← Eesti

1-13-244/3

Obsah (6)§ 424§ 50§ 74§ 75§ 83§ 78

Kriminaalasi nr 1-13-244 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel 10.jaanuaril 2013.a. Tartus kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum sekretär Kristi Martin juuresolekul prokurör Jüri Vissak kaitsja a

§ 424järgi.

Kohus, asja arutanud ja arvesse võtnud kogutud tõendeid ning kokkulepet t u v a s t a s: Süüdistus S.H süüdistatakse selles, et tema juhtis 29.detsembril 2012 kella 02.36 paiku Tartumaal Elva linnas Kesk tänaval mootorsõidukit Mazda Xedos reg nr XXX, olles alkoholijoobes. Sellega pani S.H toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o

§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kokkulepe Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Prokurör taotleb S.H kokkuleppe kohaselt

§ 424järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistuseks 1 aasta vangistust.

Sama kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör

§ 50

lg 1 alusel kohtus lisakaristusena S.H-lt mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 1 aastaks ja 6 kuuks. Lähtudes

§ 74

lg 1 ei pöörata mõistetud vangistust täielikult täitmisele, kui S.H ei pane 1 aasta ja 10 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle

§ 75

sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi: • elab kohtu määratud alalises elukohas; • ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; •allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; • saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; •saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Juhindudes KrMS § 142 lg 2 p 9 palun Tartu Maakohtul arestida konfiskeerimise tagamiseks S.H-le kuuluv tumesinist värvi sõiduauto MAZDA XEDOS registreerimismärgiga XXX (VIN kood JMZCA128201121321), tehes sõiduki võõrandamise keelumärke Maanteeameti liiklusregistrisse ning

§ 83

lg 1 alusel konfiskeerida nimetatud sõiduauto kui tahtliku süüteo toimepanemise vahend. Menetlus kohtus Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. S.H tuleb süüdi tunnistada

§ 424järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Kuriteoga varalist kahju tekitatud ei ole ja tsiviilhagi esitatud ei ole. Prokurör taotles kokkuleppes S.H poolt kuriteo toimepanemisel kasutatud mootorsõiduki Mazda Xedos registreerimismärgiga XXX konfiskeerimist kuriteo toimepanemise vahendina ning konfiskeerimise tagamiseks ja võõrandamise tõkestamiseks ka mootorsõiduki arestimist kuni kohtuotsuse jõustumiseni. KrMS § 142 lg 1 kohaselt on vara arestimise eesmärgiks tsiviilhagi, konfiskeerimise või selle asendamise ja varalise karistuse tagamine, kusjuures vara arestimine seisneb kahtlustatava, süüdistatava või süüdimõistetu, tsiviilkostja või kolmanda isiku või rahapesu või terrorismi rahastamise objektiks oleva vara üleskirjutamises ja vara võõrandamise tõkestamises.

§ 83

lg 1 kohaselt võib kohus konfiskeerida tahtliku süüteo toimepanemise vahendi, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale. Kohtus on tõendamist leidnud S.H poolt tahtliku kuriteo toimepanemine, mis seisnes mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis. Ka varasemalt on teda korduvalt karistatud samasuguste õigusrikkumiste toimepanemise eest eriliigiliste karistustega ja lisakaristusena on tema suhtes kohaldatud ka mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist, kuid sellest hoolimata on ta samasugust õigusvastast käitumist jätkanud. Kuriteo toimepanemisel on S.H viimasel korral kasutanud mootorsõidukit, s.o temale endale kuuluva sõiduautoga Mazda Xedos registreerimismärgiga XXX . Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma 12.juuni 2008.a lahendis kriminaalasjas nr. 3-1-1-3707 märkinud, et isik, kes juhib mootorsõidukit joobeseisundis, kasutab seda liikluses osalemiseks ja seega ka süüteo toimepanemiseks, mistõttu saab mootorsõidukit käsitleda

§ 424kirjeldatud kuriteo toimepanemise vahendina.

Eeltoodust tulenevalt, kuna S.H on juba korduvalt kasutanud mootorsõidukeid joobeseisundis mootorsõiduki juhtimiseks ning ka käesoleva kuriteo on ta toime pannud temale hetkel kuuluva sõiduautoga, siis leiab kohtunik, et tema edasise samalaadse ebaseadusliku tegevuse tõkestamiseks on põhjendatud temale kuuluv sõiduauto kuriteo toimepanemise vahendina konfiskeerida. Samuti leiab kohtunik, et tagamaks mootorsõiduki säilimine kohtuotsuse jõustumiseni ja seejärel konfiskeerimise toimumiseni on põhjendatud nimetatud mootorsõiduk arestida. S.H-lt kuulub riigituludesse menetluskuludena KrMS § 180 alusel väljamõistmisele süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis kuulub kiirmenetluse korral vastavalt KrMS § 2565 lg 2 vähendamisele ja kohtueelses menetluses, kokkuleppe sõlmimisel ning kohtuistungil osalenud kaitsja tasu. Kohtunik leiab, et põhjendatud on kohaldada KrMS § 180 lg 3 arvestades süüdistatava taotlust ja menetluskulude suurust ning määrata talle menetluskulude tasumiseks pikem tähtaeg võimalusega tasuda need osade kaupa. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS § 180, § 2565,§ 248 lg 1 p 4 ja § 249, kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada S.H

§ 424j är gi ja mõista karistuseks üks

(1)aasta vangistust.

§ 74alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui S.H ühe

(1)aasta kümne
(10)kuu pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle

§ 75sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1.

elab kohtu määratud alalises elukohas

  1. ilmub kriminaalhooldusametniku poolt määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
  2. allub kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
  3. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks

(15)päevaks;
  1. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;
  2. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 78lg 1 alusel hakata kuulutamisest.

S.H katseaega arvestama alates kohtuotsuse Määrata S.H katseajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartumaa Elva talituse kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

§ 50lg 1 alusel lisakaristusena võtta S.H-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus üheks

(1)aastaks kuueks
(6)kuuks, milline karistus hakkab kehtima kohtuotsuse jõustumisest. Liiklusseaduse § 127 alusel on S.H kohustatud loovutama oma juhiloa Maanteeameti elukohajärgsele liiklusregistri büroole alates kohtuotsuse jõustumisest viie
(5)tööpäeva jooksul. KrMS § 142 lg 1 ja 2 alusel arestida konfiskeerimise tagamiseks ja võõrandamise tõkestamiseks S.H-le kuuluv mootorsõiduk Mazda Xedos registreerimismärgiga XXX (VIN kood JMZCA128201121321 (asub S.H valduses) kuni sõiduki konfiskeerimiseni. KrMS § 408 lg 5 alusel jõustub vara arestimise otsus selle tegemisest.

§ 83

lg 1 alusel konfiskeerida tahtliku kuriteo toimepanemise vahendina S.H-le kuuluv mootorsõiduk Mazda Xedos registreerimismärgiga XXX (VIN JMZCA128201121321). kood KrMS § 180 alusel välja mõista S.H-lt riigituludesse menetluskuludena sundraha, mida on vähendatud KrMS § 2565 lg 2 alusel, kakssada seitseteist

(217)eurot 50 senti ja kaitsja tasu viiskümmend seitse
(57)eurot 60 senti. Määrata, et S.H on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust kahe
(2)kuu jooksul. Riigituludesse väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda kohtu poolt määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB, arveldusarvele 221023778606 Swedbank või arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, märkides viitenumbriks
  1. Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb selgituses näidata kohtulahendi teinud kohtu ja kohtumaja nimetus, kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti. Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu, millega kaasnevad täitmiskulud. Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kaudu kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS
  2. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses. Otsuse koopia edastada koheselt vara arestimise täitmiseks Politsei-ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri Tartu politseiosakonda ja teadmiseks Maanteeameti liiklusregistri büroole ning kohtuotsuse jõustumisel konfiskeerimise täitmiseks Tartu Maavalitsusele. Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.