4-13-5465/14

Väärteoasi nr.4-13-5465 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse kuupäev Otsuse teinud kohus 02.10.2013.a. Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Kohtunik Sekretär Tõlk Aime Ivanson Maire Viksi Imbi Kangur-Popova Vaidlustatud lahend Põhja Prefektuuri KKB liiklusjärelevalvekeskuse 29.07.2013.a. otsus väärteoasjas 2316,13,005743 B.E karistamises Liiklusseaduse § 227 lg 2 ja Liiklusseaduse § 242 lg 1 järgi Kaebuse esitanud isik B.E, isikukood xxx, Elukoht xxx Töökoht xxxOÜ, kuller Istungil osalenud isikud menetlusalune isik B.E kaitsja Jevgeni Broi kohtuvälise menetleja – Põhja Prefektuuri – esindaja Triinu Riigor LÕPPOSA Jätta B.E kaebus rahuldamata ja Põhja Prefektuuri KKB liiklusjärelevalvekeskuse 29.07.2013.a. otsus väärteoasjas 2316,13,005743 muutmata. Edasikaebe kord Otsuse peale võib esitada kassatsiooni Harju Maakohtu kaudu advokaadist esindaja vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates päevast, mil motiveeritud kohtuotsus on Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kantselei kaudu kohtumenetluse pooltele kättesaadav. Kassatsiooniõiguse kasutamisest tuleb Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale eelnevalt kirjalikult teatada seitsme päeva jooksul arvates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kohtuvälise menetleja otsus B.E karistati Liiklusseaduse § 227 lg 2 ja Liiklusseaduse § 242 lg 1 sätestatud väärtegude toimepanemise eest KarS § 63 lg 1 kohaldamisega ühe karistusega rahatrahviga 50 trahviühikut, s.o. 200 eurot ja lisakaristusega Liiklusseaduse § 227 lg 5 p. 1 alusel mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega üheks kuuks selle eest, et tema 05.07.2013.a. kell 23:48 Tallinnas Endla tänaval juhtis mootorsõidukit kiirusega 80+-3 km/h, kus lubatud suurim sõidukiirus on 50 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 27 km/h. Sellise tegevusega rikkus menetlusalune isik Liiklusseaduse § 15 lg 1 p. 2 nõudeid. Samuti samal ajal ja samas kohas juhtis mootorsõidukit, millel puudusid nähtaval kohal algaja juhi tunnusmärgid. Sellise tegevusega rikkus Liiklusseaduse § 106 lg 3 nõudeid. Kaebuse sisu Menetlusalune isik taotles kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist. Kaebuses leitakse, et otsusest ei nähtu, millega on tõendatud, et just nimelt B.E oma sõiduautoga ületas kiirust. B.E-le näidatud kiirusemõõtjal ega videosalvestusel ei ole näha sõiduauto numbrit. Juhul, kui oletada, et B.E ületas lubatud sõidukiirust, ei ole ta nõus lisakaristusega. Ta sai 01.08.2013.a. tööle, mis on seotud sõiduki juhtimisega ning juhtimisõiguse äravõtmise korral jääb ta jälle ilma tööta. Kohtu seisukoht Väärteoasjas on tuvastamist leidnud, et 05.07.2013.a. kella 23:48 ajal sõitis B.E juhitud BMW mööda Luise tänavat Endla tänavale. See on tõendatud menetlusaluse isiku enda ütlustega, et ta sõitis kesklinnast Endla tänavale ja mööda Endla tänavat Õismäe poole. Tunnistaja Triin X ütlused tõendavad, et ta teostas 05.07.2013.a. liiklusjärelevalvet Tallinnas ja umbes kolmveerand kaheteistkümne paiku oli politseivärvides sõiduk pargitud Luise ja Tehnika tänava ristmikule ja paarimees Raul X mõõtis sõidukite kiirust. Mööda Luise tänavat sõitis Endla viadukti poole heledat värvi BMW. Tunnistaja Triin X ütlustega on tõendatud ka, et Raul X mõõtis eelpoolnimetatud heleda BMW kõige suuremaks kiiruseks 80 km/h. Väärteoasjas on vaidlusaluseks probleemiks, kas selle heleda BMW, mille suurimaks kiiruseks mingil hetkel Endla viadukti alt läbi sõites ja peale viadukti oli 80 km/h, juhiks oli B.E . Viimane väitis kohtus, et ta arvatavasti ei ületanud kiirust ja sõitis normaalse kiirusega, s.o. 50 km/h ning talle politseiautos näidatud videosalvestuselt ei olnud sõiduki registreerimisnumbrit näha. Kohtus vaadati videosalvestust, milline tehti kiiruse mõõtmise ajal ja peale kiiruse mõõtmist, kui politsei järgnes kiirust ületanud heledale BMW-le. Videosalvestuselt on näha, et sõiduk, millele oli suunatud kiirusmõõteaparaadi laserkiir ja mille suurimaks kiiruseks oli 80 km/h, sõitis algul teises sõidureas, kuid sõites mööda esimeses reas sõitnud taksoplafooni kandvast sõidukist, reastus viimase ette. Edasi nähtub videosalvestuselt, et valgusfoori taga seisavad rohelise tule süttimist oodates heledat värvi BMW ja selle taga taksoplafooniga sõiduk. Kuna B.E kinnitas kohtus, et ta peatus Kristiine ristmikul punase fooritule taga ja tema ees autosid ei olnud, oli järelikult takso ees seisev sõiduk B.E juhitud BMW. Menetlusalune isik kinnitas ka seda, et foori taga seistes sõitis temast mööda vilkuritega politseiauto ja autos istunud politseinikud vaatasid tema poole. See on kooskõlas tunnistaja Triin X ütlustega, mille kohaselt nägi ta kiirust ületanud sõidukit jälitades teda seismas punase fooritule taga ja nad sõitsid sellest autost mööda. Teisel videosalvestusel on jäädvustatud B.E sõiduki peatamine politsei poolt. On näha, et peale seisma jäämist möödub sõidukist takso. Järelikult sõideti Kristiine ristmikult edasi Hipodroomi suunas samas järjekorras nagu seisti foori taga – esimesena B.E BMW ja selle järel takso. Kuna politsei pidas kinni B.E juhitud BMW, millest möödus peale kinnipidamist takso, valgusfoori taga seisti samas järjestuses, videosalvestuselt nähtub peale viadukti alt läbi sõitmist takso ette reastumine sõiduki poolt, mille suurimaks kiiruseks mõõdeti 80 km/h, oli järelikult kiirust ületanud sõidukiks B.E juhitud BMW. Nii Triin X kui Raul X ütluste kohaselt teisi sarnaseid sõidukeid, s.o. heledat BMW-d, kiiruse mõõtmise hetkel läheduses ei olnud ja koheselt peale 80 km/h mõõtmist hakati BMW-le järgi sõitma. Seega tõendab kogutud tõendite kogum B.E sõiduki poolt kiiruse ületamist ja lükkab ümber tema väite, et sõitis kõrvalsõitvate autodega sama kiirusega. Kiiruse suuruse kohta on koostatud kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll, mis näitab BMW reg.märgiga XXX kiiruseks 80 km/h ja milles märgitud, et lubatud suurimaks kiiruseks antud teelõigul oli 50 km/h. B.E on pannud toime Liiklusseaduse § 227 lõikes 2 sätestatud väärteo. Väärteoprotokolli kohaselt puudusid B.E poolt juhitud sõidukil nähtaval kohal algaja juhi tunnusmärgid. Maanteeameti liiklusregistri väljavõtte kohaselt on B.E-le väljastatud 22.11.2011.a. esmane juhiluba. Liiklusseaduse § 106 lg 3 kohaselt peab autol, mida juhib esmase juhiloa omaja, olema ees ja taga nähtaval kohal algaja juhi tunnusmärk. Menetlusalune isik algaja juhi tunnusmärgi puudumist tunnistas ja selgitas, et „vahtraleht“ oli sõbra auto küljes ja enne oma autoga sõitma minemist ta unustas selle oma auto külge panna. Selline rikkumine kvalifitseerub muu rikkumisena Liiklusseaduse § 242 lg 1 järgi ja B.E on pannud teo toime ettevaatamatusest hooletuse vormis. Kohus leiab, et menetlusalusele isikule määratud karistus on õiglane. Karistuse määramisel on kohtuväline menetleja lähtunud KarS §-st 63 lg 1 ja määranud kahe rikkumise eest ühe karistuse. Kuigi menetlusaluse isiku kaitsja leidis, et kohtuväline menetleja on toiminud valesti, sest oleks pidanud määrama kaks eraldi karistust, ei saa kohus kaitsja seisukohaga nõustuda. B.E pani toime ühe teo, mis vastas kahele eri süüteokoosseisule: ületas kiirust sõidukiga, millel puudusid algaja juhi tunnusmärgid. KarS § 63 lg 1 sätete kohaselt määratakse või mõistetakse juhul, kui isik paneb toime ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. B.E poolt toimepandud rikkumistest näeb ette raskema karistuse Liiklusseaduse § 227 lg 2. Kohus nõustub ka kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahvi suurusega. Liiklusseaduse § 227 lg 2 sanktsiooni kohaselt saab isikut karistada maksimaalselt 100 trahviühiku suuruse rahatrahviga. B.E puhul ei tuvastatud ei kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid, mistõttu karistus sanktsiooni keskmises määras on põhjendatud. B.E vaidlustas alternatiivselt lisakaristuse kohaldamist, põhjendades seda tööst ilmajäämisega. Kohus märgib esmalt, et töökoha kaotamise võimalus ei saa olla mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist välistavaks asjaoluks. B.E on algaja juht, aga juba on teda karistatud liiklusalaste väärtegude eest enne arutatavate väärtegude toimepanemist neljal korral, neist kahel korral kiiruse ületamise eest. Sellega on ta näidanud oma negatiivset suhtumist liiklusnõuete täitmisse ja uute väärtegude toimepanemine mitme kehtiva karistuse ajal iseloomustab teda kui isikut, kellele määratud karistused siiani mingit mõju ei ole avaldanud. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et ainult rahatrahv põhikaristusena on end ammendanud. Seega on põhjendatud kohaldada lühiajaliselt lisakaristust – mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist, mis avaldab tunduvalt rohkem mõju selleks, et isik muudaks oma liiklusalast käitumist, kuna selline karistus nagu mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine mõjutab isiku elukorraldust. Eeltoodu alusel leiab kohus, et B.E suhtes kohtuvälise menetleja poolt tehtud otsus on seaduslik ja põhjendatud ning puudub alus otsuse tühistamiseks. Kohus juhindub Väärteomenetluse seadustiku § 132 p. 1. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise korral on motiveeritud otsus kättesaadav kohtukantselei kaudu alates 24.10.2013.a. Kohtunik