lg 3 Toimepanemise aeg ja koht: 12.08.2013 kell 12:29, Järvevana tee, Kesklinna linnaosa, Tallinna linn Kaebuse esitaja P.F (isikukood XXX, elukoht XXX, Vene Föderatsiooni kodanik, töökoht XXX OÜ) Kohtuväline menetleja Politseija Piirivalveamet, Põhja korrakaitsebüroo Liiklusjärelevalvekeskus Menetluse liik Kirjalik menetlus Prefektuur, RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 47 lg 1, § 66 lg 2, V™S § 120 lg 1, § 132 p 2, § 133-135, § 155-156, kohus otsustas: 1. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo 04.09.2013 otsus nr 2316,13,006997 ning teha väärteoasjas uus otsus. 2. Mõista P.F-ile
lg 3 alusel karistuseks rahatrahv 70 trahviühiku ulatuses, s.o 280 (kakssada kaheksakümmend) eurot. 3. Võimaldada P.F tasuda rahatrahv osade kaupa 12 kuu jooksul s.o 23,34 (kakskümmend kolm eurot ja 34 senti) igakuiselt kuu viieteistkümnendaks
lg 3 rikkumise eest rahatrahviga 110 trahviühiku ulatuses, s.o 440 (nelisada nelikümmend) eurot. Esitatud kohtule kaebuses P.F ei vaidle vastu faktilistele asjaoludele, kuid ei ole nõus määratud karistusega. Kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahv summas 440 eurot on materiaalselt väga raske ning koormav. Menetlusalune isik selgitab, et sõitis antud kiirusega, kuna pidi alaealisele lapsele üle andma korterivõtmed (mille laps oli koju unustanud). P.F tunnistab süüd täielikult ning kahetseb siiralt ja puhtsüdamlikult toimepandud tegu. Saab aru toimepandud teo ohtlikkusest iseendale kui teistele kaasliiklejatele, millest lähtuvalt on teinud edaspidiseks õiged järeldused. Kohtuväline menetleja on esitanud kohtule kirjaliku seisukoha kaebuse suhtes, milles on seisukohal, et süüteomenetluses kohaldatav karistus peabki rikkujale tooma kaasa teatavaid kadusid ja õiguse kitsendusi, karistust ei saa kohandada rikkujale mugavaks ja temale sobilikuks lahenduseks. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt saab järeldada, et menetlusalune isik oli teadlik antud teelõigul olevast suurimast lubatud piirkiirusest. Sellele vaatamata pidas P.F vajalikuks rikkuda liiklusreeglites sätestatud nõudeid ega astunud samme õigusrikkumise ärahoidmiseks. Karistuse määramisel on kohtuväline menetleja arvestanud KarS § 56 sätestatud karistamise alustega. Vaidlustatud otsuse muutmiseks alused esitatud põhjendustel puuduvad ning palub jätta kaebus rahuldamata ja vaidlustatud otsus muutmata. Kohtuväline menetleja ei vaidle vastu, kui kohus määrab rahatrahvi tasumine ositi. Kohtuväline menetleja ning kaebuse esitaja on nõustunud kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud P.F-i kaebusega, kontrollinud väärteoasja materjale ning lähtudes kohtuvälise menetleja seisukohast leiab, et kaebuse saab vastavalt väärteomenetluse seadustiku (V™S) § 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses. V™S § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja kaebemenetluses täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Väärteoprotokollist AB 1270839 (VT tl 1) selgub, et 12.08.2013 kell 12:29 juhtis P.F Järvevana teel mootorsõidukit Peugeot Expert (registreerimismärk XXX) kiirusega 94+/-3 km/h (lubatud suurim sõidukiirus antud teelõigul 50 km/h) ja ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 41 km/h võrra. Menetlusalune isik rikkus seega
lg 1 p 2 ning pani toime
lg 3 rikkumise.
lg 5 p 3 kohaselt juht ei tohi sõita kiiremini liikluskorraldusvahendiga lubatud kiirusest.
lg 1 p 2 kohaselt suurim lubatud sõidukiirus on asulasisesel teel 50 kilomeetrit tunnis.
lg 3 kohaselt mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 41–60 kilomeetrit tunnis karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli (VT lk 3) kohaselt patrullpolitseinik Toivo Veersalu mõõtis 12.08.2013 kell 12:29 P.F-i poolt juhitud mootorsõiduki Peugeot (registreerimismärk XXX) liikus kiirusega 94+/-3 km/h teel, kus lubatud suurim sõidukiirus on 50 km/h. Mõõtmine on toimunud seistes ning mõõtmise ajal kasutati Sony videokaamerat. Nähtuvalt kohtule esitatud liiklusjärelevalve 2 kiirusmõõteseadme kasutamise protokollist oli mõõtmisel kasutatud kiirusmõõteseade Ultra Lyte LTI20-20 UX020596 TTRSS-13/00075) ja seade oli töökorras 12.08.2013 kell 12:29 rikkumise tuvastamise ajal. Seega on taadeldud mõõtevahendi mõõtetulemuse jälgitavus tõendav, s.t on olemas kindlus, et mõõtetulemus on õige ning on usaldusväärsed ka mõõteseadme kasutamise tulemusel saadud tõendid. Samuti on kõnealust seadet testitud ka veel mõõtmise päeval 12.08.2013 kell 08:00 ning seade oli töökorras. Kohus ei tuvastanud, et mõõtmised teostanud pädev mõõtja ei oleks mõõtmisel järginud asjakohast mõõtemetoodikat. Antud väärteoasjas on mõõtmistulemused kohtuvälise menetleja ametniku poolt fikseeritud nõuetekohaselt kiiruse mõõtmise aktis, s.o liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokollis ehk menetlustoimingu protokollis, mis vastab V™S § 49 sätestatud nõuetele ja milles on muude asjaolude kõrval ka märgitud andmed mõõtmiseks kasutatud mõõtevahendi kohta, mõõtmise teostanud isiku nimi ja amet, mõõtmise aeg, koht ning tehisolude kirjeldus. Menetlusalune isik märkis oma ütlustes (VT toim lk 1), et kiirustas, kuna pidi lapsele viima ja üle andma korterivõtmed. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt on P.F tutvunud V™S § 19 sätestatud õiguste ja kohustustega. Kohtu hinnangul ei esine asjas ei kaebaja süüd ega tema käitumise õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Kaebusest selgub, et P.F mõistab oma rikkumist. P.F-ile mõistetud karistuse hindamisel juhindub kohus Kars § 56 lg 1, mille kohaselt on karistamise aluseks süüdistatava süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalus mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Isikut ei ole karistusregistrisse kantud. Nendel asjaoludel peab kohus võimalikuks määratud rahalise karistuse vähendamist. V™S § 132 p 2 alusel tühistab kohus kohtuvälise menetleja P.F-ile
Kohtu hinnangul on põhjendatud isiku karistamine
S § 66 lg 2 kohaselt võib kohus mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi ositi. Kaebuse kohaselt P.F-i netopalk on umbes 500 eurot ning tema ülalpidamisel on kaks last. Kohus on seisukohal, et P.F-i sellekohaste vaidlustamata väidete alusel on põhjendatud anda kaebajale võimalus tasuda rahatrahv ositi 12 kuu jooksul s.o 23,34 (kakskümmend kolm eurot ja 34 senti) Leo Kunman Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.