kohaselt on õigusvastane tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole välistatud käesoleva seadustiku, muu seaduse, rahvusvahelise konventsiooni või rahvusvahelise tavaga. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud kohtumenetluse käigus. Kohus tegi kindlaks, et G.N-ile omistatud süütegu vastab süüteokoosseisule ja on õigusvastane.
lg 1 kohaselt saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub käesolevas jaos sätestatud süüd välistav asjaolu.
Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse eesmärk on lisaks õiguskorra kaitsmisele ja toimepandud süüteo eest avaliku hukkamõistu avaldamisele ka süüteo toimepannud isiku positiivne mõjutamine hoidumaks edaspidi süütegude toimepanemisest. G.N ei oma kehtivaid väärteokaristusi. Kergendavaks asjoluks on kohtuväline menetleja õigesti märkinud puhtsüdamliku kahetsuse, raskendavaid asjaolusid ei tuvastatud. LS § 224 lg 2 kohaselt karistatakse antud rikkumise eest rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Kohus tegi G.N-i enda avaldatud andmetele tuginedes kindlaks, et tema ainus sissetulek, invaliidsuspension, ei ületa x € kuus. Lisaks on tal ülalpeetavaks alaealine laps. Antud tingimustel rahatrahvi kohaldamine olnuks menetlusalusele isikule liialt koormav. Isiku varasemat käitumist hinnates ei ole otstarbekas tema suhtes rakendada ka vabaduse võtmisega seotud karistust, e. aresti. Üldkasulik töö väärteo eest kohaldatavate põhikaristuste hulka ei kvalifitseeru. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et kohtuväline menetleja on karistusotsust tehes õigesti hinnanud kõiki asjaolusid, s.h. seda, et mootorsõiduki juhtimine alkoholijoobes, millega kaasnes teelt väljasõit, on äärmiselt ohtlik süütegu ja eeltoodu alusel süüteo toimepannud isikule määranud karistuseks mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kuueks kuuks. Kuigi kaebuse esitaja palus alternatiivina eriõiguse äravõtmise edasilükkamist 2 kuu võrra, on rikkumisest möödunud aja vältel antud küsimus aktuaalsuse kaotanud, mistõttu kohus ei rahulda seda taotlust. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes VTMS § 132 p 1 leiab kohus, et Lääne Prefektuuri korrakaitsebüroo Pärnu politseijaoskonna Häädemeeste konstaablijaoskonna piirkonnavanem Rauno Lensment’i poolt 17.07.2013.a väärteoasjas tehtud üldmenetluse otsus nr 2670,13,004358 ei kuulu tühistamisele ning G.N-i kaebus ei kuulu rahuldamisele. Rubo Kikerpill Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.