← Eesti

1-12-9379/3

Kriminaalasi nr 1-12-9379 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel 02.oktoobril 2012.a Tartu kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum sekretär Kristi Martin juuresolekul prokurör Ruti Kilg kaitsja advo

§ 274lg 1 järgi.

Kohus, asja arutanud ja arvesse võtnud kogutud tõendeid ning kokkulepet, t u v a s t a s: Süüdistus F.I süüdistatakse selles, et tema kinnipeetavana Tartu linnas Turu 56 asuvas Tartu Vanglas 27.juunil 2012.a. kella 16:30 paiku Tartu Vangla eelvangistushoone kambris number 1166 ähvardas tapmisega ametiülesandeid täitvaid Tartu Vangla vanglateenistujaid S.N., M.K., T.P. ja S.K. sellega, et ütles :“Ma luban, et ühe teist ma tapan ära ja see jääb minu viimaseks sõnaks!“, millist ähvardust võttis S.K. reaalselt. Sellega pani F.I toime

§ 274

lg 1 järgi kvalifitseeritavad kuriteo, s.o võimuesindaja suhtes vägivalla toimepanemise seoses tema ametikohustuste täitmisega. Kokkulepe Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

§ 274

lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale F.I-le karistuseks 3 kuud vangistust.

§ 65lg 2, § 64 lg 1 järgi mõista alates 02.oktoobrist 2012.a.

ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 1 aastat 3 kuud 21 päeva vangistust suurendades käesolevas kriminaalasjas mõistetud karistust 3 kuud vangistust 23.märtsil 2012.a. Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja kohtuotsusega nr. 1-12-2704 mõistetud karistuse 1 aasta 7 kuud vangistust ärakandmata osa, s.o 1 aasta 21 päeva vangistuse võrra. 23.jaanuar-01.oktoober 2012.a. on F.I ära kandnud 6 kuud 9 päeva vangistust. Menetlus kohtus Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. F.I tuleb süüdi tunnistada

§ 274lg 1 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Tsiviilhagi esitatud ei ole. Asitõendid puuduvad. Menetluskuludena kuulub F.I-lt KrMS § 180 alusel riigituludesse väljamõistmisele süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha ja kohtueelses menetluses, kokkuleppe sõlmimisel ning kohtuistungil osalenud kaitsja tasu. Kohtunik leiab, et põhjendatud on kohaldada KrMS § 180 lg 3 ja jätta osa menetluskulusid riigi kanda. F.I kannab alates käesoleva aasta jaanuarist vangistust kinnipidamiskohas. Ta ei oma mingit sissetulekut ja puuduvad ka isikud, kes teda väljastpoolt vanglat toetaksid. Käesoleva kokkuleppe kohaselt jätkab süüdistatav veel üle ühe aastase karistuse kandmist, millise aja jooksul tal on ilmselt sissetuleku saamise võimalus minimaalne. Seega on ilmne, et täielik menetluskulude tasumine käiks talle üle jõu. Samuti on põhjendatud määrata väljamõistetavate menetluskulude tasumine osade kaupa pikema aja jooksul. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS § 180, § 248 lg 1 p 4 ja § 249, kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada F.I

§ 274lg 1 järgi ja mõista karistuseks kolm

(3)kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendada F.I-le mõistetud karistust Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja 23.märtsi 2012.a. kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa (kantud karistusaeg 23.jaanuar-01.oktoober 2012.a.), s.o üks

(1)aasta kakskümmend üks
(21)päeva vangistuse võrra ning mõista lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks F.I-le üks
(1)aasta kolm
(3)kuud kakskümmend üks
(21)päeva vangistust. F.I-le mõistetud karistuse kandmise aja algust lugeda kohtuotsuse kuulutamisest 02.oktoobrist 2012.a. KrMS § 180 alusel välja mõista F.I-lt menetluskuludena riigituludesse sundraha ükssada
(100)eurot ja kaitsjatasu kolmkümmend
(30)eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta ülejäänud menetluskulud riigi kanda. Määrata, et F.I on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust ühe
(1)aasta jooksul. Riigituludesse väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda kohtu poolt määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB või arveldusarvele 221023778606 Swedbank või arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, märkides viitenumbriks
  1. Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb selgituses näidata kriminaalasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti. Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kaudu kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS
  2. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses. Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.