järgi kokkuleppemenetluses, menetletud kiirmenetluses Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Alar Häidberg Süüdistatav L.K Kaitsja elu- või asukoht ja aadress: XXX isikukood või sünniaeg: XXX karistatus: kriminaalkorras karistamata tõkend: ei ole kohaldatud Riigi poolt määratud korras advokaat Mare Laur RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada L.K
järgi ja karistuseks mõista rahaline karistus 375 (kolmsada seitsekümmend viis) miinimumpäevamäära (1 päevamäär 3,20 eurot), s.o. summas 1200 (tuhat kakssada) eurot.
lg 1 ja § 70 lg 2 alusel lugeda karistusaja hulka ja lugeda kantuks 2 (kaks) kahtlustatavana kinnipidamise päeva (9.-
lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena L.K-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 2 (kaheks) kuuks. Lisakaristuse kandmise aeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse jõustumisest. Juhul kui kohtumenetluse pooled ei kasuta apellatsiooniõigust, jõustub kohtuotsus 28. mail 2013.a. Liiklusseaduse § 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud juhtimisõiguse äravõtmise otsus, kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeameti liiklusregistri büroosse. KrMS §-de 175 lg 1 p 4, 9; § 179 lg 1 p 2, 180 lg 1, 189 lg 2 ja 2565 lg 2 alusel mõista L.K-lt välja menetluskulna sundraha 240 eurot ja kaitsjatasu 64,80 eurot. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 (SEB Pank) või 221023778606 (Swedbank) või 333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal), märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 2900078538, selgitusse kriminaalasja numbri, makse nimetuse ja oma nime. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda 1 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahaline kohustus pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Kokkuleppe sisu Kuriteo asjaolud: L.K süüdistatakse selles, et tema, juhtis 09.05.2013 kella 07.32 paiku Tartus, Vallikraavi tänaval sõiduautot Audi, reg märgiga XXX, olles alkoholijoobes. Kuriteo kvalifikatsioon: Sellega pani L.K toime
mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: kahju puudub. Karistuse liik ja määr:
järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks rahalist karistust 375 miinimumpäevamäära, s.o. 1200 €.
lg 1 ja § 70 lg 2 alusel lugeda kantuks kuus miinimumpäevamäära ja ärakandmisele kuuluvaks 369 miinimumpäevamäära, s.o. 1180,80 €.
lg 1 alusel võtta lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus kaheks kuuks. Konfiskeerimisele kuuluv vara: ei ole 2 II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokuröri abi jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri abi vahel on sõlmitud kokkulepped järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on veendumusel, et L.K on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse L.K süüdi tunnistada
MS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas tuleks süüdimõistetult välja mõista süüdimõistetult menetluskuluna sundraha, milline summa vastavalt KrMS §-le 179 lg 1 p 2 II astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral on 1,5 palga alammäära, s.o. 480 eurot. Samas annab KrMS § 2565 lg 2 kohtule õiguse kiirmenetluses lahendatud kriminaalasjas vähendada sundraha suurust poole võrra ja kohus peab seda käesoleval ajal põhjendatuks kohaldada. Samuti peab kohus põhjendatuks välja mõista kaitsjale tasumisele kuuluva tasu 64,80 eurot. Rutt Teeveer Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.