Ärakiri 4-12-4952 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtuistungi aeg 08. oktoober 2012, avalik kohtuistung Otsuse tegemise aeg ja koht 08. oktoober 2012.a Haapsalu Väärteoasja numb

§ 63

lg 1 alusel karistada V.F Liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi arestiga 3 (kolm) päeva.

1. Aresti kandmise alguseks lugeda V.F kinnipidamine
2. oktoober 2012.a. kell 05.
4. Saata kohtuotsus täitmiseks PPA Lääne Prefektuuri Haapsalu politseijaoskonnale.
5. Kohtuotsus jõustub selle tegemisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamise soovist Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest ning esitades apellatsiooni Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav Väärteokirjeldus väärteoprotokolli järgi Ärakiri 4-12-4952 Väärteoprotokolli nr AB 1253319, koostatud 07.10.2012, kohaselt süüdistatakse V.F selles, et tema 07.10.2012.a. kel 5.35 Lääne maakonnas, Haapsalu linnas Tallinna mnt 1 liikudes Lihula mnt suunas juhtis mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingavatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,40 mg/l. Juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, kui juhtimisõigus on peatunud LS § 124 lg 3 p 1 sätete kohaselt seoses juhiloa nr * kehtivuse lõppemisega alates 06.08.2012.a. V.F rikkus Liiklusseaduse § 69 lg 5 ja LS § 90 lg 1 p 2 nõudeid. Väärteo kvalifikatsioon Liiklusseaduse § 224 lg 2 ja LS § 201 lg
6. Kohtu seisukoht Väärteomenetluse seadustik (V™S) § 87 sätestab väärteo arutamise piirid, mille kohaselt kohus arutab väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Karistusseadustiku (edaspidi

) § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

§ 12

lg 1 kohaselt on süüteokoosseis käesoleva seadustiku eriosas või muus seaduses sätestatud karistatava teo kirjeldus. Väärteoprotokolli kohaselt rikkus menetlusalune isik Liiklusseaduse § 69 lg 5 ja § 90 lg 1 p 2 nõudeid ning väärtegu kvalifitseeriti Liiklusseaduse § 224 lg 2 ja § 201 lg 2 järgi. Liiklusseaduse § 69 lg 5 järgi ei tohi mootorsõidukijuhi ühes liitris väljahingatavas õhus olla alkoholi 0,10 milligrammi või rohkem. Liiklusseaduse § 224 lg 2 näeb väärteona ette karistuse mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi. Liiklusseaduse § 90 lg 1 p 2 järgi ei tohi mootorsõidukit juhtida isik , kes ei täida juhile ja mootorsõidukile kehtestatud ja juhiloale märgitud nõudeid. Liiklusseaduse § 201 lg 2 näeb väärteona ette karistuse mootorsõiduki juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt, kelle mootorsõiduki juhtimisõigus on peatunud. Menetlusalune isik V.F andis kohtuistungil ütlusi, et saab aru, milles teda süüdistatakse ja tunnistas enda süüd. V.F-i ütluste järgi juhtis menetlusalune isik autot pühapäeva hommikul kuskil kella 5-6 ajal, autos olid veel * sõpra, sõitsid korteri poole, et minna magama. Menetlusaluse isik ütluste järgi oli ta enne rooli istumist joonud 4 õlut ja 2 pitsi kangemat jooki. Pitsid jõi ära 2-3 tundi varem, õlut pooltundi ennem kui rooli istus. V.F sõnade kohaselt ta ei arvanud enne sõitma hakkamist, et on kaine. Kahetseb, et juhtis autot alkoholijoobes. Seda, et politsei V.F-iga sündmuskohal 07.10.2012.a. kohtus ja juhi joovet sündmuskohal kontrollis, näitab sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus /tl 9/ ja indikaatorvahendi kasutamise protokoll /tl 3/, kus V.F suhtes on 07.10.2012 kell 05.40 Haapsalu linnas Tallinna mnt 1 kasutatud indikaatorvahendit, kontrolli tulemus positiivne (näit oli 0,39 mg/l kohta). Joobeseisundi kontrollimise protokolli kohaselt V.F reaktsioonikiirus oli normaalne, kõne selge, aja -, isiku- ja kohatajus häireid ei esinenud. Juhi alkoholijoovet tõendab tl 4 -5 olev tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll , mille kohaselt oli kontrollile allutatud 07.10.2012 kell 05.59 V.F. Kasutatud on tõenduslikku alkomeetrit Dräger Alcotest 7110 EST nr ARBK-0029 (tunnistus nr TTRC-12-00022) ja tõendusliku alkomeetri lõpptulemus oli 0,40 mg/l, mida kinnitab ka tl 4 olev väljatrükk. V.F on protokollile ja tõendusliku alkomeetri väljatrükile alla kirjutanud. Kohus leiab, et kriminaalasjas uuritud eelkirjeldatud tõenditega on tõendamist leidnud, et V.F oli 07.10.2012 enne autorooli asumist alkoholi tarvitanud ning juhtis mootorsõidukit, kui tema väljahingatavas õhus oli alkoholi mitte vähem kui 0,40 mg/l kohta. Sellega rikkus V.F Liiklusseaduse § 69 lg 5 sätestatut, et mootorsõidukijuhi ühes liitris väljahingatavas õhus ei tohi olla alkoholi 0,10 milligrammi või rohkem. Ärakiri 4-12-4952 Liiklusseaduse § 69 lg 6 sätestab, et mootorsõidukijuhi joobeseisund tuvastatakse politsei ja piirivalve seaduses sätestatud korras. Kohus leiab, et käesoleval juhul on V.F esinenud alkoholijoove tuvastatud vastavalt politsei ja piirivalveseaduse § 7 -24. V.F on protokollile kirjutanud, et nõustub alkomeetri kasutamisega ja et on protokolliga tutvunud, seega on V.F väljahingatavas õhus olnud alkoholisisaldus kindlaks tehtud vastavalt kehtivale korrale. Kohus leiab, et eelkirjeldatud tegevusega pani V.F toime LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo, s.o. mootorsõiduki juhtimine lubatud alkoholi piirmäära ületades. Politsei andmebaasi väljatrükist nähtub, et V.F-ile 07.08.2010.a. väljastatud juhilubade nr * kehtivus lõppes 06.08.2012.a. LS § 124 lg 3 p 1 kohaselt peatub mootorsõiduki juhtimisõigus, kui juhiloa kehtivusaeg on lõppenud. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse /tl 9/ ja indikaatorvahendi kasutamise protokolli alusel on tõendatud, et V.F juhtis mootorsõidukit isikuna, kelle juhtimisõigus oli peatunud, mis on kvalifitseeritav väärteona LS § 201 lg 2 järgi. Kohus leiab, et tegu on toime pandud otsese tahtlusega.

§ 16

lg 3 alusel paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui isik teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. V.F ütluste järgi tarvitas ta samal öösel kangemat alkoholi ja enne autot juhtima asumist õlut, millega teadvustas endale alkoholijoobe olemasolu soovides sellega sellises seisundis autot juhtida. Juhtimisõiguse peatumine ei saanud menetlusalusele isikule olla üllatuslik, nimelt oli temale alles kaks aastat tagasi väljastatud esmased juhiload, mille vahetamisest pidi isik teadlik olema. Seega pani V.F toime § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava teo vähemalt kaudse tahtlusega. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtule esitatud ei ole.

§ 32

lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub

1. peatüki
2. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohtule esitatud ja kohus leiab, et V.F on talle süüks arvatud väärteo toimepanemises süüdi. Karistus Liiklusseaduse (LS) § 224 lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni .

§ 48kohaselt võib kohus väärteo eest mõista aresti kuni kolmkümmend päeva.

LS § 201 lg 2 näeb ette karistusena rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti. Tulenevalt

§ 63

lg 1 kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse, so käesoleval juhul LS § 224 lg 2.

§ 56lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü, mis V.F puhul on tuvastatud.

Karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtuistungil on menetlusalune isik V.F öelnud, et ta kahetseb tegu. Sellega loeb kohus tuvastatuks karistust kergendava asjaolu olemasolu

§ 57lg 1 p 3 tähenduses.

Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Vastavalt karistusregistri teatisele tl 16 on V.F't 4-l korral karistatud liiklusalaste väärtegude eest, neist viimane 27.05.2012.a. Karistuse mõistmisel lähtub kohus

§ 56

lg 1 sätestatud alustest - karistamise alus on isiku süü, mis käesolevas kriminaalasjas on tuvastatud. Kohus leiab, et V.F süü on keskmise lähedal, kuna tema joove oli märgatavalt suurem minimaalsest LS § 224 lg 2 sätestatud karistatavuse piirist. Eripreventiivsetest kaalutlustest lähtudes tuleb võtta arvesse võimalust mõjutada V.F edaspidi selliselt, et isik ei paneks toime uusi kuritegusid. Lähtudes V.F karistusregistri andmetest /tl 16/ nähtub, et tal on kehtivad karistused 4 liiklusalase väärteo toimepanemises. Määratud karistusteks on olnud rahatrahv. Lähtudes isikuandmetest ja tegu iseloomustavast asjaolust, et menetlusalune isik asus sõidukit juhtima täie teadmise juures enda joobe olemasolust ja sõidutades seejuures * Ärakiri 4-12-4952 inimest, neid ohtu pannes, saab V.F suhtes kohaldamisele tulla üksnes arest, sest teised karistamise võimalused on ennast ammendanud. Karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks sanktsioonivahemiku esimene kolmandik. Kohus leiab, et karistust kergendav asjaolu on süü tunnistamine, mida tuleb karistuse mõistmisel arvesse võtta. Arvestada tuleb ka õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus leiab, et V.F väärtushinnangud ei vasta ühiskonna ootustele, ta oli oma teoga teistele ohtlik, sest liiklusnõuded on kehtestatud selleks, et tagada kõikide liiklejate turvalisus. V.F tunnistas kohtuistungil, et mõistab oma teo keelatust ja võimalikke joobes juhtimise tagajärgesid, kuid sõitis ikkagi. Lisaks tuleb võtta arvesse juhilubade puudumist sõiduki juhtimisel, millega menetlusalune isik väljendas ilmset lugupidamatut suhtumist õiguskorda. Eeltoodu näitab, et V.F tuleb karistada arestiga lähtudes süü suurusest, isikuandmetest ja õiguskorra kaitsmise huvidest. Võttes aga arvesse kergendavat asjaolu ja isiku vanust