← Eesti

1-13-280/4

Obsah (7)§ 424§ 65§ 74§ 75§ 50§ 68§ 69

Kriminaalasi nr 1-13-280 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel 11.jaanuaril 2013.a Tartu kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum sekretär Kristi Martin juuresolekul prokurör Jüri Vissak kaitsja adv

§ 424järgi.

Kohus, asja arutanud ja arvesse võtnud kogutud tõendeid ning kokkulepet, t u v a s t a s: Süüdistus T.O süüdistatakse selles, et tema juhtis 09.jaanuaril 2013.a kella 11.55 paiku Tartumaal Luunja vallas Kavastu külas mootorsõidukit Audi 80 reg nr XXX, olles alkoholijoobes. Sellega pani T.O toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, so

§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kokkulepe Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

§ 424

ettenähtud kuritegude toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 4 kuud vangistust. Karistusseadustiku § 68 alusel arvestatakse karistusaja hulka 2 päeva (s.t 09.- 10.jaanuarini 2013.a), mille vältel T.O oli kahtlustatavana kinni peetud, mistõttu karistuseks jääb 3 kuud ja 28 päeva vangistust.

§ 65

lg 2 kohaselt suurendada uue kuriteo eest mõistetud karistust, liites sellele Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja poolt 14.detsembril 2011.a T.O-le mõistetud 3 kuud vangistust ja mõista T.O-le liitkaristuseks 6 kuud ja 28 päeva vangistust.

§ 74

lg 5 ja 69 alusel asendada T.O-le mõistetud 6 kuud ja 28 päeva vangistust 416 tunnise üldkasuliku tööga, mille T.O on kohustatud ära tegema 2 aastase tähtaja jooksul. Üldkasuliku töö tegemisel peab ta järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt

§ 75

sätestatule: • elab kohtu määratud alalises elukohas; • ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; •allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; •saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; • saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; •saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Sama kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör

§ 50

lg 1 alusel kohtus lisakaristusena T.O-lt mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 5 kuuks. Menetlus kohtus Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. T.O tuleb süüdi tunnistada

§ 424järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Kriminaalasjas tsiviilhagi esitatud ei ole, asitõendid puuduvad. Konfiskeerimisele kuuluv vara puudub. Menetluskuludena kuulub T.O-lt KrMS § 180 alusel riigituludesse väljamõistmisele süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis kuulub kiirmenetluse korral vastavalt KrMS § 2565 lg 2 vähendamisele ja kohtueelses menetluses, kokkuleppe sõlmimisel ning kohtuistungil osalenud kaitsja tasu. Kohtunik leiab, et süüdistatava puhul on põhjendatud kohaldada KrMS § 180 lg 3 ja arvestades menetluskulude suurust ning tema taotlust anda menetluskulude tasumiseks pikem tähtaeg võimalusega tasuda neid osade kaupa. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS § 180, § 2565, § 248 lg 1 p 4 ja § 249, kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada T.O

§ 424järgi ja mõista karistuseks neli

(4)kuud vangitust.

§ 68lg 1 alusel arvata karistusaja hulka T.O eelvangistuses viibitud aeg 0910.jaanuar 2013.a, s.o kaks

(2)päeva ja lõplikuks karistuseks mõista kolm
(3)kuud ja kakskümmend kaheksa
(28)päeva vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendada T.O-le mõistetud karistust Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 14.detsembril 2011.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o kolme

(3)kuu võrra ja liitkaristuseks T.O-le mõista kuus
(6)kuud kakskümmend kaheksa
(28)päeva vangistust.

§ 74

lg 5 ja § 69 alusel asendada T.O-le mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, mis

§ 69lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb nelisada kuusteist

(416)tundi üldkasulikku tööd, mis tuleb ära teha kahe
(2)aasta jooksul. Üldkasuliku töö tegemise ajal peab T.O järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt

§ 75sätestatule: 1.

elab kohtu määratud alalises elukohas

  1. ilmub kriminaalhooldusametniku poolt määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
  2. allub kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
  3. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks

(15)päevaks;
  1. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;
  2. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Üldkasuliku töö tegemise ajaks määrata kriminaalhooldusosakonna Tartumaa talituse kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. T.O Tartu Vangla (asuk. Tartu, Kalevi 1)

§ 50lg 1 alusel lisakaristusena võtta T.O-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus viieks

(5)kuuks, milline karistus hakkab kehtima kohtuotsuse jõustumisest. Liiklusseaduse § 127 alusel on T.O kohustatud loovutama oma juhiloa Maanteeameti elukohajärgsele liiklusregistri büroole alates kohtuotsuse jõustumisest viie
(5)tööpäeva jooksul. KrMS § 180 alusel välja mõista T.O-lt riigituludesse menetluskuludena süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha kakssada seitseteist
(217)eurot 50 senti ja kaitsjatasu viiskümmend seitse
(57)eurot 60 senti. Määrata, et T.O on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust ühe
(1)aasta jooksul. Riigituludesse väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda kohtu poolt määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB või arveldusarvele 221023778606 Swedbank või arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, märkides viitenumbriks
  1. Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb selgituses näidata kriminaalasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti. Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kaudu kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS
  2. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses. Otsuse koopia edastada koheselt vara arestimise täitmiseks Politsei-ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri Tartu politseiosakonda ja teadmiseks Maanteeameti liiklusregistri büroole ning kohtuotsuse jõustumisel konfiskeerimise täitmiseks Tartu Maavalitsusele. Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.