Obsah (4)

§ 199§ 68§ 69§ 75

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 12. juuni 2013, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-09-1292 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas Vaid

§ 199

lg 2 p 8, 9 järgi ja karistati vangistusega 8 kuud.

§ 68

lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg alates 06.04.2010 kuni 07.04.2010, s.o 2 päeva ja mõisteti lõplikult ärakandmisele 7 kuud ja 28 päeva vangistust.

§ 69

lg 1 alusel asendati mõistetud karistus 7 kuud 28 päeva vangistust 476 tunni üldkasuliku tööga.

§ 69

lg 3 alusel määrati üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 1 aasta 6 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest.

§ 69

lg 4 alusel kohustati I.H üldkasuliku töö tegemise ajal järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt

§ 75lg 1 p-dele 1–5.

Viru Maakohtu 03.03.2011 kohtuotsus jõustus 11.03.

2. 28.08.2012 saabus Viru Maakohtusse erakorraline ettekanne nr 45056 I.H suhtes ettepanekuga pöörata I.H-le mõistetud karistus

§ 69lg 6 alusel täitmisele.

1. Viru Maakohtu 19.09.2012 määrusega rahuldati kriminaalhooldaja erakorraline ettekanne ja pöörati I.H-le Viru Maakohtu 03.03.2011 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 6 kuud vangistust, täitmisele.
2. Viru Maakohtu 19.09.2012 määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu I.H, taotledes selle tühistamist ning karistuse täitmisele pööramata jätmist.
3. Tartu Ringkonnakohus jättis 15.10.2012 määrusega I.H määruskaebuse läbi vaatamata, kuna maakohtu määrus karistuse täitmisele pööramise kohta ei olnud KrMS § 385 p 26 ja § 428 kohaselt edasikaevatav.
4. I.H kaitsja vaidlustas Tartu Ringkonnakohtu15.10.2012 määruse Riigikohtus ning Riigikohus tühistas Tartu Ringkonnakohtu 15.10.2012 kaebuse läbi vaatamata jätmise määruse, saates I.H määruskaebuse ringkonnakohtule sisuliselt arutamiseks seoses Riigikohtu üldkogu 30.04.2013 otsusega KrMS § 385 p 26 põhiseadusevastaseks ja kehtetuks tunnistamisega. Esimese astme kohtu määruse sisu
5. Maakohtu määruse kohaselt ei täitnud kriminaalhooldusalune I.H kohtu poolt määratud ÜKT tunde: ta tegi vaid 115 tundi ja jättis täitmata 361 ÜKT tundi. Samuti rikkus ta kontrollnõuet ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele: I.H ei ilmunud registreerimisele alates 16.07.
6. Maakohtu määruse kohaselt helistas ametnik mitmel korral I.H-le, kuid keegi ei vastanud. Mingeid dokumente, mis tõendaks tema mitteilmumise põhjust esitatud ei ole. Arvestades kriminaalhooldaja hinnangut ja I.H seletusi, oli maakohus veendunud, et I.H hoidus üldkasuliku töö täitmisest kõrvale ja rikkus kontrollnõuet ning mõjuvad põhjused selleks puudusid. Maakohus hindas hooldusaluse käitumist tahtliku kõrvalehoidumisena kohtuotsuste täitmisest ning leidis, et kriminaalhoolduse edasi teostamine I.H suhtes ei ole otstarbekas. Seega tuli maakohtu hinnangul pöörata täitmisele

§ 69

lg 6 alusel I.H-le Viru Maakohtu Narva kohtumaja 03.03.2011 kohtuotsusega mõistetud karistus, 7 kuud 28 päeva vangistust. Kuna I.H oli jäänud täitmata 361 ÜKT tundi ning 2 tundi võrdub 1 päeva vangistusega, kuulus maakohtu määruse kohaselt I.H ärakandmisele 180,5 päeva ehk 6 kuud vangistust. Määruskaebuses esitatud taotluse sisu

1. I.H taotleb maakohtu määruse tühistamist ja karistuse täitmisele pööramata jätmist. 8.
2. Määruskaebuse kohaselt ei võtnud maakohus arvesse seda, et I.H on alaealised lapsed ja töötu naine ning ta on pere ainus ülalpidaja. I.H märgib, et ei saanud üldkasulikku tööd teha, kuna oli tihti haige ning ta on vastavad tõendid esitanud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
3. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud, tuleb jätta muutmata ning I.H määruskaebus jätta rahuldamata.
4. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning leiab samuti, et I.H karistus tuleb täitmisele pöörata, kuna süüdimõistetu on ilma mõjuva põhjuseta rikkunud registreerimiskohustust ja jätnud kriminaalhooldusametniku juurde ilmumata ning hoidnud kõrvale üldkasuliku töö tegemise kohustusest. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on kriminaalhooldusametniku ütlustele ja I.H enda kohtuistungil antud ütlustele tuginedes õigesti tuvastanud alates 16.07.2012 I.H poolt registreerimiskohustuse rikkumise ja alates 05.06.2012 üldkasuliku töö tegemisest kõrvalehoidumise. Erinevalt määruskaebuses esitatud väitest on kriminaalhooldaja I.H arstitõenditega arvestanud, kuid need tõendavad I.H haiguslehti kuni 18.05.2012 ega selgita alates 05.06.2012 üldkasuliku töö tegemise kohale mitteilmumist ja sellest teatamata jätmist ega ka registreerimiskohustuse rikkumist alates 16.07.
5. I.H ei ole 19.09.2012 maakohtu istungi protokolli kohaselt osanud selgitada, miks ta alates 16.07.2012 registreerimisele ei ilmunud ja üldkasulikku tööd ei teinud, öeldes, et ei mäleta 2 vastavaid põhjuseid. Määruskaebuses on I.H toonud paljasõnaliselt kohustuste rikkumise põhjuseks taas haige olemise ning pere ülalpidamise vajaduse. Ringkonnakohus märgib vastuseks määruskaebusele, et I.H paljasõnalised väited haiguse kohta pärast 18.05.2012 ei ole tõendanud ning pere ülalpidamise kohustus ei õigusta tema poolt üldkasulikust tööst kõrvalehoidumist ja registreerimiskohustuse rikkumist.
6. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja I.H määruskaebuse rahuldamata.
7. Maakohtu määruse kohaselt võeti I.H kohtusaalist vahi alla ning karistuse kandmise tähtaja alguseks loeti 19.09.
8. Riigikohtu 15.03.2013 määruse kohaselt vabastati I.H 19.03.2013 vahi alt seoses sellega, et I.H-le karistuseks määratud 6-kuulise vangistuse tähtaeg täitus vahi all viibimise ajal. Seega on I.H talle maakohtu määrusega täitmisele pööratud 6-kuulise vangistuse vahi all viibimise aja jooksul ära kandnud. Eeltoodust tulenevalt loeb ringkonnakohus I.H-le mõistetud karistuse kantuks. Tiit Lõhmus Maarika Kuusk 3 Aarne Sarjas