Väärteoasi nr 4-13-2907 MÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Ülle Raag Määruse tegemise aeg ja koht 05. juuni 2013.a Jõgeva Suur 1 Väärteoasja number Väärteoasi 4-13-2907 Menetlusosalise
§ 172
lõige 2 sätestab kaebetähtaja ennistamise võimaluse kahel võimalikul alusel.
§ 172
lg 2 p 1 kohaselt on mõjuvaks põhjuseks menetlusaluse isiku äraolek, mis ei seondu menetlusest kõrvalehoidmisena. Kohtule ei ole käesolevalt teada asjaolusid, mis annaksid aluse
§ 172
lg 2 p 1 kohaldamiseks, mistõttu ei ole võimalik kaebetähtaega ennistada sellel alusel.
§ 172
lg 2 p 2 sätestab: Kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvad põhjused on muu asjaolu, mida /---/ kohus peab mõjuvaks. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas ei ole kaebuse esitaja toonud esile ühtegi asjaolu, mida saaks hinnata ja käsitleda kui kaebetähtaja ennistamise põhjust. Kaebusega koos on esitatud väärteoprotokoll, kust on üheselt tuvastatav informatsioon, et kohtuvälise menetleja lahend on menetleja juures kättesaadav alates 22.02.2012.a (siinkohal arusaadav, et on kättesaadav 22.02.2013.a). VTMS § 114 lg 4 kohaselt arvestatakse kohtuvälise menetleja üldmenetluse otsuse peale kaebuse esitamise tähtaega päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Viidatud sätetest 2 järeldub ühemõtteliselt, et kohtuvälise menetleja otsuse teatavakstegemisel eeldatakse menetlusaluse isiku aktiivset rolli, s.o seda, et menetlusalune isik läheks väärteoprotokollis teatavaks tehtud ajal ise kohtuvälise menetleja juurde otsusega tutvuma. Juhul, kui menetlusalune isik seda ei tee, kannab ta üldjuhul ka riski, mis kaasneb otsuse sisust mitteteadmisega (Riigikohtu 05.02.2009 lahend 3-1-1-83-08, punkt 13). Väärteomenetluse seadustik ei näe ette kohtuvälise menetleja otsuse kättetoimetamist menetlusalusele isikule, vaid sätestab VTMS §-s 70, et menetlusosalisele toimetatakse kätte väärteoprotokoll ja tehakse teatavaks kohtuvälise menetleja lahendiga tutvumise aeg ja koht: VTMS§ 70 Lg.4: Kui väärteoasja lahendamine on seaduse alusel kohtuvälise menetleja pädevuses, peab kohtuvälise menetleja lahend olema menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav 30 päeva möödudes väärteoprotokolli koopia menetlusalusele isikule või tema kaitsjale kätteandmisest alates. Menetlusaluse isiku nõudmisel võib lahendiga tutvumise ja lahendi koopia kättesaamise tähtaega lühendada.
(5)Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhul märgitakse menetlusosalisele väärteoprotokolli koopia kätteandmisel väärteoprotokollile ja selle koopiale kuupäev, mil kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures tutvumiseks kättesaadav ja menetlusosalised võivad saada lahendi koopiad. Kohus leiab, et asjaolu, et menetlusalune isik on märkinud oma e-posti aadressi väärteoprotokollile, ei tähenda seda, et isik ei peaks huvi tundma, tulenevalt VTMS § 114 lg 4 põhimõttest, tema suhtes läbiviidava menetluse vastu ning ei võta ära kohustust järgida väärteomenetluse seadustikus toodut. N.K-le oli teada kuupäev, mil kohtuvälise menetleja juures on lahend kättesaadav, kuid tema selle vastu huvi üles ei näidanud. Otsuse sai ta kätte 11.04.2013.a, mis on 1,5 kuud pärast lahendi kättesaadavaks tegemist. Vaatamata nii pikale ajale ei ole isik pöördunud prefektuuri seoses käesoleva väärteoasjaga ega soovinud tehtud otsusest teada saada. Väärteomenetluses on õiguslik tähendus vaid sellel, et isikule on seadusekohaselt teatavaks tehtud, millal on kohtuvälise menetleja otsus kohtuvälise menetleja juures kättesaadav, õiguslikku tähendust ei oma, millal otsus kätte saadi. Seega N.K isikuna, kellele oli allkirja vastu kätte antud väärteoprotokoll, kust nähtus väärteootsuse kättesaamise aeg, ning mitte tutvudes antud otsusega, kandis riski, mis kaasnes selle otsuse sisust mitteteadasaamisega, sealhulgas riski, et otsuse vaidlustamistähtaeg on sellest teadasaamise ajaks möödunud. Antud asjaoludel puuduvad alused N.K kaebuse esitamise kaebetähtaja ennistamiseks. Juhul, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja kui kohtunik ei ennista esitatud taotluse alusel kaebuse esitamise tähtaega, jätab kohus kaebuse vastavalt VTMS § 118 lõike 2 punktile 1 läbi vaatamata ja tagastab kaebuse. Mis puutub isiku etteheidetesse selles osas, et temalt võeti võimalus anda oma selgitusi, siis väärteoprotokolli pöördel on märgitud, et vastulause ja tõendid võib esitada 15 päeva jooksul alates väärteoprotokolli kättesaamisest. N.K on kinnitanud allkirjaga, et on saanud kätte väärteoprotokolli ärakirja ning tutvunud õiguste ja kohustustega. Menetlusalusele isikule on antud sellega kõik seadusekohased võimalused osaleda aktiivselt menetluses, kuid menetlusalune isik on jätnud ise kasutamata oma võimalused. N.K on esitanud oma 13.05.2013.a kaebuses ka taotluse täiteasja nr 186/2013/659 peatamiseks kuni kohtulahendi tegemiseni. 3 TMS § 45 sätestab: Kohus võib võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda. Kohus jättis eelnevalt taotluse kaebetähtaja ennistamiseks rahuldamata põhjusel, et selleks puudusid mõjuvad põhjused. Arvestades asjaolu, et kohtuvälise menetleja lahend on jõustunud ning isik ei ole õigeaegselt esitanud kaebust nimetatud otsusele, ei nähtu kohtule, et käesolevalt oleks tegemist võlgniku suhtes ebaõiglase täitemenetluse jätkamisega. Täitemenetluse peatamine võiks olla õigustatud juhul kui kaebetähtaeg ennistatakse. Muid asjaolusid või eesmärke, mis annaksid aluse täitemenetluse peatamiseks või täitmise pikendamiseks või ajatamiseks ei ole N.K esitanud. Seetõttu jätab kohus N.K taotluse täiteasja nr 186/2013/659 peatamiseks rahuldamata. Eelnevast tulenevalt tuleb N.K kaebus jätta läbi vaatamata ja tagastada, ning N.K taotlus täiteasja nr 186/2013/659 peatamiseks jätta rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Ülle Raag 4