiduki liikumiskiirust vastavalt kehtivatele liiklusseaduse sätetele, on ta liikluses ohtlik ja ta tuleb juhtimiselt kõrvaldada ning välistada tema osalemine liikluses mootorsõiduki juhina. Kuivõrd kaebuse kohaselt on menetlusaluse isiku puhul tegemist isikuga, kellel on tööülesannete täitmiseks vajadus kasutada mootorsõidukit, siis sellisel juhul peab menetlusalusele isikule olema väga hästi teada, et liiklusnõuetega vastuollu minek toob kaasa karistuse, mis omakorda võib halvendada tema majanduslikku olukorda ja seada takistusi töökohustuste täitmisel. Olles taolisest riskist teadlik, peab isik ise valima sellise käitumisviisi, et tema majanduslik olukord ei halveneks. Kohtu seisukoht Kohus, tutvunud K.U poolt esitatud kaebusega, kohtuvälise menetleja seisukohaga ja kontrollinud väärteoasja materjale leiab, et kaebuse saab vastavalt V™S §-le 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses ning kaebus tuleb jätta rahuldamata. Nähtuvalt kohtule esitatud kaebusest ei vaidlusta K.U kiiruse ületamist kohtuvälise menetleja otsuses näidatud ajal ja kohas ning lisaks süü omaksvõtule tõendavad aset leidnud rikkumist liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll ja tunnistaja Andrus Murumetsa ütlused. Nimetatud protokolli kohaselt oli Harjumaal Rae vallas Tallinn-Tartu-VõruLuhamaa tee

1. kilomeetril suunaga Tallinna poole lubatud suurim kiirus 70 km/h, sõiduk Ford Galaxy reg.märgiga XXX, mida juhtis K.U, sõitis aga kiirusega 137+-5 km/h. Kiirust mõõdeti kiirusmõõteseadmega Stalker MDR. Mõõtevahendi taatlustunnistus nr. TTRSS12/00023 tõendab, et mõõteseade oli taadeldud 03.01.2012.a, seadet oli testitud 24.11.2012.a. kell 07:50 ja seade oli töökorras. Seega oli sõiduki Ford Galaxy reg.märgiga XXX kiiruse näit õige ning K.U ületas sõidukiirust mitte vähem kui 62 km/h võrra. Andrus Murumets tunnistajana antud ütlused kattuvad kiirusmõõteseadme kasutamise protokollis märgituga. Seega on tuvastatud väärteo toimepanemine K.U poolt ning tema tegevus vastab LS § 227 lg 4 sätestatud väärteo objektiivsetele tunnustele, s.o mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamisele üle 60 kilomeetri tunnis. Arvestades rikkumise kohal 2 kehtestatud lubatud sõidukiiruse piirmäära ületamise ulatust, samuti menetlusaluse isiku ütlusi, mille kohaselt ületas piirkiirust eesseisvast sõidukist möödumiseks, et näidata eessõitva sõiduki juhile tema manöövri ja sõidu ohtlikkust, ei ole kahtlust, et subjektiivsete tunnuste poolest on väärtegu toime pandud tahtlikult ja tahtluse liigiks on kavatsetus. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus tuvastanud ei ole ning kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust. Samuti on menetlusalusele isikule karistuse määramine toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega. LS § 227 lg 4 sanktsioon annab võimaluse rikkumise toimepanijat karistada rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni 24 kuuni. Sama paragrahvi lõige 5 p 3 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist lõikes 4 sätestatud süüteo eest kuuest kuust kuni kaheteistkümne kuuni. Vastavalt karistusseadustiku §-le 56 lg 1 on karistamise aluseks isiku süü. Samuti tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. K.U karistati rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses ehk summas 800 eurot ning lisakaristusena võeti ära juhtimisõigus kuueks kuuks, seega on kohtuväline menetleja karistanud K.U põhikaristuse osas üle sanktsiooni keskmise määra, lisakaristuse osas aga sanktsiooni alammääras, karistust kergendava asjaoluna on arvestatud kahetsust, raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et karistuse kergendamiseks, s.o juhtimisõiguse äravõtmise tühistamiseks, puudub alus. Kohtu hinnangul on lisakaristuse kohaldamine antud juhul igati õigustatud ning kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus vastab K.U süü suurusele ning on õiguskorra kaitsmise huvisid arvestav. K.U taotlust asendada juhtimisõiguse äravõtmine arestiga ei saa rahuldada, sest lisakaristuse asendamine muu karistusliigiga ei ole võimalik. Arestiga võib kohus asendada kohtutäituri avalduse alusel üksnes põhikaristust – rahatrahvi. K.U on küll oma rikkumist tunnistanud ja tehtut kahetsenud, kuid ainuüksi sellele asjaolule toetudes ei ole lisakaristuse tühistamine põhjendatud. Seda enam, et karistust kergendavat asjaolu on arvestanud karistuse määramisel ka kohtuväline menetleja ning kohus nõustub kohtuvälises menetluses määratud karistusega. Kiiruse ületamise ulatus oli väga suur ning sellise kiirusega sõites remonditaval teelõigul, millel oli kiiruse piirang 70 km/h, riskeeris menetlusalune isik liiklusõnnetuse põhjustamisega. Seega oli tema süü väärteo toimepanemisel suur. Liiklusmärgid seatakse üles ohutu liikluse tagamiseks ja nendest tuleb kinni pidada. On oluline, et K.U ka tegelikult tunnetaks oma vastutust liikluses osalejana ning saaks aru oma teo keelatusest. Rikkudes liikluseeskirju ning suhtudes liikluskorda hoolimatult ja vastutustundetult, seadis K.U ohtu nii enda kui kaasliiklejate elu, tervise ja vara. Selleks, et tagada teistele liiklejatele ohutus vähemalt selleks ajaks, kui menetlusalune isik ise aktiivselt liikluses ei osale, on antud juhul põhjendatud menetlusaluse isiku ajutine eemaldamine liiklusest lisakaristuse kohaldamise kaudu. Kaebuses toodud selgitused, et juhtimisõiguse olemasolu on vajalik seoses tööga, ei saa olla aluseks lisakaristuse kohaldamata jätmiseks. Isik, kellele juhtimisõiguse omamine on igapäevaselt vajalik, peab ka ise käituma seda õigust säilitaval viisil, st järgima igapäevaselt liikluseeskirju, mitte aga lootma, et rikkumisi kas ei märgata või nendele siis seaduses ettenähtud rangusega ei reageerita. Kui isik otsustab valida käitumisviisi, millega teadlikult seab ohtu nii enda kui kaasliiklejate turvalisuse ning riskib juhtimisõigusest ajutise ilmajäämisega, tuleb tal taluda sellest lähtuvaid negatiivseid mõjusid oma elukorraldusele. Karistuse eesmärgiks ongi mõjutada rikkujat karistuse läbi edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja kaitsta sellega ka õiguskorda, mille alla kuulub ka liikluskord. Eeltoodu alusel jätab kohus kaebuse rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsuse muutmata. 3 Kuigi kaebuse esitaja ei ole kaebuses taotlenud rahatrahvi ositi tasumise võimaldamist, on ta sellekohase taotluse esitanud kohtuvälisele menetlejale peale otsuse tegemist. Kuna kohtuväline menetleja jättis taotluse läbi vaatamata seoses menetlusaluse isiku poolt kohtusse kaebuse esitamisega, vaatab kohus ise selle taotluse läbi ja nõustub K.U poolt rahatrahvi osade kaupa tasumisega kuue kuu jooksul. Kohus juhindub V™S § 120 lg 1, § 132 p.
2. Kohtunik 4