1-12-11181/44

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2013 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-12-11181 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Maili Lokk Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. mai 2013 määrus süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu K.I (K.I) määruskaebus RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-dest 390, 337 lg 1 p 1 ringkonnakohus määras: jätta Viru Maakohtu
3. mai 2013 määrus muutmata ning süüdimõistetu K.I määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud K.I mõisteti Viru Maakohtu 20.12.
4. a kohtuotsusega süüdi KarS § 274 lg 1 ja KarS § 275, karistused liideti KarS § 65 lg 2 järgi ning teda karistati KrMS § 238 lg 2 kohaldamisega 2 aasta ja 8 kuu pikkuse vangistusega. Karistuse kandmise algus on 19.11.2011 ja lõpp 19.08.2014 Viru Maakohtu 13.05.2013 määrusega jäeti K.I enne tähtaega vangistusest vabastamata. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohtu hinnangul ei ole K.I ennetähtaegne vabastamine põhjendatud ning K.I tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vabastamata. Maakohus märkis, et kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et K.I varasem käitumine, toimepandud kuritegude raskus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Maakohus tõi välja, et K.I on neli korda kriminaalkorras karistatud. Vanglakaristust kannab teist korda. Varasemalt on isikut karistatud varavastaste kuritegude eest. Isik on olnud kahel korral kriminaalhoolduse all, viimasel korral neist vangistuse asendamisel üldkasuliku tööga, esimese katseaja läbis ja teisel katseajal pani toime uued varavastased kuriteod. Käesoleval ajal kannab karistust võimuesindaja solvamise ja vägivallaga ähvardamise eest seoses võimuesindaja ametikohustuste täitmisega, mis olid toime pandud vangistuses. Seega on varavastasele käitumisele lisandunud vägivaldne käitumine. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks. Vangla koostatud iseloomustusest on näha, et kinnipeetav omab 27 kehtivat distsiplinaarkaristust. Karistused on enamjaolt määratud vanglaametniku seaduslikele korraldustele mitteallumise eest, vangla vara rikkumise ja keelatud esemete omamise eest. Rikkumiste arv ja iseloom näitab, et vangistuse ajal ei ole K.I oma käitumist ega mõtteviisi muutnud ning säilib oht, et ka vabanedes ei võtta süüdimõistetu oma käitumist kontrolli alla. Positiivseks tuleb lugeda, et kinnipeetav on vangistuse jooksul läbinud Convictuse tugigrupi programmi ja Eluviisitreeningu programmi. 2012 aastal on läbinud elektriku kursused ja veebruaris 2013 sooritas edukalt riigikeele A2 taseme eksami. Maakohus leiab, et süüdimõistetu ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud. Arvestades K.I poolt toimepandud kuritegude asjaolusid, korduvaid karistusi (korduvad varavastased kuriteod (süstemaatilised vargused), viimane karistus solvamise ja vägivalla eest võimuesindaja suhtes), tema käitumist vabaduses (kriminaalhooldaja järelevalve all olles uus kuritegu), tema käitumist vangistuses (27 distsiplinaarkaristust, viimane kuritegu toime pandud vangistuses), ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Isiku käitumine vanglas näitab, et süüdimõistetu ei ole võimeline hoidma enda käitumist kontrolli all ja hoiduma uute rikkumiste toimepanemisest isegi vangla režiimis. Soovides elada seadusekuulekalt vabaduses, tuleb süüdimõistetul algul hakata käituma seadusekuulekalt vangla režiimi tingimustes. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu K.I esitas Viru Maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja kaaluda veelkord enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist. K.I rõhutas, et kui ta ennetähtaegselt vabastatakse asub ta elama seaduskuulekat elu ning plaanib minna koos isaga tööle Soome ning kavatseb aidata teenitava rahaga enda suureliikmelist perekonda. Lisaks lubab ta regulaarselt käia kriminaalhooldaja vastuvõtul (kord kuus ) ning tasuda ära temalt välja mõistetud rahasummad. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
5. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses esitatud seisukohaga, et K.I vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat -2- elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus K.I tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel õigesti käsitlenud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid ja põhjalikult motiveerinud tema tingimisi enne tähtaega mittevabastamist. Maakohus keeldus K.I ennetähtaegsest vabastamisest eeskätt toimepandud kuriteo raskuse, süüdimõistetu isiku ja varasema karistatuse motiividel. Ringkonnakohus keskendub alljärgnevalt põhjendustele, miks nimetatud motiivid kaaluvad üles K.I poolt määruskaebuses esitatud seisukohad.
6. Ringkonnakohus rõhutab, et isiku vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks peavad olema erandlikud põhjused ning reeglina kuulubki isikule määratud karistus ärakandmisele tervikuna. Ringkonnakohus märgib, et süüdimõistetu ennetähtaegseks vabastamiseks peab kohtul KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid hinnates tekkima nii veendumus sellest, et kinnipeetav suudab edaspidi õiguskuulekalt käituda, kui ka sellest, et tema ennetähtaegne vabastamine ei oleks vastuolus õiguskorra kaitsmise huvidega.
7. Ringkonnakohus märgib, et K.I on vangistuses viibimise ajal karistatud distsiplinaarkorras 27 korda. Seega on K.I jätkanud ka vangistuses viibides seadusvastast käitumist, mis peegeldab tema üleolevat suhtumist ühiskondlikesse reeglitesse, mistõttu ei leia kolleegium, et K.I määruskaebuses esitatud väidet, mille kohaselt vabanedes hakkab ta elama seaduskuulekalt, oleks võimalik tõsiselt võtta.
8. Ringkonnakohus leiab, et vabanedes ei ole K.I kindlat töökohta ning tema määruskaebuses nimetatud lubadused koheselt seaduskuulekale teele asuda, ei ole senist mitteseadusekuulekat käitumist arvestades siiski veenvad.
9. Riigikohtu praktika kohaselt (RKKKm nr 3-1-1-91-06), on vangistatu õiguspärane käitumine vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Eeltoodust nähtub aga, et K.I käitumine ei ole vangistuses viibides paranenud, vaid pigem muutunud isegi süsteemselt normeeiravalt hoolimatumaks.
10. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et hetkel tuleb K.I jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata, maakohtu määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Tiit Lõhmus Mati Kartau -3- Maili Lokk