Harju Maakohus edastas K.M-ile 25.09.2013.a toimuva kohtuistungi kutse PPA Põhja prefektuuri kaudu, kuna kohtu poolt esialgselt edastatud kutse tagastati, sest isik ei ela aadressil, mis on kohtuvälise menetleja poolt väärteoprotokollis märgitud. PPA Põhja prefektuuri poolt 23.09.2013.a kohtule edastatud kirjast nr 2.1-4/154386-2 nähtuvalt puudusid Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskonnal andmed K.M võimaliku asukoha kohta. K.M 25.09.2013.a toimunud kohtuistungile ei ilmunud. Harju Maakohus määras uueks kohtuistungi ajaks 28.10.2013.a ning palus PPA Põhja prefektuuri kaasabi 28.10.2013.a toimuva kohtuistungi kutse edastamiseks K.M-ile. PPA Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna Harju Maakohtule 21.10.2013.a kirjaga nr 2.1-4/165811-2 edastatud vastusest nähtub, et Kesklinna politseijaoskonna patrullpolitseinik edastas K.M-ile isiklikult kohtukutse 28.10.2013.a toimuvale kohtuistungile. Kutse edastamisel märkis K.M oma elukohaks Tammsaare tee 23-6, Tallinn. Kutse on isik allkirja vastu kätte saanud 18.10.2013.a. Seega oli menetlusalune isik K.M kohtuistungi toimumise ajast ja kohast teadlik. Ilmumist takistavatest asjaoludest ta kohtule ei teatanud ning asja arutamise edasilükkamist ei taotlenud. Kohtuvälise menetleja esindaja kohtuistungi protokollimist ei soovinud, kinnitades seda kirjalikult. Kohtuväline menetleja jäi väärteoprotokollis toodu juurde ning leidis, et K.M süü on tõendamist leidnud väärteotoimikus olevate tõenditega. Kohtuvälise menetleja arvates väärib menetlusaluse isiku käitumine hukkamõistu ning karmi karistust, et isik teeks vastavad järeldused ning hoiduks edaspidistest rikkumistest. Kohtuvälise menetleja esindaja hinnangul menetlusalune isik K.M eelnevatest karistustest mingisugust järeldust teinud ei ole. Kohtuvälise menetleja esindaja palus karistada K.M väärteoprotokollis kirjeldatud rikkumiste eest arestiga 15 päeva, kuna menetlusalune isik ei ole asunud seadusekuulekalt käituma. Kohtu seisukoht: K.M süü LS §
lg 2 järgi kvalifitseeritavate väärtegude toimepanemises 30.06.2013.a kell 01.16 on tõendamist leidnud alljärgnevate tõenditega: - menetlusaluse isiku poolt 30.06.2013.a väärteoprotokollis antud ütlustega, mille kohaselt ta sõitis autoga arvates, et ta on kaine. - indikaatorvahendi kasutamise protokolliga, millest nähtuvalt kontrollis PPA Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna patrullpolitseinik Maksim Hrustnetsov 30.06.2013.a kell 01.17 K.M väljahingatavas õhus alkoholi esinemist indikaatorvahendiga Alcoquant 6020 nr 8, (kalibreeritud kuni 14.11.2013.a) ning kontrolli tulemus oli positiivne (seadme näit 0,50 mg/l). K.M nõustus, kinnitades seda allkirjaga, et alkoholi sisaldumist kontrollitakse tal indikaatorvahendiga. 2 - tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli ja väljatrükiga, millest nähtuvalt mõõdeti 30.06.2013.a kell 01.50-01.54 K.M poolt väljahingatavas õhus alkoholisisaldust tõendusliku alkomeetriga (mõõteseadmega) Dräger Alcotest 7110 EST, seerianumbriga ARDF0051, (taatlustunnistus TTRC-13-00029), mille lõplik lugem oli 0,52 mg/l, laiendmääramatus +/0,05 mg/l, seega lõpptulemus 0,47 mg/l. K.M nõustus, kinnitades seda allkirjaga, et alkoholi sisaldumist kontrollitakse tal tõendusliku alkomeetriga. - sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, millest nähtub, et PPA Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna patrullpolitseinik Maksim Hrustnetsov kõrvaldas 30.06.2013.a K.M mootorsõiduki Saab, registreerimismärgiga XXX, juhtimiselt liiklusseaduse § 91 lg 2 p 2 ja 3 alusel, kuna oli alust arvata, et isiku veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või, et isik on joobeseisundis ning isikul puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus. Isik kõrvaldati kuni asjaolude äralangemiseni. K.M on sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kätte saanud samal kuupäeval ja seda oma allkirjaga kinnitanud. - sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, millest nähtub, et PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo avariitalituse vanemkonstaabel Aleksander Möll kõrvaldas 02.03.2009.a K.M mootorsõiduki Volkswagen Golfi, registreerimismärgiga 813 ARR, juhtimiselt liiklusseaduse § 20¹ lg 2 p 3 alusel, kuna isikul puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus. Isik kõrvaldati kuni kõrvaldamise tingimuste äralangemiseni. K.M on sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kätte saanud samal kuupäeval ja seda oma allkirjaga kinnitanud. - Maanteeameti liiklusregistri väljavõttega, millisest nähtub, et seisuga 02.07.2013.a K.M kehtivaid juhilubasid ei olnud. - menetlusaluse isiku suhtes väljastatud karistusregistri õiendiga, millisest nähtub, et menetlusalust isikut on varem väärteokorras 13 korda karistatud ÜTS § 547 lg 1 järgi rahatrahvidega, mis kõik on tasumata. Kohus asub seisukohale, et menetlusalusele isikule – K.M-ile inkrimineeritud väärteod LS §
lg 2 järgi on kvalifitseeritud õigesti, kohtule on esitatud tõendid selle kohta, et 30.06.2013.a kell 01.16 a juhtis menetlusalune isik mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud ning samuti selle kohta, et menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,52 mg/l ± 0,05 mg/l, seega mitte vähem kui 0,47 mg/l. Kohus, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leiab, et isiku süü LS § 201 lg 2 ning LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritavate väärtegude toimepanemises on tõendamist leidnud ja vastavalt toimepandule tuleb menetlusalust isikut karistada. Kohtu hinnangul on menetlusalune isik pannud LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toime tahtlikult, kuna menetlusalune isik – K.M teadis, et tal ei ole vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust ning olles eelnevalt mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud, juhtis ta 30.06.2013.a kella 01.16 ajal mootorsõidukit Saab 900, registreerimismärgiga XXX. K.M kõrvaldati 02.03.2009.a PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo avariitalituse vanemkonstaabel Aleksander Mölli otsusega sõiduki Volkswagen Golf, registreerimismärgiga 813 ARR, juhtimiselt liiklusseaduse § 20¹ lg 2 p 3 alusel, kuna isikul puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus. Isik kõrvaldati kuni kõrvaldamise tingimuste äralangemiseni. Seega asus K.M 30.06.2013.a kell 01.16 juhtima mootorsõidukit teades, et tal puudub 3 vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus. Kohtule on esitatud tõendid selle kohta, et kuni käesoleva ajani ole menetlusalune isik juhtimisõigust omandanud, mis tähendab, et kõrvaldamise asjaolud ei ole ära langenud ning sõidukit ta juhtida ei tohi. Uuesti auto rooli istudes täitis K.M kõik LS § 201 lg 2 objektiivse koosseisu tunnused tahtlikult. Samuti on kohtu hinnangul on menetlusalune isik pannud LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toime tahtlikult, kuna menetlusalune isik – K.M on küll väärteoprotokollis märkinud, et ta arvas ennast kaine olevat, kuid arvestades K.M tuvastatud joobe suurust, ei ole võimalik, et ta ei teadnud, et tema seisund ei võimalda juhtida mootorsõidukit. Kohustus omada juhtimisõigust ja juhtida sõidukit seisundis, mis vastab seaduses sätestatud nõuetele on juhi esmased kohustused ja nende põhjendamatu järgimata jätmine on tahtlikult toime pandud väärteod. Sellise teoga täitis K.M kõik LS § 224 lg 2 objektiivse koosseisu tunnused tahtlikult. Käesolevas väärteoasjas ei ole kohus tuvastanud K.M käitumises õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid. Isik on pannud toime ühe teo, milleks on mootorsõiduki juhtimine juhile keelatud seisundis ning mootorsõiduki juhtimine vastava kategooria juhtimisõigust omamata. Seega lähtub kohus karistuse mõistmisel KarS § 63 lg-st 1, kuna tegemist on ideaalkogumiga ehk ühe teoga, mis täidab kaks väärteokoosseisu. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust raskendavad ja karistust kergendavad asjaolud menetlusaluse isiku käitumises puuduvad. Kohus asub seisukohale, et K.M ei ole varasemast karistusest järeldusi teinud ja jätkab väärtegude toimepanemist. Arvestades menetlusalust isikut iseloomustavaid andmeid selle kohta, et K.M väärteoprotokolli kohaselt ei tööta ja temale karistusena määratud rahatrahvid on tasumata, siis ei pea kohus enam võimalikuks karistada menetlusalust isikut LS §
lg 2 järgi kvalifitseeritavate väärtegude toimepanemise eest rahatrahviga, kuna rahatrahvi mõistmine temale karistuseks oleks ilmselgelt eesmärgitu. Seetõttu on põhjendatud tema karistamine arestiga, mis sunniks teda hoiduma väärtegude toimepanemisest edaspidi. Arvestades, et isikut ei ole varem karistatud arestiga, leiab kohus, et põhjendatud on mõista lühiajaline aresti pikkusega 7 päeva. Kuivõrd menetlusalust isikut ei ole kohtumenetluse ajaks kinni peetud, leiab kohus, et puudub alus aresti viivitamatult täitmisele pööramiseks V™S § 205 lg 1 alusel ja isikule tuleb määrata tähtaeg, mille vältel peab isik ilmuma karistuse kandmisele. Kohus määrab tähtajaks 30.11.2013.a. Kohus juhindub KarS § 48 ja § 63 lg 1 ning V™S §-dest 83 p 2, 107 lg 1 p 1, 108-111, 113. Aulike Salo Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.