lg 1, § 121 järgi üldmenetluses Süüdistatav I.F, isikukood xxx, xxx Kaitsja RESOLUTSIOON adv. Rünno Roosmaa Juhindudes KrMS § 306 kohus otsustas Süüdi tunnistada I.F
Süüdi tunnistada I.F
järgi ja mõista karistuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust.
lg 1 järgi lugeda kergem karistus kaetuks raskemaga ja lutkaristuseks mõista 8 (kaheksa) kuud vangistust.
lg 1, 3 alusel mitte pöörata karistust täielikult täitmisele, kui I.F ei pane 18-kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab
MS § 179 lg 1 p 2, § 175 lg 1 p 9, § 180 lg 1 alusel välja mõista I.F-ilt menetluskuluna riigituludesse sundraha 480 €, kaitsjale toimikust koopiate tegemise kulu 0,45 €, tasu riigi õigusabi eest 57,60 € ning tunnistajale ja kannatanule välja makstud kulud summas 771,60 €. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Pangas, 221023778606 Swedbankas või 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049696 ning selgitus: „nimi, 1-12-7032, menetluskulud". Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. KrMS § 310 lg 1 kohaselt välja mõista I.F-ilt tsiviilhagi 2834,90 € A. Ti kasuks. Tsiviilhagi tasuda selle sissenõudjale. Kohtuotsus saata peale jõustumist Eesti Haigekassale. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada Pärnu Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul. Apellatsioon esitatakse kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse pooltel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Süüdistuse sisu I.F-i süüdistatakse selles, et tema olles alkoholijoobes 26.06.2011 kella 05.00 ajal x X vallas X alevis X tn x avas korteri x lukustamata välisukse sellele koputamata, uksekella andmata ja korteri valdajate ja selles viibivate isikute P. Ke ja A. Ti kutset või luba omamata ja saamata , rikkudes sellega rikkudes Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 32, mille kohaselt igaühe omand on puutumatu ja võrdselt kaitstud. Seega tema valdaja tahte vastaselt võõrasse ruumi ebaseadusliku tungimisega pani toime
Samuti süüdistatakse I.F-i selles, et tema olles alkoholijoobes 26.06.2011 kella 05.00 paiku xmaal X vallas X alevis X tn x korteris pärast omavolilist sissetungi läks korteri kööki, kus lõi kannatanu A. Ti ühel korral rusikaga näkku ja selle järel vähemalt kahel korral puust taburetiga pea piirkonda. Järgnenud kannatanule korteri magamistuppa lõi I.F A. Ti vähemalt kahel korral rusikaga näkku ja kui kannatanu kukkus jätkas maas lamava kannatanu peksmist rusikaga näkku vähemalt kahel korral. Selle tegevusega tekitas I.F kannatanule füüsilist valu ja haavad peas vasakul meelekohal ja lõual ning kolme ülaesihamba väljalangemise. Seega tema teise inimese peksmisega, tervise kahjustamisega, mis tekitasid füüsilist valu , pani toime
2 Menetlusosaliste põhjendused maakohtus I.F ennast süüdi ei tunnistanud. Ta selgitas, et 26.06.2011.a. tuli ta öösel Pauguse baarist koos P. Kga. A. T baaris ei olnud. Kui nad jõudsid A. Ti maja juurde, toimus seal õues koosviibimine. Mõne aja pärast suudles P. K teda, mida A. T eemalt pealt nägi. A. T läks selle peale tuppa ja tema otsustas talle järgneda, et asja selgitada. T. avas talle ukse, kutsus teda sisse ja koheselt lõi teda rusikaga näkku, mille peale oli tal suu verine ja hammas tuli ära. Tema enesekaitseks lõi köögis A. Ti vastu üks või kaks korda. A. Til mingeid vigastusi ei tekkinud ja verd näha ei olnud. Kuna T. ei suutnud teda rünnet, ta lahkus korterist. Ta ei pea tõenäoliseks, et T. löökide tagajärjel kolm hammast kaotas. Tsiviilhagiga nõus ei ole. Kaitsja leidis, et süüdistus ei ole põhjendatud ja palus I.F-i õigeks mõista. Süüdistatav ei ole omaniku tahte vastaselt A. Ti korterisse sisenenud. Samuti ei ole põhjendatud A. Til kolme hamba väljalöömine süüdistatava poolt. Prokurör palus I.F-i kohtus uuritud tõendite põhjal süüdi tunnistada ja mõista seadusele vastav karistus. Kohtu seisukoht I.F-ile on esitatud süüdistus 26.06.2011.a. kella 05.00 paiku toime pandud omavolilises sissetungimises ja kehalises väärkohtlemises. Kohus leiab, et kohtulikul arutamisel uuritud tõenditega on tuvastamist leidnud süüdistatava poolt talle etteheidetavate kuritegude toimepanemine. Kannatanu A. Ti ütluste kohaselt tuli ta 26.06.2011.a. kella 4 paiku koos elukaaslase P. Kga baarist. Koju jõudes tegi ta köögis suitsu, kui äkki sisenes nende korteri uksest ilma koputamata ja sisenemiseks luba saamata I.F ja ütles, et tuleb ja peksab tal kõik kaeja jalaluud puruks. Põhjust I.F ei öelnud ja hakkaski kohe peksma. P. K oli samal ajal elutoas. I.F lõi T. korduvalt rusikaga näkku ja taburetiga pähe. Algul toimus peksmine köögis ja seejärel ka magamistoas. Ta sai küll käed ette panna, aga pärast enam ei jõudnud. Ka maas olles jätkas I.F peksmist. Kui L. V jooksid üles nende korterisse, lõpetas I.F peksmise. Kiirabi käis kohal, osutati esmaabi ja õmmeldi peahaava. Hiljem tulid kolm esihammast ära. Ta palus süüdistatavalt välja mõista tsiviilhagi katteks 2834,90 eurot. Tunnistaja P. K andis kohtus ütlusi, et 26.06.2011.a. varahommikul tuli koos A. Tiga baarist. Mõlemad olid ka alkoholi tarvitanud. Õues maja taga oli inimesi, aga kas ka I.F oli nende hulgas, ta ei mäleta. Koju jõudes korteri ust nad ei lukustanud. Tema läks elutuppa, A. T jäi kööki. Ta oli küll toas, aga mingit uksele koputamist, uksekella andmist ega A. Ti kutset kellegi sisenemiseks ta ei kuulnud. Äkki aga kuulis köögist kolinat ja nägi, et I.F peksis A. Ti. Tema ei näinud, et A. T oleks I.F-i löönud. Peksmine algas köögist ja A. Ti löökide eest põgenemisega liiguti magamistuppa. Seal nägi ta samuti, kuidas I.F T.i lõi. Lõpuks oli T. põrandal pikali ja verine. Peksmise peale tuli nende korterisse naaber L. V ja lubas politsei kutsuda. Seepeale lõpetas I.F T.i peksmise ja lahkus. A. T oli üleni verine, silm oli kinni löödud, peas oli haav, suu oli verine ja hambad olid lahti. Kiirabi käis kohal ja õmmeldi peas haava. Nädala jooksul tulid T.il kolm hammast ära. 3 Tunnistaja L. V andis ütlusi, et elab A. Ti ja P. K ühes majas. Tema korter asub nende korteri all alumisel korrusel. 26.06.2011.a. öösel kuulis ta ülemisest korterist tugevat müra. Tütar L. V ütles, et nägi I.F-i majja sisenemas. Müra peale ta jooksis üles T.i korterisse ja nägi, et magamistoas on põrandal maas A. T ja I.F peksis teda rusikatega. T.i nägu ja pea oli üleni verine ja mingit vastupanu ta ei osutanud. Kui ta lubas politsei kutsuda, siis jooksis I.F minema. I.F-i juures ta mingeid vigastusi ei märganud. Nädal hiljem märkas, et A. Til olid esihambad puudu. Tunnistaja L. V ütluste kohaselt ta käis 26.06.2011.a. Xs baaris. Seal oli ka P. K. Kui nad baarist tulid toimus nende elukohas õues koosviibimine. Inimesed istusid maja taga ja nende hulgas oli ka I.F. A. Ti seal ei olnud. P. K käis ka sealt korraks läbi. Siis ta nägi, et Kristo I.F suundus maja ette. Natukese aja pärast läks tema ise ka tuppa ja kuulis ülemiselt korruselt korterist mürtsatusi. 26.06.2011.a. kiirabikaarti kohaselt on kella 05.40 ajal toimunud väljakutse Xs, x tn x. Kaarti kohaselt oli A. Tile löödud taburetiga pähe. Kiirabi tuvastas kannatanul peas meelekohal lahtise peahaavaja lõua all haava. Kiirabi õmbles ja sidus haavad. Kohus vaatles ka kannatanu A. Ti poolt 16.03.2012.a. antud ütluste käigus tehtud tema fotosid, millel näha puuduvad esihambad. FIE M. K Hambaravi 02.07.2012.a. tõendi ja 03.07.2012.a. koostatud arve kohaselt käis A. T dr M. K vastuvõtul raviplaani koostamisel. Kolme hamba implantaadid ja eemaldatav totaalprotees koos lisaaine kuluga maksavad 2817 €, büügelprotees kahe juureankruga 756 € ja totaalprotees 268 €. Kohtus leidis täielikult tõendamist, et I.F tungis 26.06.2011 kella 05.00 ajal Pärnumaal X vallas X alevis X tn x avas korteri x lukustamata välisukse sellele koputamata, uksekella andmata ja korteri valdajate ja selles viibivate isikute P. Ke ja A. Ti kutset või luba omamata ja saamata, rikkudes sellega Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 32, mille kohaselt igaühe omand on puutumatu ja võrdselt kaitstud. Nii kinnitasid A. T ja P. K, et nemad I.F-i ei kutsunud enda elukohta. I.F ei koputanud ega andnud uksekella, sisenes korterisse selleks luba saamata, seega ebaseaduslikult. Kohtus ei leidnud kinnitust, et A. T või P. K oleks I.F-i lubanud enda korterisse siseneda. I.F-i väited, et A. T teda korterisse kutsus, on teiste kohtus uuritud tõenditega ümber lükatud. Korter Xs, Uus x-8 oli Kristo I.File võõras. Nii kinnitasid A. T ja P. K, et I.F ei olnud kunagi varem nende korteris käinud. Seega I.F valdaja tahte vastaselt võõrasse ruumi ebaseadusliku tungimisega pani toime
Kohus tuvastas, et pärast seda, kui I.F oli ebaseaduslikult valdaja tahte vastaselt tunginud talle võõrasse A. Ti ja P. K korterisse, lõi kannatanu A. Ti ühel korral rusikaga näkku ja selle järel vähemalt kahel korral puust taburetiga pea piirkonda. Seejärel järgnes kannatanule korteri magamistuppa ja lõi A. Ti vähemalt kahel korral rusikaga näkku ja kui kannatanu kukkus jätkas maas lamava kannatanu peksmist rusikaga näkku vähemalt kahel korral. Selle tegevusega tekitas I.F kannatanule füüsilist valu ja haavad peas vasakul meelekohal ja lõual ning kolme ülaesihamba väljalangemise. 4 I.F-i poolt toime pandud tegu on tõendatud kannatanu A. Ti, tunnistajate P. K ja L. V ütlustega ning kiirabikaarti väljavõttega. Samuti tõendavad A. Til kolme hamba väljalangemist dr M. K poolt väljaantud tõendid ja A. Ti ülekuulamisel temast tehtud fotod. Nii kinnitas kannatanu A. T, et I.F hakkas teda köögis rusikatega ja taburetiga peksma nii näkku kui pähe. Peksmine jätkus ka magamistoas seni kaua, kui korterisse saabus L. V ja ähvardas politsei kutsuda. A. Ti peksmist I.F-i poolt kinnitas ka tunnistaja P. K, kes nägi pealt, kui I.F lõi korduvalt A. Ti. Pekmine kestis seni, kuni A. T oli magamistoas põrandal pikali üleni verine. Samuti nägi tunnistaja L. V pealt A. Ti peksmist I.F-i poolt. Kui tema müra peale enda korterist A. Ti ja P. K korterisse sisenes, peksis I.F korteri magamistoas põrandal lamavat A. Ti rusikatega pea piirkonda ning A. Ti nägu oli verine. A. Til esinenud vigastusi kinnitab ka kiirabikaart, mille kohaselt oli 26.06.2011.a. väljakutse Xs, x tn x, kus peksmistunnustega A. Tile osutati esmaabi. Kannatanul õmmeldi peahaava, lisaks oli haav ka lõua all. Seega on I.F-i ütlused, et tema lõi A. Ti üks-kaks korda peale seda, kui A. T teda oli löönud ning A. Til mingeid vigastusi näha ei olnud, paljasõnalised ning ennastõigustavad ja ei haaku kohtus teiste uuritud tõenditega. Süüdistatav seab kahtluse alla A. Til kolme esihamba väljalangemise 26.06.2011.a. toimunud kaklusega. Tunnistajad P. K ja L. V kinnitasid kohtus, et A. Til oli lisaks pea ja näo vigastuste ka suu verine. Mõlemad tunnistajad kinnitasid samuti, et nädala jooksul pärast I.F-i poolset peksmist tulid A. Til suust ära kolm esihammast. Kannatanu kinnitas kohtus, et pärast peksmist olid tal esihambad lahti ja langesid hiljem välja. Ka kiirabikaarti kohaselt esines A. Til haav lõua all. Seega on tõendamist leidnud, et A. T kaotas kolm hammast just I.F-i poolse peksmise tagajärjel. Asjaolu, et hambaarsti juures raviplaani koostamisel ta käis alles aasta hiljem ei tõenda, et vigastused poleks tekkinud just süüdistuses toodud ajal ja viisil. Kohus peab usutavaks A. Ti ütlusi, et kuna hammaste paigaldus on liiga kallis, siis tal varem nendeks rahalised vahendid puudusid. Ka I.F nentis kohus, et ka ainult ühe hamba paigaldus on väga kallis. Seega I.F teise inimese peksmisega, tervise kahjustamisega, mis tekitasid füüsilist valu, pani toime
Kohtu hinnangul pani I.F talle etteheidetavad kuriteod toime kavatsetult. Kohtus leidis kinnitust, et I.F tungis A. Ti korterisse kindla eesmärgiga viimast rünnata. A. T esitas tsiviilhagi 2834,90 € nõudes. Nõue on esitatud seoses sellega, et peksmise tagajärjel kukkusid kannatanul välja kolm hammast. Kohtu hinnangul on tõendatud põhjuslik seos süüdistatava teo ja kannatanul tekkinud tervisekahjustuse vahel. Käesoleva kriminaalasja kohtuliku uurimise käigus on kohus asunud seisukohale, et A. T kaotas kolm hammast just I.F-i poolse peksmise tagajärjel. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt tekitatud kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või kui ta vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. 5 VÕS § 1045 lg lp 2 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. Kuna konkreetsel juhul A. Til just sel alusel kahju tekkis, siis tuleb kannatanu tsiviilhagi täies mahus rahuldada. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kohtule esitatud FIE M. K Hambaravi tõendi kohaselt kolme hamba implantaadid ja eemaldatav totaalprotees koos lisaaine kuluga maksavad 2817 €, büügelprotees kahe juureankruga 756 € ja totaalprotees 268 €. Kannatanul on õigus endale valida sobiv raviviis, et taastada kahju tekitamise eelne olukord. Kannatanu valis kolme hamba implantaadid ja eemaldatav totaalprotees koos lisaaine kuluga, mis maksavad 2817 €. Lisaks koosneb tsiviilhagi hambaarsti vastuvõtu tasust 17,90 €. Kokku rahuldab kohus tsiviilhagi summas 2834,90 €.
sanktsioon näeb ette karistuseks kas rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse,
lg 1 sanktsioon sätestab aga lisaks rahalisele karistusele ka kuni üheaastase vangistuse.
lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Kohus ei ole tuvastanud ka ühtegi I.F-i süüd välistavat asjaolu. Seega on ta süüdi talle süüks arvatud kuritegude toimepanemises ja ta tuleb süüdi tunnistada ning mõista karistus. Karistuste mõistmisel juhindub kohus
Karistuste mõistmisel arvestab kohus eelkõige I.F-i süüd, samuti toimepandud kuritegude raskust ja laadi, vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, kohtualuse isikut ja võimalusi mõjutada kohtualust edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Vastutust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. I.F on varem kriminaalkorras kahel korral karistatud, kehtivaid kriminaalkaristusi ei ole. Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdlaste isikut, leiab kohus, et süüdistatavatele tuleb mõista vangistus sanktsiooni keskmistes piirides, mille
lg 1 ja 3 alusel jätta tingimuslikult kohaldamata ja allutada ta katseajaks järgima kriminaalhooldaja järelevalve all
Kohus leiab, et rahalise karistuse kui kergema karistuse mõistmine ei ole põhjendatud. Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, nende toime panemise jõhkrust ja jultunumust, siis leiab kohus, et I.F-i süü aste on selline, mille puhul ei ole võimalik kohaldada kergemat karistusliiki, s.o rahalist karistus. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb I.F-ilt menetluskuluna riigituludesse välja mõista sundraha 435 €, kaitsjale toimikust koopiate tegemise kulu 0,45 €, tasu riigi õigusabi eest 57,60 € ning tunnistaja P. Kle ja kannatanu A. Tile välja makstud kulud seoses kohtuistungile sõiduga summas 771,60 €. Anu Tammeniit kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.