4-13-5413/8

4 – 13-5413 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. novembril 2013.a. Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja number 4-13-5413 Kohtunik Leili Raedla Kohtuistungi sekretär Jane Põldoja Väärteoasi H.U väärteoasi LS § 224 lg.2 järgi Väärteoprotokoll AB 1307365 28.07.2013.a. Menetlusalune isik H.U -isikukood XXX, elukoht xxx töökoht ETK . Kohtuväline menetleja Politseija Piirivalveameti Põhja liiklusjärelevalvekeskus menetlustalitus Asja läbivaatamise aeg ja koht
2. novembril 2013.a Tallinnas Liivalaia kohtumajas Istungil osalenud isikud Kohtuvälise menetleja esindaja Triinu Riigor, menetlusalune isik kohtuistungile ei ilmunud, kohtuistungi ajast teadlik . – ; Prefektuuri RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 48 ning V™S §-dest 83 p 2, § 90 lg.1, § 107, 108, 109, 111, 113, kohus otsustas: Süüdi tunnistada H.U LS § 224 lg.2 järgi ning mõista karistuseks arest 15 (viisteist) päeva. H.U-le mõistetud arest kokku 15 (viisteist) päeva kuulub ärakandmisele Põhja Prefektuuri Tallinna Arestmajas Rahumäe tee 6 Tallinn ning arest kuulub kandmisele hiljemalt 01.01.2014.a. Aresti ärakandmist arvestada alates karistuse kandmisele asumisest. Tähtaegselt aresti kandmata jätmisel kohaldada H.U suhtes sundtoomist arestimajja. KarS § 50 lg.1 p.2 alusel lisakaristusena võtta H.U-lt mootorsõiduki juhtimise õigus 4 1 (neljaks) kuuks. LS § 127 alusel on H.U kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Väärteoasja läbivaatamisel tegi kohus kindlaks: PPA Põhja Prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna piirkonnapolitseinik Anu Metsaorg poolt on 28.07.2013.a koostatud väärteoprotokoll AB1307365 selle kohta, et H.U juhtis 28.07.2013.a kella 17:20 ajal Harjumaal, Raasiku vallas, Meierei tänaval liikudes Apteegi 3 suunas, mootorsõidukit ZNEN ZNOQT-8B registreerimismärgiga XXX, juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,65 mg/l (0,70mg/l +/- 0,05 mg/l). Alkoholisisaldus väljahingatavas õhus mõõdetud mõõteseadmega Dräger Alcotest 7110 ARAF-0011, taatlemistunnistus TTRC-13-
3. Kirjeldatud tegevusega rikkus H.U LS § 69 lg 5 nõudeid, pannes toime väärteo, mis on kvalifitseeritud LS § 224 lg 2 järgi. 24.09.2013.a kohtuistungi ajast oli H.U teadlik, esitas kohtule teate oma mitteilmumise kohta ning taotluse otsuse saamise kohta posti teel. Kohtuniku haigestumise tõttu lükati kohtuistung edasi
4. novembrile 2013.a, kohtuistungile H.U ei ilmunud. Seega oli menetlusalune isik H.U kohtuistungi toimumise ajast ja kohast teadlik. Ilmumist takistavatest asjaoludest ta kohtule ei teatanud ning asja arutamise edasilükkamist ei taotlenud. Kohtuväline menetleja jäi väärteoprotokollis toodu juurde ning leidis, et H.U süü on tõendamist leidnud väärteotoimikus olevate tõenditega. Kohtuvälise menetleja arvates väärib menetlusaluse isiku käitumine hukkamõistu ning karmi karistust, et isik teeks vastavad järeldused ning hoiduks edaspidistest rikkumistest. Kohtuvälise menetleja esindaja hinnangul menetlusalune isik H.U eelnevatest karistustest mingisugust järeldust teinud ei ole. Kohtuvälise menetleja esindaja palus karistada H.U väärteoprotokollis kirjeldatud rikkumise eest arestiga 15 päeva, kuna menetlusalune isik ei ole asunud seadusekuulekalt käituma. Lisakaristusena palus kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist 4 kuuks. VtMS § 90 lg 1 järgi võib juhul, kui menetlusalusele isikule on asja arutamise aeg ja koht teatavaks tehtud ning nad on kutse enne asja arutamist kätte saanud, kuid ei ole taotlenud asja arutamise edasilükkamist või kui edasilükkamise taotlus ei ole rahuldatud, arutada asja ilma menetlusaluse isikuta. 2 Kohtu seisukoht: Kohus, kuulanud ära kohtuvälise menetleja seisukoha ning uurinud väärteoasja kirjalikke materjale, leidis, et H.U süü LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises 28.07.2013.a. on tõendamist leidnud alljärgnevate tõenditega: - menetlusaluse isiku poolt 28.07.2013 antud ütlustega, millest nähtuvalt on H.U avaldanud, et 28.07.2013.a kell 17:20 paiku juhtis mopeedi olles umbes pool tundi tagasi tarbinud alkohoolset jooki, õlu Rock, kokku oli joonud umbes 2 liitrit. Oli tarvis uue õlle järgi minna ja tahtis Raasiku Konsumisse minna. Sõitu alustas Peningilt. - tunnistaja Margit Karu ütlustega, mille kohaselt olles tööl 28.07.2013.a koos piirkonnapolitseinik A. Metsaorgiga märkas Raasiku alevikus, Meierei tn 1 poolt vastassuunas politseisõidukile vastu liikumas mopeedi, nähes politseisõidukit, keeras mopeed Apteegi tänavale. Mopeedi juhi käitumine tekitas kahtlusi mistõttu peatas A. Metsaorg sinise ja punase vilkuriga mopeedi kell 17:20 paiku Apteegi 3, Raasiku alevikus. Mopeed registreerimisnumbriga XXX. Juhiks osutus H.U ik XXX. Indikaatorvahendiga kontrollitud alkoholisisaldus väljahingatavas õhus 1,16 mg/l kell 17:
5. Tõendusliku alkomeetri lõplik mõõtetulemus 0,65 mg/l (0,70 mg/l +/- 0,05 mg/l) indikaatorvahendi kasutamise protokolliga, millest nähtuvalt kontrolliti piirkonnapolitseiniku poolt 28.07.2013.a. kell 17:20 H.U väljahingatavas õhus alkoholi esinemist indikaatorvahendiga Lion 500 38474 ning kontrolli tulemus oli positiivne (seadme näit 1,16 mg/l). H.U nõustus, kinnitades seda allkirjaga, et alkoholi sisaldumist kontrollitakse tal indikaatorvahendiga. - tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli ja väljatrükiga, millest nähtuvalt mõõdeti 28.07.2013.a. kell 17:47-17:51 H.U poolt väljahingatavas õhus alkoholisisaldust tõendusliku alkomeetriga (mõõteseadmega) Dräger Alcotest 7110 seerianumbriga ARAF0011, (taatlustunnistus TTRC-13-00048) mille lõplik lugem oli 0,70 mg/l, laiendmääramatus +/-0,05 mg/l, seega lõpptulemus 0,65 mg/l. H.U nõustus, kinnitades seda allkirjaga, et alkoholi sisaldumist kontrollitakse tal tõendusliku alkomeetriga. - sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, millest nähtub, et PPA Põhja Prefektuuri IdaHarju politseijaoskonna piirkonnapolitseinik Anu Metsaorg otsustas 28.07.2013.a. kõrvaldada H.U mootorsõiduki mopeed ZNEN, registreerimismärgiga XXX, juhtimiselt liiklusseaduse § 91 lg 2 p 2 alusel, kuna oli alust arvata, et isiku veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või, et isik on joobeseisundis. Isik kõrvaldati kuni kõrvaldamise põhjuseks oleva asjaolu äralangemiseni. H.U on sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kätte saanud samal kuupäeval ja seda oma allkirjaga kinnitanud. - menetlusaluse isiku suhtes väljastatud karistusregistri õiendiga, millisest nähtub, et menetlusalust isikut on varem väärteokorras karistatud väärtegude toimepanemise eest rahatrahvidega milledest üks on täidetud, teine täitmata. Kohus asub seisukohale, et menetlusalusele isikule – H.U-le inkrimineeritud väärtegu LS § 224 lg 2 järgi on kvalifitseeritud õigesti, kohtule on esitatud tõendid selle kohta, et 28.07.2013.a. juhtis menetlusalune isik mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui alkoholisisaldus väljahingatavas õhus oli mitte väiksem kui 0,65 mg/l. 3 Kohus, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leiab, et isiku süü LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises on tõendamist leidnud ja vastavalt toimepandule tuleb menetlusalust isikut karistada. Kohtu hinnangul on menetlusalune isik pannud LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toime tahtlikult, kuna isik, vahetult peale alkoholi tarvitamist asus mootorsõidukit juhtima. Käesolevas väärteoasjas ei ole kohus tuvastanud H.U käitumises õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid. Karistuse mõistmisel arvestab kohus isiku süüd, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud menetlusaluse isiku käitumises puuduvad. Kohus asub seisukohale, et H.U ei ole varasematest karistustest järeldusi teinud ja jätkab väärtegude toimepanemist. Isik rikub süstemaatiliselt õiguskorda. Arvestades menetlusalust isikut iseloomustavaid andmeid selle kohta, et H.U on temale karistusena määratud rahatrahv tasumata, siis ei pea kohus enam võimalikuks karistada menetlusalust isikut LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest rahatrahviga, kuna rahatrahvi mõistmine temale karistuseks oleks ilmselgelt eesmärgitu. Karistuse mõistmisel võtab kohus arvesse, et karistusregistri väljavõtte kohaselt on H.U varasemalt karistatud liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest, sealhulgas ka mootorsõiduki juhtimise eest juhile keelatud seisundis. Seega ei ole H.U hoolimata varem määratud karistustest oma käitumisviisi muutnud ja seetõttu on põhjendatud tema karistamine arestiga, mis sunniks teda hoiduma väärtegude toimepanemisest edaspidi. Karistuse mõistmisel võtab kohus arvesse ka organismis leidunud alkoholi määra, mis on maksimaalse võimaliku hulga lähedane, kus veel inimene vastutab väärteokorras. Arvestades, et isikut on juba eelnevalt karistatud samalaadse väärteo toimepanemise eest rahatrahviga, leiab kohus, et põhjendatud on aresti mõistmine pikkusega 15 päeva. Kuivõrd menetlusalust isikut ei ole kohtumenetluse ajaks kinni peetud, leiab kohus, et puudub alus aresti viivitamatult täitmisele pööramiseks V™S § 205 lg 1 alusel ja isikule tuleb määrata tähtaeg, mille vältel peab isik ilmuma karistuse kandmisele. Kohus määrab tähtajaks 01.01.2014.a. Kohtuväline menetleja palus kohaldada ka lisakaristust, s.o. juhtimisõiguse äravõtmist 4 kuuks. Kohus märgib, et lisakaristuse mõistmine peab toimuma KarS § 56 alusel ja vastama karistuse eesmärkidele. Riigikohus oma lahendites, nt 3-11-10-03; 3-1-1-69-03; 3-1-1-20-06; 3-1-1-55-07; 3-1-1-54-07 jne on korduvalt rõhutanud, et isikult tuleb üldjuhul mootorsõiduki juhtimisõigus ära võtta ning üksnes erandlikud asjaolud võivad anda kohtule võimaluse see lisakaristus kohaldamata jätta. Käesoleval juhul leiab kohus, et H.U puhul sellised erandlikud asjaolud puuduvad, mis õigustaks temalt juhtimisõiguse äravõtmata jätmist, mistõttu tuleb kohaldada ka lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist. Arvestades, et isikule ei ole varem lisakaristust kohaldatud, on lisakaristuse mõistmine miinimummäära lähedases määras põhjendatud. Leili Raedla Kohtunik 4