1-12-1727/29

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2012, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-12-1727 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Mati Kartau, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. septembri 2012 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu O.U määruskaebus RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 384 lg 2 ja § 390 jätta Tartu Maakohtu
3. septembri 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu O.U määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Maakohtu 24.09.2012 määrusega jäeti O.U temale mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega vabastamata. O.U kannab karistust Viru Maakohtu 05.03.2012 kohtuotsuse alusel, mille kohaselt mõisteti ta süüdi KarS § 215 lg 2 p 1 järgi mõistes karistuseks Kars § 65 lg 1 alusel 1 aasta 3 kuud ja 6 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja algus on 05.03.2012 ja lõpp 11.06.
4. Esimese astme kohtu määruse sisu Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ja tema kaitsja arvamused ning arvestades prokuröri kirjalikku arvamust, leidis, et O.U tuleb jätta elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on süüdimõistetu ebaotstarbekas. ennetähtaegne vangistusest vabastamine ennatlik ja Kohus märkis, et süüdimõistetut on seitse korda kriminaalkorras karistatud. Vanglakaristust kannab ta teist korda. Kinnipeetavat on varasemalt karistatud peamiselt varavastaste kuritegude toimepanemise eest (vargused, asja omavoliline kasutamine), ent ka mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis ja võimuesindaja suhtes vägivalla toimepanemise eest. Isikut on varem karistatud 3 korral tingimusliku karistusega, mis on kõigil kolmel korral pööratud täitmisele. Lisaks pani süüdimõistetu katseajal toime uue varavastase kuriteo. Viru Maakohtu 16.02.2012 kohtumäärusest on näha, et O.U ei täitnud registreerimisnõuet ja kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume ning osaleda sotsiaalprogrammis XXXX treening. Maakohus osundas karistusregistri teatisele, millest nähtub, et kinnipeetavat on 34 korral väärteokorras karistatud, nendest 14 korral Alkoholiseaduse rikkumise eest, 2 korral väheväärtusliku asja varguse eest, 10 korral avaliku korra rikkumise eest ja 7 korral Liiklusseaduse rikkumise eest, s.h 4 korral alkoholijoobes juhtimise eest. Kohus märkis eeltoodut arvestades, et mõistetud karistused ei ole O.U puhul täitnud uute kuritegude toimepanemisest hoidumise eesmärki ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. Maakohus viitas ka vangla poolt esitatud kinnipeetava iseloomustusele, mille kohaselt O.U kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Kohus pidas positiivseks, et kinnipeetav on osalenud sotsiaalprogrammides XXXX treening ja XXXX treening ning on alates 10.05.2012 hõivatud XXXX. Kohus märkis, et vangistuses viibimine avaldab O.U-le enam paranduslikku mõju kui varem mõistetud tingimuslik karistus. Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub, et peale võimalikku vabanemist asub süüdimõistetu elama oma vanemate juurde aadressile XXX . Kriminaalhooldusametniku teatel on elukoht kontrollitud. Kinnipeetava ema I.R. ja isa A.R. on allkirjastanud nõusoleku elektroonilise seadme paigaldamiseks. Kriminaalhooldaja andmete kohaselt vastab elukoht elektroonilise valve kohaldamise tingimustele. Samas puudub O.U vabanemisel kindel töökoht ja iseseisev sissetulek. Tal on madal haridustase, puudub eriala ning töökogemus, mis raskendab töö leidmist ja suurendab uute varavastaste kuritegude toimepanemise riski. Kinnipeetava ema I.R. töötab ja isa A.R. on XXXX. Mõlemad on nõus O.U vabanemise korral toetama materiaalselt ja moraalselt. Maakohus, arvestades O.U poolt toimepandud kuritegude ohtlikkust ja asjaolusid (II astme kuritegude ilmne retsidiivsus), korduvaid karistusi (kuus kriminaalkaristust varavastaste kuritegude eest, lisaks võimuesindaja suhtes vägivalla toimepanemine ja alkoholijoobes juhtimine), tema käitumist kriminaalhoolduse all olles (tingimuslik karistus on kolmel korral täitmisele pööratud, uus kuritegu katseajal, korduvad väärteod), oli seisukohal, et O.U tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valve alla ei ole õigustatud. Süüdimõistetu ei teadvustanud endale kriminaalhooldusnõuete ja kohustuste täitmise kogu tõsidust. Seega ei osuta kriminaalhooldus O.U-le piisavalt mõju. Kriminaalhooldus ei ole süüdimõistetule enam asjaoluks, mis aitaks kaasa isiku resotsiaaliseerimisele ja mille kaudu oleks võimalik maandada uute kuritegude toimepanemise riski. Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema ennetähtaegsel 2 vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Maakohus märkis, et uue kuriteo toimepanemise ohtu võivad suurendada ka alkoholi kuritarvitamine ja tasumata rahalised nõuded. Süüdimõistetul oli ka varem perekonna toetus ja kindel elukoht, kuid see ei takistanud tal uute kuritegude toimepanemist. Kohus leidis, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel, elukoha omamine ja toetav võrgustik lähedaste näol ei kaalu üle tema varasemat käitumist ja kuritegude toimepanemise asjaolusid. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu Määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu O.U, kes palub end vabastada elektroonilise valve alla. Ta juhib kohtu tähelepanu sellele, et on oma õiguskuuleka käitumisega vangistuses näidanud, et ta on võimeline vabaduses viibides mitte toime panema uusi kuritegusid. Tal puuduvad distsiplinaarkaristused, ta on läbinud kõik sotsiaalprogrammid ja XXXX töötanud. Vabaduses oleks ta toeks isale, kes on XXXX % töövõimetu ja kes tema abi väga vajaks. Elektroonilise valve all olles on tal võimalik saada XXXX. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
5. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et käesoleval ajal ei ole võimalik O.U vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamine. Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid.
6. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on piisava põhjalikkusega hinnanud kohtule esitatud materjale ja teatavaks saanud asjaolusid kogumis ning jõudnud järeldusele, et isikut, kes on korduvalt toime pannud kuritegusid ja väärtegusid ning keda on ka varem mittetulemuslikult kriminaalhooldusele allutatud, ei ole võimalik ega otstarbekas tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui endiselt eksisteerib oht uute kuritegude toimepanemiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses avaldatud motiveeritud seisukohtadega ega pea vajalikuks neid korrata, mistõttu käsitleb järgnevalt vaid määruskaebuses esitatud väiteid.
7. Ringkonnakohus tunnustab O.U, et viimane on astunud samme oma käitumise riskitegurite maandamiseks – läbinud sotsiaalprogrammid XXXX treening ja XXXX XXXX treening ning ta töötab XXXX. Samuti puuduvad tal kehtivad distsiplinaarkaristused. Samas ei saa arvestamata jätta seda, et O.U on korduvalt toime pannud kuritegusid ja väärtegusid. Vangla iseloomustuse kohaselt võib isik kaotada kontrolli oma emotsioonide üle ning kasutada konfliktsetes situatsioonides vägivalda. Vangla antud riskihinnangu järgi on O.U puhul uue kuriteo toimepaneku riski hinnatud väga kõrgeks.
8. Kohus peab ennetähtaegse vabastamise puhul arvestama tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Ehkki O.U on osalenud mitmes sotsiaalprogrammis ja ta on ka määruskaebuses avaldanud soovi õiguskuulekaks eluks, peab ringkonnakohus ennatlikuks järelduste tegemist tema muutumisest. Maakohus on õigesti märkinud, et süüdimõistetul oli ka varem perekonna toetus ja kindel elukoht, kuid see ei takistanud tal uute kuritegude toimepanemist, mistõttu ei kaalu tema elukoha omamine ja toetav võrgustik lähedaste näol üle varasemat käitumist ning kuritegude toimepanemise asjaolusid. Kinnipeetavat on varem kolmel korral ka tingimisi karistatud, ent kõik karistused on täitmisele pööratud, mistõttu puudub kindlus, et ta sel korral täidab tingimisi ennetähtaegse vabastamisega obligatoorselt kaasnevaid käitumiskontrollinõudeid. 3
9. Ringkonnakohus peab vajalikuks rõhutada, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, on karistuse tervikuna ärakandmine reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks.
10. Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Maarika Kuusk Mati Kartau 4 Aarne Sarjas